[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hõlst : hõlsti : hõlsti 'kerge avar üleriie'
● ? vadja ursi 'voodi- v laudlina'
? soome hursti 'takune toimne riie; lina, tekk'
? Aunuse karjala hurśťi 'põrandariie'
? lüüdi hurš́ťš 'kotiriidest vaip'
? vepsa hursť 'kotiriie, kotiriidest vaip; (voodi)lina'
Eesti tüve -l- on reeglipäratu. Eesti või mõnest muust läänemeresoome keelest on tõenäoliselt laenatud vanavene hŭlstŭ '(linane) riie, lõuend; lõuendikangas'. On ka arvatud, et laenusuund on vastupidine, eesti sõna on laenatud vanavene keelest (ja vanavene sõna keskülemsaksa keelest, ← keskülemsaksa hulst 'tekk').

ise : enese ~ enda : ennast ~ end (rõhutab, tõstab esile (vahel juurdemõeldava) põhisõnaga väljendatut) 'just see'; (määrsõnana) 'ilma abita, omal jõul'; (käändumatu omadussõnana) 'erinev, teistsugune'
◊ isik
● liivi ī’ž 'ise'
vadja ize 'ise'
soome itse 'ise'
isuri itse 'ise'
Aunuse karjala iče 'ise; inimene'
lüüdi iťš́e 'ise; inimene'
saami (j)ieš 'ise'
ersa eś 'oma; ise'
mokša eś 'oma; ise'
mari š- sõnas ške 'ise'
udmurdi ač́- 'ise'
komi ać- 'ise'
lõunahandi is 'hingevari'
mansi is 'inimese vari'
? ungari mrd iz, isz 'igemehaigus; vähk'
Soome-ugri tüvi. Eesti keeles on asesõna vormistik segunenud enese tüvega. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka jukagiiri eiďi 'hea vaim'. Vt ka eisik.

lausk : lausa : lauska 'pikkamööda tõusev v langev; tasane ja madal'
Võib olla tüve lausa variant. k võib olla astmevahelduslike sõnade tugeva astme vormide eeskujul lisatud häälik, vrd nt kask: kase.

münt2 : mündi : münti 'seadusega määratud kaalu, koostise ja vormiga metallitükk maksevahendina, metallraha'
← alamsaksa munte, monte 'müntide vermimise õigus; rahapaja; münt, metallraha'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina moneta 'rahapaja; münt, raha(tükk)'.

pipar : pipra : pipart 'vormirohke lõunamaine taim, mille viljadest saadakse maitseainet (Piper)'
← vanarootsi pipar 'pipar'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit vanaindia keelest, ← vanaindia pippalī́- 'mari, pipratera'.

puldan : puldani : puldanit 'jäme linane v kanepine riie'
← rootsi buldan 'puldan, purjeriie, kotiriie'

rogusk : roguski : roguskit 'leotatud ja kuivatatud pärnaniin; sellest kootud riie; selline niinekiud sidumis- v pakkimisvahendina, niinetuust'
○ rogoska, rooguski, rogus(si), robusk(as), roobusk(i)
← vene rogóžka 'rogusk, niinest riie; niinmatt; kotiriie', rogóža 'rogusk, niinest riie'

uhtma : uhta : uhan 'rohke veega loputama, üle valama; hoogsalt tegema, vihtuma'
◊ uhtuma2
● liivi ū’dõ 'loputada; uhta'
vadja uhtoa 'pesu pesta (kurikaga); peksta, taguda'
soome huuhtoa 'loputada; pesta'
isuri huuhtoa 'loputada'
Aunuse karjala huuhtuo 'loputada, kergelt pesta'
lüüdi huuhtoda 'loputada'
vepsa huhtoida 'loputada'
mokša štams 'pesema'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti sõna vormistik on osaliselt kokku langenud uhama vormistikuga, uhkama.