[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

hernes : herne : hernest 'aia- ja põllukultuurina kasvatatav ümmarguste seemnetega kaunviljaline ronitaim (Pisum)'
balti
leedu žirnis 'hernes'
läti zirnis 'hernetera'
preisi syrne 'viljatera'
liivi jērnaz 'hernes'
vadja erne 'hernes'
soome herne 'hernes'
isuri herne 'hernes'
Aunuse karjala herneh 'hernes'
lüüdi herneh 'hernes'
vepsa herneh 'hernes'

kesi : kee : kett 'viljatera kest'; mrd 'õhuke nahk, kelme, kile; naha pealiskiht, marrasknahk; ussi (mahajäetud) kest'
kesine, ketendama, kett2
soome ketto 'kelme, kile', mrd kesi 'õhuke nahk, kelme, kile'
isuri kettu 'kelme, õhuke kattekiht, kirme'
Aunuse karjala kettu '(piima)nahk; nahk; (kartuli vms) koor'
lüüdi kett(u) '(ussi) nahk'
vepsa keźi 'lambanahk; töödeldud loomanahk'
saami kat liitsõnas sarvváskat 'põdranahk'
ersa keď 'nahk; koor, kest'
mokša keď 'nahk; koor, kest'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kee2, kest, kesv ja kosu.

seeme : seemne : seemet 'taimede paljunemis- ja levimisvahend, milles paikneb taimeidu koos toitevarudega'
balti
leedu sėmenys 'linaseeme, -külvis'
preisi semen 'seeme'
liivi sīemgõz 'seeme'
vadja seemee 'seeme; (vilja)tera'
soome siemen 'seeme'
isuri seemen 'seeme'
Aunuse karjala siemen 'seeme'
lüüdi šiemeń 'seeme'
vepsa semen 'seeme'
Ersa śimen 'juur; hõim, suguvõsa' on tõenäoliselt balti rööplaen.

tang : tangu : tangu 'teravilja kooritud ja purustatud tera; lihastes parasiteeriv paelussivastne, tsüstitserk, finn'
?alggermaani *stangō
vanaislandi stǫng 'ritv, latt, teivas'
rootsi mrd stagg 'jäik rohi; kõrs, agan(ad); ogalik'
Esitatud laenuallikas eeldab tähendusmuutust 'miski torkav, astel, teravik, ohe (teraviljal), kõrs' > '(vilja)tera'. Muutus võis olla toimunud juba laenuandja poolel, sellele võimalusele viitab germaani allikaga samast indoeuroopa tüvest lähtuv vanakreeka stáchys 'viljapea'. Ligilähedane tähendusmuutus on toimunud ka nt sõnas tera. Tõenäoliselt on pisut hiljem samast allikast laenatud soome tanko 'ritv, latt, teivas, varras; kang'. Teisalt on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on liivi danktõ, dankti 'tugev; terve, tubli', soome tankea 'kange, jäik' ja mokša mrd taŋgəda 'tugev, kõva'. Sel juhul oleks tüve algne tähendus olnud 'kõva'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tengas '(herneste ja ubadega keedetud) odratangud; tambitud kanep' ning soome mrd tanko 'tang'.

tera : tera : tera 'tööriista v külmrelva lõikav põhiosa, selle lõikeserv v terav ots; teravilja väike kõva vili v seeme; väike kompaktne aineosake'
teras
liivi tierā 'terariista tera; viljatera, teravili; seeme, tuum'
vadja terä 'terariista tera; terav ots (naasklil, kuusirbil); (saapa, suka, jala) laba; viljatera; silmatera'
soome terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka) laba; viljapea; õis; silmatera'
isuri terä 'terariista tera; (jalatsi, suka, aeru, labida) laba', terägäs 'rohkete (vilja)teradega'
Aunuse karjala terä 'terariista tera; teravik, ots; (jalatsi, suka, labida) laba; viljapea; viljasaak; kanga laius'
lüüdi ťerä, ťera 'terariista tera; viljapea; silmatera'
vepsa ťera 'terariista tera; vahaküpsus (teraviljal); kanga laius'
saami dearri 'terariista tera, selle terav serv'
mari tür 'terariista tera'
? udmurdi tir 'kirves'
? ungari tőr 'pistoda, puss'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. On arvatud, et esitatud udmurdi ja ungari sõna asemel võivad selle tüve vasted olla mari tür 'äär, serv, külg', udmurdi dur 'äär, serv', dor 'äär, külg' ja komi dor 'äär, serv; terariista tera'. Vt ka terutama, tõru, äiatar.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur