[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaka : kaka : kakat lastek 'roe, väljaheide'
● vadja kaka 'pähh, kaka'
soome kakka 'kaka; mustus'
isuri kakka 'kaka'
Aunuse karjala kaka, kakki 'kaka'
vepsa kakta, kake͔ida 'kakada'
Lastekeelne häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi samatähenduslikke häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ersa kakams 'kakama', mari kaka 'kaka', ning teiste keelkondade keeltes, nt vene káka 'kaka, pähh', saksa Kacke 'sitt', ladina cacare 'kakama'. Vt ka kakand, kägar.

kerge : kerge : kerget 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; meelelahutuslik; mitte täit mõõtu väljaandev; mitte eriti tugev, vähese mõjuga; kärmas, nobe; õhukesest materjalist; konstruktsioonilt mitte väga tugev; (pinnase kohta:) liivakas; (värvuse kohta:) õrn'
● liivi kierdõ 'kärmas, nobe; virk'
vadja kerkiä 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; kärmas, nobe; kergemeelne; õhukesest materjalist'
soome kerkeä 'kärmas, nobe'; mrd 'kohev, kobe'
isuri kerkiä 'vähe kaaluv; hõlpus, lihtne; kohev; kärmas, nobe; kiire (ajaperioodi kohta)'
Aunuse karjala kergie sõnaühendis kergien kezäžen 'kogu suve'
lüüdi kerged 'kiire (ajaperioodi kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kerkima.

löga : löga : löga 'püdel mass, sodi, pori, lödi'
◊ plöga
● soome mrd lökä 'lima, röga; mustus, sopp; muda; vedel väljaheide'
karjala lökä 'lima, röga, tatt, ila'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas läga, löma. Vt ka laga1.

pabul : pabula : pabulat 'väike ümmargune ese; väike'
● vadja papalo '(lamba, jänese jne) väljaheide, pabul'
soome papana 'ümar ese v olend; väljaheide, pabul', mrd papelo, papalo 'väljaheide, pabul'
isuri pappaala '(loomade) väljaheide'
Aunuse karjala pabelo 'kera, pallike'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

pahmas : pahma : pahmast 'peksmiseks mahalaotatud kuivatatud suvivilja lade; tihe sasine mütsakas, puhmas, tuust'
← balti *bāžma
leedu bažma, bažmas 'rahvahulk'
läti bāžt 'pistma, toppima'
● vadja pahmas 'pekstud, kuid tuulamata vili (rehepõrandal v hunnikus); peksmiseks mahalaotatud viljalade'
soome mrd pahmas 'terade koorimise seade v uhmer veskis; õlgede, põhu mõõt'
isuri pahmas 'korraga peenestatav mõõt linaseemneid v kapsast; tuulatava vilja hunnik'
Aunuse karjala pahmas 'veski jahvatusseade'
lüüdi pahmaz 'kaera peenestamise uhmer veskis; uhmritäis kaera (veskisse tuues)'
vepsa pahmaz 'veski uhmer; uhmritäis peenestatavat vilja'
Kohati on ilmselt segunenud tüvega pahn.

pask : pasa : paska 'vedel väljaheide'; mrd 'pori, muda, liga'; kõnek 'mustus, roppus, räpp'
● liivi paskā 'vedel pori, sõnnik, mustus'
vadja paska 'vedel väljaheide; halb, vilets, kuri; räbu, puru; kurat, paharet'
soome paska 'vedel väljaheide'
isuri paska 'vedel väljaheide; (raua) räbu; paha, nurjatu'
Aunuse karjala pasku 'vedel väljaheide; sõnnik'
lüüdi pask 'vedel väljaheide'
vepsa pask 'vedel väljaheide'
saami baika 'väljaheide; mustus'
ersa pśkiźems 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
mokša pəśkiźəms 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
mari puškeδaš 'roojama, kõhulahtisuse käes kannatama'
handi paś 'väljaheide, sõnnik'
mansi poś 'kõhulahtisus'
ungari fos 'kõhulahtisus'
Soome-ugri tüvi.

raamat : raamatu : raamatut 'trükipoognaist koosnev terviklik väljaanne, mida katavad kaaned; köidetud paberilehed, vihik sissekannete tegemiseks vms; nimestik, register'
← vanavene gramota 'tähed, kirjutatu, dokument, kiri'
● soome raamattu 'piibel'; van kirjak 'raamat'
Vanavene sõna pärineb algselt kreeka keelest, ← vanakreeka grámmata (mitm) 'kirjatähed'.

rait : raidu ~ raida : raitu ~ raita 'hiiglasuur asi; suur pikk hoone'; mrd 'rida'
? ← algskandinaavia *wraita
vanaislandi reitr 'uure, soon; väike põld'
rootsi vret 'tarandik; põllulapike'; mrd 'majadevaheline teerada'
norra mrd reit, vreit 'väike põld; uure, soon; rida'
● vadja raitti '(vilja)lade, pahmas; võrgurida'
soome raitti 'külavahetee; rida, rivi'; mrd 'õu; sõnnikuhunnik'
isuri raitti 'võrgurida; (vilja)lade, pahmas; rida, rivi'
karjala raitti '(ühe ringkäiguga kontrollitavate) püüniste kogum; karjatee'
lüüdi raitti liitsõnas raittilähteged 'kõrvaljääaugud, mille kaudu noota veetakse'
vepsa raiť 'võrgurida'
Võib olla ka vanem, alggermaani laen. Sõna kirjakeelne tähendus 'hiiglasuur asi' ei ole rahvakeelepärane. Tõenäoliselt on see saadud rahvakeelest registreeritud sõnaühendi suur rait hoone väärtõlgendusel: on arvatud, et rait ja suur on sünonüümid, tegelikult on rait siin ilmselt märkinud hoopis teatud tüüpi ehitist, elumaja ühes kõrvalhoonetega ühe katuse all vms.

roe : rooja : rooja 'väljaheide, ekskrement'
● vadja rooja 'pori, muda, mustus; porine, räpane, must; (mitm) päramised'
soome ruoja 'kurivaim, sunnik, lurjus'; mrd 'pori, muda, mustus'
isuri rooja 'mustus, sopp, rämps'
karjala ruoja 'säärane, nurjatu'
Läänemeresoome tüvi.

sibi : sibi : sibi 'käimlate puhastaja, mustusevedaja'
○ lõunaeesti tsibi
On arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas sibama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sibe 'sõnnik, väljaheide' ja baltisaksa Sibi 'sibi'.

sitt : sita : sitta 'väljaheide'; kõnek 'mustus, roppus, räpp; täiesti vilets v halb'
◊ sitikas
● liivi sitā 'väljaheide, sõnnik; halb'
vadja sitta 'väljaheide, sõnnik; rämps, pahn; halb, paha'
soome sitta 'väljaheide; räbu, mustus'
isuri sitta 'väljaheide; rähm; halb'
Aunuse karjala šittu 'väljaheide, sõnnik'
lüüdi šitt(e͔) 'väljaheide'
vepsa sit 'väljaheide, sõnnik'
udmurdi siť 'sõnnik'
komi sit 'väljaheide, sõnnik'
nganassaani ťiʔ 'praht, prügi'
sölkupi tüt 'prahihunnik; väljaheide'
kamassi tшʔ 'sõnnik; sitikas'
Uurali tüvi.

sõnnik : sõnniku : sõnnikut 'põllumajandusloomade väljaheited (segus allapanuga), hrl väetisena'
○ kirderanniku sonnik
● soome sonta 'sõnnik'
mari šondo 'sõnnik; väljaheide; kusi'
? udmurdi zud 'must muda'
Läänemeresoome-mari või läänemeresoome-permi tüvi.