[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

arenema : areneda : arenen 'kindla seesmise tendentsiga muutuma, hrl tõusujoones; välja kujunema, millestki vähehaaval tekkima; muutudes kulgema v kujunema' haru

igritsema : igritseda : igritsen 'vähehaaval nirisema, immitsema'
Arvatavasti häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis lõunaeesti murdesõnas igratama 'hullama; nihelema; edvistama', mida on peetud vene laenuks, ← vene igrát’ 'mängima'.

imbuma : imbuda : imbun 'vähehaaval millestki läbi, kusagilt välja v kuhugi sisse tungima' imema

imema : imeda : imen 'keele- ja huultelihaste abil suuõõnes alarõhku tekitades midagi avatud huulte vahelt vähehaaval suhu tõmbama'
◊ imbuma
● liivi i’mmõ 'imeda'
vadja imiä 'imeda; imbuda'
soome imeä 'imeda; imada'
isuri immiiä 'imeda'
Aunuse karjala imie 'imeda'
lüüdi imedä 'imeda'
vepsa imeda 'imeda'
? saami njammat 'imeda'
? komi ńimavni̮ 'imema'
idahandi emtä 'imema'
ungari emlő 'rind, nisa'; van emik 'imema'
neenetsi ńimńe- 'imema'
nganassaani ńima- 'imema', ńiḿi 'rind; piim'
sölkupi ńim- 'imema'
kamassi ńimǝr- 'imema'
matori ńümnə- 'imema'
Uurali tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt jukagiiri ivi- 'imema', uiguuri äm, im 'imema', tatari imu 'imema', evengi imi 'jooma'.

kõpitsema : kõpitseda : kõpitsen 'vähehaaval, tasapisi midagi tegema' kõpp

nihkuma : nihkuda : nihkun 'aeglaselt, vähehaaval (edasi) liikuma'
◊ nihelema
● soome nihkaista 'tõmmata, sikutada', mrd nihkata 'vedada midagi raskesti liigutatavat; ära vedada, varastada'
karjala nihkuttoa 'midagi vaevaliselt teha'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. nihelema on tuletis tüve nõrgast astmest. Vt ka nehkugi.

nippima : nippida : nipin '(veidi, peenelt) näppima; väikeste lonksudega maitstes veidi rüüpama; (süüa) näkkima'
● vadja nipat '(käest) napsata'; nippiä 'sorteerida, välja näppida [?]'
soome mrd nippiä 'noppida; kitkuda, katkuda'
karjala nipata 'näksata, näkkida'; nippie 'näksida, napsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades noppima, näpp2 ja nipsama. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid on ka naaberkeeltes, nt saksa nippen 'väikeste lonksudega jooma; vähehaaval maitsma' (mis on kahtlemata eesti sõna tähendust mõjutanud), alamsaksa knipen 'näpistama, pigistama, suruma', rootsi knipa 'näpistama, kokku pigistama'. Vt ka nibu.

nosima : nosida : nosin 'omaette vaikselt, kiirustamata ja vähehaaval midagi tegema (sööma, pusima, otsima)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades näsima, nüsima, posima, sosisema. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nåset 'näppama, varastama'.

nõrguma : nõrguda : nõrgun 'nire(de)na v tilkadena valguma, immitsema, nirisema'
○ kirderanniku norguma
● ? liivi noŗkõ 'isutult süüa, näkitseda'
vadja nõrkata, nõrkõta 'nõristada, vähehaaval valada'
soome norkko 'urb'; mrd norko(nen) 'okaspuu kasv'
Aunuse karjala ńorkku- 'tilkuda, voolata'
vepsa ńorke͔ita 'kiiresti lüpsta'
ersa nuŕgems 'voolama, valguma; rippuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Esitatud liivi vastet on teisalt peetud norima vasteks. Vt ka norg.

näsima : näsida : näsin 'aeglaselt närima, vähehaaval ning pikkamööda sööma; nüsima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jäsima, nosima ja nüsima.

nügima : nügida : nügin 'vähehaaval nihutades tõukama; müksima, tõuklema, trügima'
● vadja nügätä 'toetada, toetuda; tirida, sikutada'
soome nykiä 'tirida, kiskuda; näkkida (kala kohta); tukselda; nõksuda'
Aunuse karjala ńügie 'trügida; näkkida (kala kohta)'
? handi ńăγəs- 'rookima, soomust eemaldama, puhastama'
? mansi ńaw- 'kitkuma, noppima'
? ungari nyű '(lina, kanepit) kitkuma'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Võib olla häälikuliselt ajendatud, seega võib ugri keelte tüvi olla rööpselt tekkinud. On ka arvatud, et tüve kaugemate sugulaskeelte vasted võivad lisaks olla sölkupi ńiŋkǝl- 'kitkuma' ja kamassi ńeʔ- '(välja) tõmbama', ńede̮- 'rebima, tõmbama'.

pudenema : pudeneda : pudenen 'langema, varisema, (hiljukesi) kukkuma; koost lagunema, murenema; hajuma, (ühekaupa, vähehaaval) minema v tulema'
◊ pudi,pudisema1,pudu,puistama
● liivi pu’ddõ 'pudeneda, variseda'
soome pudota 'kukkuda'
isuri puoda 'kukkuda'
karjala puvota 'kukkuda'
vepsa pudotada 'puistata, riputada'
? saami bođu- 'lahtine, eraldi olev, vaba'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On oletatud, et tüvi võib olla vana laen, ← indoeuroopa *pet-h- 'kukkuda', kuid see on häälikuloolistel põhjustel siiski ebakindel. Eesti keelest on laenatud soome mrd puti 'prügi, (toidu)jäätmed; lobjakas', putti 'pudrutaoline lastetoit leivatükkidest ja piimast vm', eestirootsi puto, puti, pote 'hapupiimasse või õllesse murendatud leivatükid; toidujäätmed, ülejäänud leivatükid', baltisaksa lastek Puddi 'puder, pudi' ja läti mrd pudis 'lastepuder; toit piimast ja murendatud leivast' (← pudi) ning baltisaksa puisten 'kaklema' (← puistama). Vt ka putukas.

sugu1 : soo : sugu 'sigimist võimaldav rakkude, elundite ja isendite kahetaolisus; ühistest esivanematest põlvnevad isikud; põlvkond; sort'
◊ soetama, suge, sugu2
● liivi su’g 'sugulane; sugu, sugulus; liik'
vadja suku 'suguselts, sugulased, suguvõsa; sugupool, sugu; sugupõlv; tõug, liik'
soome suku 'sugu, suguselts'
isuri sugu 'sugu, sugulased; tõug'
Aunuse karjala sugu 'sugu, suguselts'
lüüdi sugu liitsõnas suguheimo 'sugulane'
vepsa sugu 'sugu, suguselts'
saami sohka 'sugu, suguselts'
Võib olla indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *su-H-, mille vaste on vanaindia sū́te (oleviku ains 3P) 'sünnitab, sigitab'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi suko, soko, sogo 'suguvõsa, perekond; sugu, liik, tõug'; änt suko 'mitte sugugi', läti mrd suga, pa sugai 'vähe, vähehaaval' ja võib-olla ka läti mrd suga 'sugu, perekond; liik, tõug; järeltulijad'. Vt ka misuke, sihuke, suisa.

tihkuma : tihkuda : tihun 'nuttu kiskuma, vähehaaval, nuuksudes nutma; nuuksuma; udutama, tibutama'
● soome tihkua 'imbuda, immitseda; nõrguda'
isuri ťihkua 'tasakesi sadada, tibutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt pihu, samuti Aunuse karjala čihkua 'ähkida, ohkida; itsitada; turtsuda; virelda, vaevaliselt toimetada; hingitsedes põleda' ja vepsa čihkta 'ähkida, ohkida, oiata; kõhistada (tedrekuke kohta)'. Vt ka pihkama.