[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hahk : haha : hahka 'tuhkjashall, hall; veelind (Somateria)'
● liivi ō’gi 'hall'
soome haahka 'hahk'
Aunuse karjala huahkoi 'hallikarvaline lammas'
lüüdi huahk(e͔) 'hall (eriti lamba ja villa kohta)'
vepsa hahk 'hall'
? ersa ašo 'valge'
? mokša akša 'valge; valevus; kae'
? mari ošo 'valge'
? lõunahandi aš 'valge savi; kriit'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi.

hani : hane : hane 'suur pikakaelaline veelind (Anser)'
← balti
leedu žąsis 'hani'
läti zoss 'hani'
preisi sansy 'hani'
● vadja anõ 'hani'
soome hanhi 'hani'
isuri hanhi 'hani'
Aunuse karjala hanhi 'metshani'
lüüdi hanh 'hani'
vepsa hanh́ 'hani'

kakerdama : kakerdada : kakerdan '(hane, kana kohta:) kaagutama; ebakindlalt käima'; mrd '(seljas) tallama, paaritama; kohmitsema, pusima'
● liivi kākouļ, kākuļ 'teatud veelind'
soome kaakkuri, mrd kakkuri, kaakkeri, kaako(nen), kakara, ka(a)kertaja 'punakurkkaur'; mrd 'järvekaur; koovitaja'
lüüdi kakaťťš́(u) 'järvekaur'
vepsa kakač 'kaur'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti murreteski esineb mitmesuguseid seda tüve sisaldavaid veelindude nimetusi, nt kakar, kakard, kakardaja, kakerdaja. Vt ka kagu.

kaur : kauri : kauri 'hanesuurune saleda keha, pika sirge kaela ja odaterava nokaga veelind (Gavia)'
? ← balti
läti gaura 'veelind, koskel [?]'
preisi geauris 'veelind, kormoran [?]'
● soome van srmt kauru 'koovitaja'
Kuna tüvi on häälikuliselt ajendatud, võib see olla ka läänemeresoome ja balti keeltes rööpselt kujunenud. Eesti keelest võib olla laenatud vene mrd kavra, kaura 'tuttpütt (Podiceps cristatus)'.

koskel : koskla : kosklat 'parti meenutav veelind (Mergus)'
● soome koskelo 'koskel'
isuri koskelo 'koskel'
Aunuse karjala koskelo 'koskel'
lüüdi koskel 'koskel'
? komi kosi̮ś 'teatud parti meenutav lind, sõtkas [?]'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi.

lagle : lagle : laglet 'hanesarnane veelind (Branta)'
● vadja laglud 'lagleke'
soome mrd lakla 'rabahani; teatav pardiliik'
Aunuse karjala laglattua 'vadistada, pidevalt rääkida; häälitseda (lindude kohta)'
karjala laklut 'teatav veelind'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saami láfol 'roosterind-tüll', lõunahandi ḷŏγaḷ 'part', idahandi ḷŏγə̑ḷ 'part', ḷäk-ᴧont 'teatav haneliik', vanaislandi gagl 'väike hani'.

luik : luige : luike 'suur pikakaelaline veelind (Cygnus)' luikama
● vadja luikko 'luik'
soome mrd luikko 'luik'
isuri luikkoi 'luik'
karjala luikku 'hani'

part : pardi : parti 'hanest väiksem jässaka kere ja laia lameda nokaga veelind (Anas); selline kodulind (Anas domestica)'
● liivi pa’ŗ 'part'
vadja partti 'part'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, ilmselt sama mis sõnas parisema. Eesti keelest on laenatud soome mrd partti 'part' ja eestirootsi paṭṭ, pārt, partt 'part, metspart'.

tiir2 : tiiru : tiiru 'pikkade kitsaste tiibade, harkis saba ja lühikeste jalgadega väike veelind (Sterna)'
● vadja tiiro 'nahkhiir'; rhvl 'linnuke (väikese lapse kohta)'; tiiru 'nahkhiir'
soome tiira, mrd tiiro, tiiri 'tiir'
isuri tiiroi '(jõgi)tiir'
Aunuse karjala čiirakko '(jõgi)tiir'
? lüüdi ťš́iirak 'kajakataoline (kajakast väiksem) lind, tiir [?]'
vepsa ťirīńe 'tiir'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

tirk2 : tirgu : tirku 'musta ülapoole ja valge alapoolega jässakas veelind (Uria)'
● soome van srmt tirkko; tirkka liitsõnas kalatirkka 'merisk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tirisema, tirts, tirt.

viires : viire : viirest 'lühikeste ja laiade tiibade ning veidi harkis sabaga veelind (Chlidonias)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.