[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

vibur : viburi : viburit 'liikumisvahendina talitlev niitjas rakujätke ainurakseil, bakteritel ja spermidel' vibu

vigur : viguri : vigurit 'vallatu tegu, vemp; trikk; kujuke, kujund'
saksa Figur 'kehaehitus, kasv, figuur; mängunupp; kuju, skulptuur'

vihur : vihuri : vihurit 'tuuleiil; tuulekeeris'
vene vihor 'tuulekeeris, tuulispask'
Teisalt on sõna peetud tuletiseks vihisema tüvest.

viiger : viigri : viigrit 'laiguline hüljes (Pusa hispida)'
viir, viigar
eestirootsi vīkar 'viiger'
Laenatud on teinegi samatüveline sõna, viik5.

viin : viina : viina 'teraviljast v kartulist saadav kange alkohoolne jook; kange alkohol'
alggermaani *wīna
rootsi vin 'vein'
saksa Wein 'vein'
vadja viina 'viin; vein'
soome viina 'viin'
isuri viina 'viin'
Aunuse karjala viinu 'viin; vein'
lüüdi viin(e͔) 'viin'
vepsa vin 'viin; vein'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, vein. Germaani tüvi on laenatud ladina keelest, ← ladina vinum 'vein'.

viir1 : viiru : viiru 'kitsas vöönd, triip, vööt; joon'
viirg
liivi vīrg 'riba'
vadja viiru 'joon, kriips; triip'
soome viiru 'triip; joon, kriips'
isuri viiru 'triip; joon, kriips'
karjala viirukka 'kõverik; joon, kriips'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et balti laen tüvest, mille vaste on läti švīka 'joon, kriips'. viirg on tüvevariant, milles g on astmevahelduslike sõnade analoogial tekkinud lisahäälik. Vt ka viirastuma.

viir-2 liitsõnas viirpuu 'valgete õitega astlaline lehtpõõsas v -puu (Crataegus)'
● ? liivi ri 'kollane'
? vadja viherä 'roheline'
? soome vihreä 'roheline'
? isuri vihheerä 'haljas; roheline'
? vepsa viher 'haljas; toores; värske'
Murretes esineb tüvevariant viher-, Saaremaal tähendab viherpuu 'türnpuu (Rhamnus cathartica)'. viirpuu on toodud kirjakeelde vanemast murdekeelest. Läänemeresoome vastetele pakub tuge tõik, et türnpuud kasutati riide värvimisel rohekate toonide saamiseks.

viiruk : viiruki : viirukit 'lõhnaainena kasutatav looduslik vaik'
alamsaksa wirōk 'viiruk'

viiul : viiuli : viiulit 'poognaga mängitav väike keelpill'
alamsaksa fiole 'viiul'

vinu : vinu : vinu 'kerge tuuleõhk, vaevumärgatav puhang; hämu, vine' vina1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur