[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

alss : alsi : alssi 'niisketes ja vesistes kohtades kasvav lehitute roheliste vartega rohttaim (Eleocharis)'
Kirjakeelde toodud murdesõna, vanas murdekeeles alsi 'kõrkjas, kaisel'. Võib olla laenatud saksa keelest, ← saksa Alse 'koirohi', Alsenach 'soo-piimputk', mrd Alsch, Älsch 'koirohi'.

jutt3 : jutu : juttu 'vestlus, kõnelus'
◊ ütlema
● vadja juttu 'jutt; kuulujutt; lugu'
soome juttu 'jutt; jutuajamine; lugu'
isuri jutto 'jutt'
Aunuse karjala juttu 'sõnelus, nääklus, vastuvaidlemine'
ersa jovtams 'ütlema; jutustama'
mokša joftams 'rääkima, jutustama'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tuletises ütlema on ju- muutunud reeglipäratult ü-ks. Vanemas kirjakeeles on ka variant jütlema 'jutlustama'. Eesti keelest on laenatud liivi jut 'jutt' ja jutīst 'jutustada'.

keel : keele : keelt 'toitu haarata, segada, maitsta ja neelata aitav ning häälitsemisel osalev liikuv elund suuõõne põhjas; seda meenutav osa millelgi; inimese olulisim suhtlemisvahend; millegi traatjas pinguldatud osa'
● liivi kēļ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail'
vadja tšeeli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel; silmus'
soome kieli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
isuri keeli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
Aunuse karjala kieli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
lüüdi kieľ, kiel(i) 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; koodi nui; (rüsa) neel'
vepsa keľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail'
saami giella 'suhtlemisvahend; püünis, pael, silmus'
ersa keľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
mokša käľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
udmurdi ki̮l 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; sõna; jutt, vestlus, kuuldus'
komi ki̮v 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; sõna; kella tila; (pilli)hääl'
? handi keᴧ 'sõna; uudis; suhtlemisvahend'
? mansi (nuŋk-)kāləmt- 'uurima, pärima'
metsaneenetsi sie 'kõne- ja maitsmiselund'
eenetsi sioðo 'kõne- ja maitsmiselund'
nganassaani sieja 'kõne- ja maitsmiselund'
sölkupi śē 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
kamassi šǝkə 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
matori gei, ki 'kõne- ja maitsmiselund'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt tšuvaši kala- 'rääkima', mongoli kele- 'rääkima', kelen 'keel (kõne- ja maitsmiselund, suhtlemisvahend)', evengi kē̮lē̮ 'kosima'. Vt ka keelama ja kõõlus.

kord : korra : korda 'taasesinemine v -toimumine; järg; juht, puhk; korrasolek, süsteem; rütm, korrapärasus; kiht; kunagi, ükskord'
○ lõunaeesti kõrd, kirderanniku kerd
← balti
leedu kartas 'kord'; karta 'põlvkond; kiht, kord'
läti kārta 'kiht, lade; seisus; järjekord'
preisi kērdan (sihitav) 'aeg'
● liivi kȭrda 'kord'
vadja kõrta 'kord'
soome kerta 'kord'
isuri kerda 'kord'
Aunuse karjala kerdu 'kord'
lüüdi kier 'kord'
vepsa kerd 'kord'
? ersa kirda 'kord'
? mari -kerte sõnas šukerte 'varem, ammu'
Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *χerđā, mille vaste on nt vanaülemsaksa herta 'vahetus', kuid sõna levik viitab pigem balti laenule. Mordva ja mari vasted on arvatavasti rööplaenud. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Korde 'vahetus, valvekord' ja korden 'keerama, pöörama; uuesti kündma' (← kordama).

kõrkjas : kõrkja : kõrkjat 'kõrge lehistunud varre ja pöörisja õisikuga vee- ja vesiste alade taim (Scirpus)'
◊ kõrges
On arvatud, et tuletis tüvest mis sõnas kõre1 või sõnas kohr.

liisuma : liisuda : liisun 'seismisel värskust kaotama, lahtuma'
← soome mrd pliisu 'lahja; värvitu, väheütlev (esitus vms)', plisu, plissu 'lahja, liisunud (jook)'
Soome allikas on ilmselt laenatud soomerootsi murretest, ← soomerootsi bliso, blisu 'valge laik; valgete laikudega'.

oit : oidu : oitu mrd 'loik, lomp, vett täis auk'
● vadja uitto '(vee)loik, lomp; lodu, soovik, madal vesine koht (heinamaal v metsas)'
soome mrd uitto 'kergesti vesiseks muutuv koht, kevaditi vee all olev heinamaa'
isuri uitto 'vana jõesäng; lomp'
karjala uitto 'väike järv; vesine org'
lüüdi uitto 'kitsas ja pikk märg heinamaa küngaste vahel'
vepsa uit 'tiik, suur lomp'
On arvatud, et võib olla tuletis ujuma tüvest. Pakutud ugri keelte vasted, handi ui̯ŋǝt͕ 'madal heinamaa, mis on suurvee ajal üle ujutatud', mansi ōjta 'niit, üleujutatud ala, soo', on ilmselt teist päritolu.

pill1 : pilli : pilli 'instrument, millega tekitatakse muusikahelisid, muusikariist'
● liivi piļ 'muusikariist'
vadja pilli 'muusikariist; vilepill, savipill'
soome pilli 'kõrs; vile, pill'
Aunuse karjala piľľi 'vile, jahipill'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Varem on arvatud, et tüvi võib olla laenatud eesti keelde alamsaksa keelest, ← alamsaksa spel, spil 'mäng, nali, lõbustus; muusika, instrument, mängijad', ning soome keelde rootsi keelest, ← vanarootsi spil 'mäng', rootsi spel 'mäng; pillimäng, esitus'. Tõenäolisemalt on tüvi siiski tekkinud õõnsa kõrrega tekitatava hääle järgi, omatüvele viitab ka levik läänemeresoome keeltes. Vt ka piller-.

sula : sula : sula 'külmunud olekust pehmeks ja vesiseks muutunud; vedelas olekus; talvine ilmastikunähtus, mille puhul temperatuur on 0° v üle selle; selge, puhas'
● liivi sulā 'sula, külmumata; pehme'
vadja sula 'sula, sulanud; pehme, soe, õrn; lahvandus'
soome sula '(kinni) külmumata, sula; vedel; selge, puhas'
isuri sula 'sula'
Aunuse karjala sula 'sula, sulanud; soe; pehme'
lüüdi sula 'sula; armas'
vepsa sula 'sula; armas'
ersa sola 'sula'
mokša sola 'sula'
mari šulaš 'sulama, sulatama'
udmurdi si̮lmi̮ni̮ 'katki keetma; sulama'
komi si̮l 'sula'
handi lăl 'pehme teraga', lăl- 'sulama'
mansi tol- 'sulama'
ungari olvad 'sulama'
Soome-ugri tüvi. Vt ka sulane, sulnis.

valmis : valmi : valmit 'küps'; (muutumatu määrsõnana) 'vajalikus lõplikus seisus, täielikus soovitud olukorras'
● liivi vaļmõz 'lõpetatud', vaļmi 'küps'
vadja valmis 'valmis'
soome valmis 'lõpetatud'
isuri valmis 'valmis'
Aunuse karjala valmiš 'lõpetatud'
lüüdi valmiž 'lõpetatud'
vepsa vaumiž 'lõpetatud'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka valm.