[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ammutama : ammutada : ammutan 'suuremast hulgast vedelikust vm vähemat hulka välja tõstma; hankima, endasse koguma'
● soome ammentaa 'ammutada, tõsta; ammendada', van srmt ammultaa, ammuntaa 'ammutada, tõsta'
isuri ammuldaa 'ammutada, tõsta; ammendada'
Aunuse karjala ammuldua 'ammutada, tõsta'
lüüdi amulta 'ammutada, tõsta; ammendada'
vepsa amunta 'ammutada; kokku kraapida'
ersa amuľams 'ammutama'
mokša amǝľams 'ammutama'
handi um- 'ammutama, vett viskama (paadist välja)'
mansi ūm- 'ammutama'
Soome-ugri tüvi. Vt ka ammendama, anum.

keema : keeda : keen '(vedelike kohta:) nii tugevasti aurustuma, et vedeliku seest kerkib auru mullidena ka pinnale; tugevasti mitmes suunas paiskuma'; mrd '(raua kohta:) sulama; (piima kohta:) (soojaga) hapnema'
◊ keevitama
● liivi kīedõ 'keeda', kīetõ 'keeta'
vadja tšihua 'keeda; kobrutada, kihada; kihistada (naerda)'
soome kiehua 'keeda; kobrutada, kihada', keittää 'keeta'
isuri keehua 'keeda; kobrutada; sulada (raua kohta)', keittää 'keeta; keevitada'
Aunuse karjala kiehuo 'keeda; kobrutada, kihada', keittiä 'keeta; keevitada; peksta, piinata'
lüüdi kiehuda 'keeda; kobrutada, kihada', keiťťädä, keittada 'keeta; keevitada'
vepsa kehda 'keeda; pulbitseda; vett joosta (silmade kohta)'; kii̯tta 'keeta'
? koltasaami ǩe´tted 'keeta'
mari küaš 'keema; küpsema; päevituma', küktaš 'keetma; (ahjus) küpsetama'
ungari köved 'pehmeks keema', köveszt, küeszt 'keetma, korraks keema laskma'
? metsaneenetsi kū- 'küpsema (marjade kohta)'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi.

keris : kerise : kerist 'sauna- v reheahju küttekolde pealne munakivikuhelik leili tekitamiseks'
← balti *keri-
läti ceri, ceras 'kivid sauna- või reheahju võlvil, millele (saunas) vett valatakse'
On ka arvatud, et läänemeresoome-permi tüvi, mille vasted on udmurdi gur 'ahi' ja komi gor 'keris; ahi'. Eesti keelest on laenatud liivi kerīks 'saunaahi', läti mrd ķerešas, ķereši, ķeršas, ķerši 'keris' ja eestirootsi käris 'ümmargustest kividest võlviga ahi'; kärest 'ümmargustest kividest saunaahi, ahjuvõlv lahtiste kividega selle peal'.

kips : kipsi : kipsi 'mineraal, vett sisaldav kaltsiumsulfaat; sellest kivimist kuumutamisel saadav jahujas aine, mis veega tainaks segatuna ruttu tardub'
← saksa Gips 'kips'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna lähtub kreeka keelest, ← vanakreeka gýpsos 'kips, kriit'.

kulgema : kulgeda : kulgen 'edasi liikuma, minema; suunduma, ulatuma'
◊ kulend
● vadja kulkõa 'rännata, hulkuda'
soome kulkea 'liikuda, käia; kõndida; reisida; liigelda'
isuri kulkia 'kulgeda'
Aunuse karjala kulgie 'aeglaselt liikuda, kulgeda'
lüüdi kulgeda 'kulgeda'
saami golgat 'voolata, joosta; kulgeda'
ersa koľgems 'tilkuma; voolama'
mokša koľgəms 'vett läbi laskma, lekkima'
komi ki̮lavni̮ 'pärivoolu minema, ujuma'
handi χoγəl- 'jooksma'
ungari halad 'edasi minema, edenema'
? neenetsi χúʔla- 'edasi kanduma (tuule v vooluga)'
? sölkupi k͔ūrǝ- 'kanduma; edasi kandma (voolu kohta)'
Soome-ugri või uurali tüvi. On ka oletatud, et tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *k^ṷel-H-, mille vaste on nt vanaindia cárati (oleviku ains 3P) 'liigub; rändab'.

kurisu : kurisu : kurisut 'vett neelav karstilehter' kuristik

märg : märja : märga 'rohkesti vett vm vedelikku sisaldav, sellest läbi imbunud v sellega pealt kaetud'
← balti
leedu merkti 'kastma, leotama'
läti mērka 'läbimärg ese; niiskus', mērkt 'kastma, leotama'
● liivi mǟrga 'mäda'
vadja märtšä 'märg; niiske; vihmane'
soome märkä 'märg; mäda'
isuri märgä 'märg'
Aunuse karjala märgü 'märg, rõske; mäda'
lüüdi märg 'märg; mäda'
vepsa märg 'märg, niiske'
koltasaami mĕä̆´rgĕ 'mäda, pehkinud'
Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

oit : oidu : oitu mrd 'loik, lomp, vett täis auk'
● vadja uitto '(vee)loik, lomp; lodu, soovik, madal vesine koht (heinamaal v metsas)'
soome mrd uitto 'kergesti vesiseks muutuv koht, kevaditi vee all olev heinamaa'
isuri uitto 'vana jõesäng; lomp'
karjala uitto 'väike järv; vesine org'
lüüdi uitto 'kitsas ja pikk märg heinamaa küngaste vahel'
vepsa uit 'tiik, suur lomp'
On arvatud, et võib olla tuletis ujuma tüvest. Pakutud ugri keelte vasted, handi ui̯ŋǝt͕ 'madal heinamaa, mis on suurvee ajal üle ujutatud', mansi ōjta 'niit, üleujutatud ala, soo', on ilmselt teist päritolu.

puhuma : puhuda : puhun 'õhku tugeva vooluna (suu kaudu) välja tõukama; (õhumassi kohta:) liikuma; rääkima, lobisema'
◊ puhandama,puhisema,puhitama,puhk1,puhkama,puhkima
● liivi pū'ontõ 'ajada, puhuda; raisata, pillata'
vadja puhua 'puhuda; puhitada; pursata'
soome puhua 'rääkida'
isuri puhhuua 'puhuda, hingata'
Aunuse karjala puhuo 'puhuda; loitsida; rääkida'
lüüdi puhuda 'puhuda; loitsida; puhudes naerist külvata'
vepsa puhuda 'puhuda; loitsida'
saami bossut 'puhuda; sügavalt hingata, hingeldada'
? handi pŏᴧ- 'puhuma'
? mansi puti- 'sülitama; suust vett pritsima'
? sölkupi puttu 'sülg'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades suhisema, tuhisema. Sõnades puhk, puhkama, puhkima on k-liide. Eesti keelest on laenatud isuri puhada 'puhata'. Vt ka puhev, puhkema.

puserdama : puserdada : puserdan 'pigistades väänama, kõvasti muljuma; pingutusega midagi tegema'
◊ puseriti
● ? liivi buzārtõ 'hõõruda'
vadja puzõrtaa '(välja) pigistada v suruda; kuivaks väänata'
soome pusertaa 'pigistada, suruda, muljuda; pressida, väänata'
isuri puserdaa 'pigistada, suruda; pressida, väänata'
Aunuse karjala puzerdua 'kuivaks väänata; pigistada, pressida'
lüüdi puzertta 'pigistada, väänata (nt vett riietest)'
vepsa puze͔rta 'kuivaks väänata; (välja) pigistada, pressida'
udmurdi pi̮źi̮rti̮ni̮ 'kuivaks väänama; (välja) pigistama, pressima'
komi pi̮ʒ́i̮rtni̮ 'kuivaks väänama; (välja) pigistama, pressima'
lõunahandi pusər- '(vastu rindu) suruma; sõtkuma (tainast); pesu pesema'
ungari facsar 'pigistama, suruma; väänama'
Häälikuliselt ajendatud soome-ugri tüvi.

ristima : ristida : ristin 'kristlikku kogudusse vastuvõtmisel vett pähe piserdama v vette kastma; sellise toiminguga kedagi ristiusku pöörama; nime andma v panema'
← vanavene krĭstiti 'ristima; risti lööma'
● liivi rištõ 'ristida'
vadja rissiä 'ristida; risti ette lüüa; (risti ette lüües) palvetada'
soome ristiä 'ristida; nime panna, nimetada, kutsuda; risti ette lüüa'
isuri ristiä 'ristida'
Aunuse karjala riśťie 'ristida; risti ette lüüa'
lüüdi rišťidä 'ristida; risti ette lüüa'
vepsa ŕisťťa 'ristida; risti ette lüüa'
Sellele, et sõna on laenatud vanavene või kirikuslaavi keelest, mitte aga nt läänest tulnud misjoni käigus eesti keeles tuletatud, viitab asjaolu, et ristimise toimetamist tähistav tegusõna on tuletatud ristimärki tähistavast tüvest üksnes slaavi keeltes. Vt ka rist.

selitama : selitada : selitan 'selgida laskma; vett heljumist vabastama' selge

vesi : vee : vett 'tavalisim vedelik maakeral, H₂O'
◊ vedel, vetikas, vettima
? ← indoeuroopa *wed-
heti watar 'vesi'
armeenia get 'jõgi'
sanskriti udán 'laine; vesi'
vanakreeka hýdōr 'vesi'
rootsi vatten 'vesi'
saksa Wasser 'vesi'
inglise water 'vesi'
läti ūdens 'vesi'
vene voda 'vesi'
● liivi ve’ž 'vesi'; vie’ddõl 'vedel; õhuke'
vadja vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'
soome vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'
isuri vesi 'vesi'
Aunuse karjala vezi 'vesi'; vedeü 'niiske, märg'
lüüdi veži 'vesi'; veďel 'vedel; pehme'
vepsa vezi 'vesi'
ersa veď 'vesi'
mokša veď 'vesi'
mari βüt 'vesi'
udmurdi vu 'vesi'
komi va 'vesi'
mansi wit 'vesi'
ungari víz 'vesi'
neenetsi jiʔ 'vesi'
eenetsi bi(z) 'vesi'
nganassaani bi̮ʔ 'vesi'
sölkupi üt 'vesi'
kamassi bш 'vesi; jõgi'
matori bü 'vesi; jõgi'
Võib olla ka uurali tüvi. vedel on läänemeresoome tuletis. vetikas on tuletis, mis murretes tähendas 'vesine, soine', kujul vetik, (mitm) vetikad 'looteveed', tänapäevases tähenduses võeti kasutusele keeleuuenduse ajal.