[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit

aru2 : aru : aru 'kuiv rohumaa'
soome aro 'rohtla, stepp'
karjala aro 'vesine heinamaa, märg lohk nõmmel, madal ja osjane jõelooge'
handi wuri 'järveks muutunud vana jõesäng, jõeharu; umbjärv'
mansi ūraj 'jõesäng'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Arve, Arro 'kõrgem kuiv, ka võsastunud koht; karjamaa'.

herilane : herilase : herilast 'mesilasetaoline, hrl mustjaspruun kollaste põiktriipudega astlaline kiletiivaline (Vespa)'
balti
leedu širšė 'vapsik; herilane'
läti sirsenis 'vapsik, vaablane'
preisi sirsilis 'herilane'
vadja öröläin(e) 'herilane'
soome herhiläinen 'vapsik'
isuri hörhöläin 'herilane'
karjala herheläine 'herilane'
Läänemeresoome sõnade täishäälikute varieeruvus on tingitud häälikuliselt ajendatud tüvede mõjust.

laam : laama : laama 'suur lai tükk v lahkam; avar pind v väli'
soome laama 'rikkalik, rohke'
karjala loama 'vesine nõgu, mülgas, lomp; suur ala'
? rootsisaami labmelet 'tormata välja suurte rühmadena'
? ersa lamo 'palju'
? mokša lama 'palju'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest võivad olla laenatud läti mrd lāmis 'kuivamiseks laiali laotatud hein; suur korrapäratu laik, plekk'; lāms 'suur, tasane; tükk maad'. Vt ka laamendama, laamits, lamakas.

laas : laane : laant 'suur tihe (okas)mets'
indoeuroopa *londho-, *lomdho-
vanaislandi land 'maa'
gooti land 'maa'
liivi lōņtš 'ürgmets', land 'lomp'
soome lansi 'madal niiske koht maastikul'
karjala lantto 'lohk, nõgu; madal, kaldu'
? saami luovdit '(kõhuli, põlvili) langeda, laskuda'
? ersa lańďams 'istuda, küürutada'
? mokša lańďams 'istuda, küürutada'
mäemari landaka 'väike madalik, lohk, madal koht (metsas)'
udmurdi lud 'niit, põld, hiis'
komi lud 'karjamaa, niit'
? neenetsi lǝmto 'madal'
? eenetsi lodu 'madal'
? sölkupi lamtu 'madal'
Varasem häälikuline kuju on säilinud lõunaeesti murrakutes: land 'lomp; (kinnikasvanud) järv; madal vesine maa'. Eesti keelest on laenatud läti mrd lanis, lans 'suur tihe mets; lomp'. Vt ka lääs.

lahja : lahja : lahjat 'vähese rasvkoega, kõhn; vähese rasvasisaldusega'
lõunaeesti laih
balti
leedu liesas 'lahja'
läti liess 'lahja'
liivi lajā 'kõhn, kidur; taine'
vadja laiha, laha 'kõhn; rasvata; vesine'
soome laiha 'sale, kõhn; vesine'
isuri laiha 'vesine'
Aunuse karjala laihu 'kõhetu, kondine; vähese rasvasisaldusega; väheviljakas'
lüüdi laih 'kõhn'
vepsa laih 'kõhn'

lake : lakke : laket 'vedel söök; vesine v lahja toit v jook' lakkuma

lobjakas : lobjaka : lobjakat 'vesine sulalumi'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas lobama ja/või loppuma.

loim : loimu : loimu mrd 'veeloik; madal, vesine koht'
soome mrd loima 'vigastus, õnarus puul'
karjala loima 'vigastus, õnarus puul'
Läänemeresoome tüvi.

nõtk : nõtku : nõtku 'nõgu, lohk; pehme ning õõtsuv koht, õõtsik'; mrd 'kätkivibu'
lõunaeesti nõtsk
liivi nõtkõ 'vetruda, väänduda, kummarduda, alla painduda'
vadja nõtko 'nõgu, lohk; vesine, pehme, õõtsuv', nõtku 'nõgu, lohk; vesine, pehme, õõtsuv; nõrk; lauge, veerjas'
soome notko 'nõgu, lohk; sisselangenud, lohkuvajunud, nõgus'
isuri notko 'nõgu, lohk; madal vesine koht'
Aunuse karjala notko 'nõgu, lohk'
lüüdi notked 'vedel'
vepsa notk 'nõgu, lohk; madal koht'
saami njoaski 'nõgu, lohk; kuru'
ersa nučkams 'nõrkema, väsima; nälgima'
mokša nučkams 'painduma, kaarduma, kõverduma; näljast nõrkema'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

nätske : nätske : nätsket 'kleepjalt sitke; tainjas, kobeduseta; poolmärg, niiske'
liivi nätski 'pooltoores, halvasti küpsenud (leiva kohta)'
soome mrd nätsäkkä 'niiske, vesine; savine (pinnase kohta)'
Aunuse karjala ńäčäkkö 'niiske, vesine (pinnase kohta); pooltoores, halvasti küpsenud; jonnakas'
vepsa ńäčäk 'pooltoores, halvasti küpsenud (leiva kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas nätsuma. -k- on ilmselt vana liide. Lähedane tüvi on ka vadja ja isuri keeles, vadja nättši 'nätske (leiva kohta)' ja isuri nätki 'nätske (leiva kohta)'.

oit : oidu : oitu mrd 'loik, lomp, vett täis auk'
vadja uitto '(vee)loik, lomp; lodu, soovik, madal vesine koht (heinamaal v metsas)'
soome mrd uitto 'kergesti vesiseks muutuv koht, kevaditi vee all olev heinamaa'
isuri uitto 'vana jõesäng; lomp'
karjala uitto 'väike järv; vesine org'
lüüdi uitto 'kitsas ja pikk märg heinamaa küngaste vahel'
vepsa uit 'tiik, suur lomp'
On arvatud, et võib olla tuletis ujuma tüvest. Pakutud ugri keelte vasted, handi ui̯ŋǝt͕ 'madal heinamaa, mis on suurvee ajal üle ujutatud', mansi ōjta 'niit, üleujutatud ala, soo', on ilmselt teist päritolu.

org : oru : orgu 'piklik nõgus pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud'
vadja orko 'org; madalal alal paiknevad vadja külad ja nende ümbruskond, eeskätt Matti küla kant; mäeveer, nõlvak'
soome mrd orko 'märg nõgu, kitsas org; urg'
isuri Orgo (kohanimi)
karjala orko 'vesine nõgu, kus kasvavad kuused; kuru'
lüüdi org 'org, nõgu, metsane madal vesine koht'
vepsa org 'madal ala, nõgu, jäärak'
lõunasaami åarka 'metsane org'
Läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka urg.

padu1 : padu : padu 'madal vesine koht, pehme soine (heina)maa v võsastik, suurem loik v madal järv, mis suvel põuaga võib kuivada; tihe põõsastik, padrik'
Võib olla tuletatud tüvest pada2. Eesti keelest on laenatud läti mrd pada 'madalam koht põllul', pade 'tiik', padiņš 'väike põldudevaheline aas'. Vt ka padrik.

pori : pori : pori 'vesine kleepuv pinnas'
● ? liivi bo'ŗ 'uss, vihmauss'
vadja poro 'leelisvesi, tuhavesi'
soome poro 'tuhk; raba, sete, (kohvi)paks'
isuri poro 'prügi, tuhk; leelisvesi, tuhavesi'
Aunuse karjala poro 'lehelis'
lüüdi poro 'lehelis'
vepsa poro 'lehelis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas porisema. Kaugemate sugulaskeelte vasted on ilmselt rööpselt kujunenud tüved: mansi pors 'prügi, sodi', ungari por 'tolm; pulber; põrm', kamassi pшre 'liiv, leetseljak', bor 'suits, tolm'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt türgi pur 'helbeline tuhk', mongoli bor 'tolm, liiv'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi påre 'jääsupp, lobjakas'.

roog2 : roo : roogu 'mõne kõrrelise (pilliroo, bambuse vms) tugev kõrs; pilliroog; roostik; kandev tugiosa, rood, roots'; mrd 'kaevuvinn'
alggermaani *brōkō
saksa Bruch 'lodu, madal vesine maa'
taani brok 'lodu, madal vesine maa'
balti *drōgas
preisi drogis 'pilliroog'
liivi rūogõ(z) '(pilli)roog; pool (kerimiseks)'
vadja rooko '(pilli)roog; rood, roots (sulel)'
soome ruoko 'pilliroog; (mõne taime) tugev lüliline vars'
isuri roogo, roogu 'pilliroog; pool (kerimiseks)'
Aunuse karjala ruogo 'pilliroog'
lüüdi ruog(o) 'pilliroog'
vepsa rogo 'kõrkjas, pilliroog; hundinui'
Lule saami ruohkō 'pilliroog'
Balti allikas oleks semantiliselt sobivam, kuid pole kindel, kas esitatud balti tüvevariant on tegelikult esinenud, preisi sõna võib lähtuda ka teistsugusest algkujust. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Tähendused on osaliselt segunenud tüve rood1 tähendustega.

sannikas : sannika : sannikat 'meil harva soistel niitudel ja soodes kasvav emajuurele lähedane rohttaim (Swertia)'
Tõenäoliselt nimetatud taime kasvukoha järgi, murretes sannik 'vesine sooheinamaa', vadja sannikko 'raba'. On arvatud, et sama tüve vaste võib olla soome santa 'liiv', mrd sannikko, santikko 'liivane maa, liivase põhjaga maa' ja tüvi on skandinaavia laen, ← tüvi, mille vaste on nt rootsi sand 'liiv'. Teise võimalusena on oletatud, et tuletis tüve sonn variandist.

sonn : sonni : sonni 'vesine ala, nt üleujutatav heinamaa, järve-, jõesopp, pehme merekallas; loik'
On arvatud, et võib olla tüve soon reeglipäratu variant. Vt ka sannikas.

soop2 : sooba : soopa mrd 'kevadel ja sügisel üleujutatav vesine maa; pori, sopp'
Võib olla sama tüvi mis soop1 piltlikus tähenduses või on mõjutanud sopp1.

tahe : taheda : tahedat 'kuivaks tõmbunud, kuiv; mitte vesine, parajalt soolane; kindel, toekas, meeldiv, mõnus'
tahke
liivi ndõ 'kuivada, taheneda'
vadja tahõa 'mure, jahune; kobe, kohev', tahk 'mure, jahune'
soome mrd tahea 'jahune', tahkea 'mure, jahune, kohev; libisematu, sitke, kleepuv'
isuri tahhiia 'mure, jahune'
Aunuse karjala tahei 'mure, jahune'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas tahke on ilmselt vana k-liide.

uhkama : uhata : uhkan 'üles v välja ajama; hoovama, voogama'
uhama, uhtuma1
soome uhkua 'uhata, uhkuda; tulvata'; uhku 'uhk; jää peale tõusnud vee ja lume segu'
isuri uhkua 'sügeleda'
Aunuse karjala uhku 'lörts, vesine lumi'
lüüdi uhk 'hõljejää, veesegune lumi ja jää'
vepsa uhk 'hõljejää, veesegune lumi ja jää'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades uhke ja uhal. uhtuma on tuletis nõrgaastmelisest variandist uhama. Eesti keeles on osas vormides kokku langenud uhtma vormistikuga. Vt ka ohatama.

vapsik : vapsiku : vapsikut 'suurim ühisherilane (Vespa crabro)'
vaablane
balti
leedu vapsva 'herilane'
läti mrd vapsene 'herilane'
preisi wobse 'herilane'
liivi vaps 'herilane'
vadja vaapsalain, vaapsia 'vaablane, vapsik; herilane'
soome vaapsahainen 'herilane; mesilane; kimalane'
isuri vaapsahain 'herilane'
karjala voapsahaine 'herilane'
lüüdi vuapsahaine 'herilane'
vepsa bapshaine 'herilane'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome keeltes mitmesuguseid liiteid.

vesi : vee : vett 'tavalisim vedelik maakeral, H2O'
vedel, vetikas, vettima
?indoeuroopa *wed-
heti watar 'vesi'
armeenia get 'jõgi'
sanskriti udán 'laine; vesi'
vanakreeka hýdōr 'vesi'
rootsi vatten 'vesi'
saksa Wasser 'vesi'
inglise water 'vesi'
läti ūdens 'vesi'
vene voda 'vesi'
liivi vež 'vesi'; vieddõl 'vedel; õhuke'
vadja vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'
soome vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'
isuri vesi 'vesi'
Aunuse karjala vezi 'vesi'; vedeü 'niiske, märg'
lüüdi veži 'vesi'; veďel 'vedel; pehme'
vepsa vezi 'vesi'
ersa veď 'vesi'
mokša veď 'vesi'
mari βüt 'vesi'
udmurdi vu 'vesi'
komi va 'vesi'
mansi wit 'vesi'
ungari víz 'vesi'
neenetsi jiʔ 'vesi'
eenetsi bi(z) 'vesi'
nganassaani bi̮ʔ 'vesi'
sölkupi üt 'vesi'
kamassi 'vesi; jõgi'
matori 'vesi; jõgi'
Võib olla ka uurali tüvi. vedel on läänemeresoome tuletis. vetikas on tuletis, mis murretes tähendas 'vesine, soine', kujul vetik, (mitm) vetikad 'looteveed', tänapäevases tähenduses võeti kasutusele keeleuuenduse ajal.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur