[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaduma : kaduda : kaon 'kaotsi minema; lahkuma; (aja kohta:) mööduma; olemast lakkama'
● liivi ka’ddõ 'kaduda'
vadja katoa 'kaduda'
soome kadota, mrd katoa 'kaduda; hääbuda'
isuri kaottaa 'kudumisel silmi kahandada'
Aunuse karjala kavota 'kaduda; langeda, hukka minna'
lüüdi kadoda 'kaduda'
vepsa kadoda 'kaduda; kahaneda (kuu kohta); surra (looma kohta)'
saami guođđit 'jätta; ära jätta; maha jätta, lahkuda'
ersa kadoms '(maha, alles, pooleli, meelde) jätma; lahkuma, eemalduma; alles v järele jääma'
mokša kadəms 'jätma; lubama, laskma'
mari koδaš (oleviku ains 1P koδem) 'jätma; loobuma, hülgama; ära v vahele v tegemata jätma', koδaš (oleviku ains 1P koδam) 'jääma, püsima; järele v üle jääma'
udmurdi ki̮ľi̮ni̮ 'maha jääma (millestki); jääma, püsima'
komi koľni̮ 'jätma (kusagile); hülgama; jääma; maha jääma (millestki); väikeseks jääma (riiete v jalanõude kohta); mööduma, läbi saama'
handi χăj- 'jätma'
mansi χūľ- 'jätma', χuľt- '(järele) jääma'
ungari hagy 'jätma; laskma, lubama; järele v alles jätma; pärandama; (kellegi) hoolde jätma'
neenetsi χajo- 'jääma', χaje- 'jätma'
eenetsi kai- 'jääma'
nganassaani kou- 'jääma'
sölkupi k͔uə̑ćǝ- 'jätma'
kamassi kojo- 'jääma'
Uurali tüvi. On ka oletatud, et läänemeresoome keelte tüvi on germaani laen, ← alggermaani *skat-, mille vaste on norra mrd skata- 'teravikuga lõppema, järsult teravnema, järsku lõppema; vähenema, kahanema', kuid seda ei peeta kuigi usutavaks. Vt ka kõdu.

kanarbik : kanarbiku : kanarbikku 'väikeste roosakaslillade õitega igihaljas kääbuspõõsas (Calluna vulgaris)'
● vadja kanabro, kanõrvo 'kanarbik'
soome kanerva, mrd kanerma, kanarva 'kanarbik'; mrd 'sõnajalg; sookail; kukemari'
isuri kanerva 'kanarbik'
Aunuse karjala kanabro, kannabro, kan(n)ambro 'kanarbik'
lüüdi kanabr(o) 'kanarbik; sookail'
vepsa kanabŕ 'kanarbik', kanambŕist, kanabŕik 'kanarbikupuhmas'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kamaras.

kress : kressi : kressi 'väikeste valgete v rohekate õitega ristõieline rohttaim (Lepidium)'; kõnek 'mungalill (Tropaeolum)'
← saksa Kresse 'kress'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, kerss.

kukrik : kukriku : kukrikku 'väikeste veekogude pinnal tiirutav pisike läikiv mardikas (Gyrinus)'
Tõenäoliselt tuletis samast tüvest, mis sõnas kuklane.

kääbus : kääbuse : kääbust 'väikest kasvu inimene, liliput; härjapõlvlane, pöialpoiss, päkapikk'; mrd 'äbarik, kängus, väikesekasvuline'
● ? liivi kääbõz 'kuslapuu'
soome kääpiö 'kääbus; päkapikk'
Tõenäoliselt variant või tuletis tüvest kääbas. Kirjakeeles on sõna tähendust mõjutanud soome vaste tähendus.

lillakas : lillaka : lillakat 'madal roomavate võsunditega ning väikeste vaarikat meenutavate helepunaste söödavate marjadega rohttaim (Rubus saxatilis)'
● vadja lillikas 'lillakas, linnumari'
soome lillukka, lillikka 'lillakas, linnumari'
isuri lillikkain 'lillakas, linnumari'
Läänemeresoome tüvi. Tõenäoliselt tekkinud kahe marjanimetuse segunemisel: murdesõna lindik 'lillakas', liivi lind- liitsõnas lind-māŗa 'lillakas', vadja linnukas 'lillakas', soome lintikka 'lillakas', isuri linnukkain 'lillakas', Aunuse karjala lindoi 'lillakas', lüüdi linduoi, ľińďž́oi 'lillakas' ning murdesõna ill 'murakas' (võib olla soome keelest laenatud), soome hilla 'küps murakas', karjala hillo(i) 'küps murakas', hillo 'piima või supi sisse pudistatud leivatükid', Aunuse karjala hillo 'leivatükike; piima või vee sisse pudistatud leivatükid', lüüdi hillo 'küps murakas', vepsa hillod (mitm) 'piima, vee, supi sisse pudistatud leib'.

lännik : länniku : lännikut 'pealt laienev väikeste kõrvadega ning sangkaanega puunõu piima, või, silkude vm hoidmiseks ja kaasavõtmiseks; (plekk)anum, mannerg'
← balti
leedu lenta 'laud; tahvel'
● vadja lännikko 'lännik, pütt; astja, tünn'
soome mrd lännikkö 'madal puust piimanõu'
isuri lännikko 'puupütt'
Eesti keelest on laenatud vene mrd ljánik 'suur puuvaagen'.

mailane : mailase : mailast 'väikeste hrl siniste õitega rohttaim v poolpõõsas (Veronica); liblikas'
On arvatud, et tuletis tüvest maa. Koduarstid ravisid taimega inimesele rahvauskumuse kohaselt mailaste, maa-aluste vaimude põhjustatud haigusi, nagu nt vistrikud, ohatised. Maa-alustega on seostatud ka liblikaröövikut.

münt1 : mündi : münti 'eeterlikku õli sisaldav väikeste lillakate õitega huulõieline rohttaim (Mentha)'
← alamsaksa minte 'münt (taim)'

nippima : nippida : nipin '(veidi, peenelt) näppima; väikeste lonksudega maitstes veidi rüüpama; (süüa) näkkima'
● vadja nipat '(käest) napsata'; nippiä 'sorteerida, välja näppida [?]'
soome mrd nippiä 'noppida; kitkuda, katkuda'
karjala nipata 'näksata, näkkida'; nippie 'näksida, napsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades noppima, näpp2 ja nipsama. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid on ka naaberkeeltes, nt saksa nippen 'väikeste lonksudega jooma; vähehaaval maitsma' (mis on kahtlemata eesti sõna tähendust mõjutanud), alamsaksa knipen 'näpistama, pigistama, suruma', rootsi knipa 'näpistama, kokku pigistama'. Vt ka nibu.

nägur : näguri : nägurit 'vilets, närune, nigel; viletsus; hädavares'
Tundmatu päritoluga tüvi.

oblikas : oblika : oblikat 'väikeste kolmekandiliste pöörises õitega rohttaim (Rumex)'
● vadja ublikas 'oblikas'
On oletatud, et võib olla sama tüve variant mis sõnas hubane, vrd murretes huba, (h)oba 'pude, rabe'.

paaks- liitsõnas paakspuu 'valkjate väikeste õite ja mustade marjataoliste luuviljadega põõsaspuu (Frangula alnus)'
● liivi pagāst- liitsõnas pagāst-mōŗa-pū 'paakspuu'
soome paatsama 'paakspuu'
isuri paatsa liitsõnas paatsapuu 'paakspuu'
Läänemeresoome tüvi.

pihustama : pihustada : pihustan 'peeneks, väikesteks osadeks tegema v muutma' pihu

pusa1 : pusa : pusa 'midagi väikest ja kompaktset, tombu- v sõlmetaolist'; kõnek 'sasine koht milleski, sasi'
● ? liivi bõzā 'kõverus', bõzās 'hunnikus, kobaras, kokkupainutatud'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

tibima : tibida : tibin 'väikeste, kergete sammudega (kiiresti) liikuma; tippima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnades tiba ja/või tippima1. Lähedane tüvi on nt sõnas sibama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka naaberkeeltes, nt läti mrd stibināt 'kiiresti väikeste sammudega minema', stibāt 'kangete jalgadega käima' ja vene mrd stebenít’ 'kiirustama, kiirustamisi tegema; kiire käiguga minema, jooksma'.

tihe : tiheda : tihedat 'paljudest üheliigilistest, suhteliselt lähestikku asetsevatest osadest koosnev; väikeste vaheaegade järel korduv, sageli toimuv v esinev, sage; kompaktne, kokkusurutud, kontsentreeritud; selline, kus liite- v ühenduskohad on avadeta, pragudeta; (vedelate ainete kohta:) paks, veniv'
◊ tihke, tihu
● soome tiheä, tihku, van kirjak tihkeä 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev; tihke; sage; nobe, kiire'
isuri tihhiiä 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev'
Aunuse karjala tihei 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev; tihke, kitsas', ťihkei 'libisematu (talitee kohta); paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev'
lüüdi ťihed 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev'
vepsa ťihed 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas tihke on vana k-liide. tihu tähendab murretes 'tihe', tähendus 'puidumassi kuupmeeter' (alguses liitsõnas tihumeeter) on sõnale antud tõenäoliselt kirjakeeles. Vt ka tihkama.

tippima1 : tippida : tipin 'tihedate väikeste sammudega astuma, selliselt kulgema'
● vadja tipertää 'paterdada; tilberdada, sinka-vinka joosta'
soome mrd tipata 'tipsida, ettevaatlikult hiilida, kergelt kõndida'
Aunuse karjala ťiputta- 'tipsida, tippida'
vepsa ťipitada 'tippida, sibada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnades tiba ja/või tibima. Lähedane tüvi on nt sõnas tipsima. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid on ka naaberkeeltes, nt läti tipināt 'väikeste sammudega minema, tippima, sibama, vadima', saksa tippeln 'jalgsi matkama; tippima, sibama'.

tipsima : tipsida : tipsin 'tihedate väikeste sammudega astuma, selliselt kulgema'
● soome mrd tipsuttaa 'kõndida, lühikeste sammudega joosta'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tippima1, lipsama, sipsima. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tips 'kergete tippivate sammudega kõndima'. Vt ka tips.

tobias : tobia : tobiat 'pikliku rulja keha ja terava ninamikuga ujupõieta merekala (Ammodytes)'
○ tobjas, topjas
← alamsaksa tobias 'teatud kala, väiketobias [?]'

tolm : tolmu : tolmu 'väga väikeste, õhus heljuda võivate tahke aine osakeste kogum'
? ← balti *dul(k)ma-
leedu dulkti 'tolmuma'
läti duļķes 'õle- v aganatükid; sadestus, sete, sogane vedelik, muda'
● liivi tolm 'kõdu', telm, tölm 'tolm'
vadja tolmu 'tolm'
soome tolma van srmt 'lendav tolm, lendliiv'; mrd 'tolm, sodi', tolmu van srmt 'põhk, risu, tolm'; mrd 'sodi, kild, tükk; loomatoiduna kasutatavad aganad'
isuri tolmain 'tolmune [?]'
Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi tolm 'tolm'.

trall : tralli : tralli 'pillerkaar; rõõmus, reibas laulmine; kära, lärm; märul'
○ rall
← saksa trala, tralla(la) (rõõmsat, kõlavat heli jäljendav sõna)
Tõenäoliselt on samasugune tüvi esinenud alamsaksa keeleski, nii võib olla ka alamsaksa laen. Tähendust võib olla mõjutanud ka saksa Trall 'häda, viletsus; jama, jant, naljatemp'. Samatüveline tegusõna trallima on samuti tõenäoliselt saksa (või alamsaksa) keelest laenatud, ← saksa trallern 'sõnadeta laulma'. Vt ka pralle.

väike : väikese : väikest 'mõõtmeilt, pinnalt, kogult, mahult alla keskmise' vähe