[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aur : auru : auru 'vee gaasiline olek'
? ← balti
leedu šiaurė 'põhi (ilmakaar)', šiauras 'põhja-, külm; karm'
● liivi oūr 'aur'
soome auer 'põuavine, -udu', van srmt hauri 'soe aur'
karjala auver 'põuavine, -udu'
lüüdi hauru 'härm, udu, sumu (talvel külmaga); aur; leil'
Soome ja lüüdi h-lisi variante on võinud mõjutada soome häyry 'ving, karm; põuavine, udu, aur'; höyry 'aur, toss'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi aur 'aur' liitsõnas aur-kähhl 'aurukatel', aur-maṣen 'aurumasin' (← aurumasin) ning aurat 'aurama' (← aurama).

hall1 : halla : halla 'veeaurust tekkinud ebaühtlane jääkristallide kiht maapinnal, taimedel ja esemetel'
← balti
leedu šalna 'hall'
läti salna 'hall; kerge hommikukülm'
● liivi ōla 'hall; öökülm'
vadja alla 'hall; härmatis; öökülm'
soome halla 'hall; öökülm'
isuri halla 'hall; öökülm'
Aunuse karjala hallu 'hall; öökülm'
lüüdi hall(u) 'hall; öökülm'
vepsa hall 'hall; öökülm'
saami suoldni 'kaste; aur vee v maa kohal; hall'
Vt ka hall2.

hauskar : hauskari : hauskarit 'kühvel paadist vee väljaloopimiseks'
○ hausk, hauster, austel, ouster, õusker
← eestirootsi auskar, hauskar 'hauskar'
● soome äyskäri, auskari 'hauskar'
karjala auskari 'hauskar'
On ka arvatud, et sõna on germaani laen, ← alggermaani *aus(tr)a-kaza-, mille vaste on nt vanaislandi ausker 'hauskar'.

juga1 : joa : juga 'järsk vee langus jõesängi astangult; vedeliku, gaasi, vms suhteliselt väikese läbimõõduga voolus'
● soome juka van 'juga'; mrd 'kiiluvesi; oja'
karjala juka 'hauakoht jões'
handi jĭχĭ 'oja, väike jõgi'
mansi jā 'jõgi'
neenetsi jaχa 'jõgi'
eenetsi ďoha 'jõgi'
? sölkupi ćak͔ә 'soo; soolaugas; auk maas'
kamassi ťaγa 'jõgi, oja'
matori čaga 'jõgi'
Uurali tüvi. Vt ka jõgi.

kaisel : kaisla : kaislat 'kõrkjale lähedane vee- ja sootaim (Schoenoplectus)'; mrd 'teatud sootaim; kail [?]'
← alggermaani *gaisilan-, *gaisila-z
vanaislandi geisli 'kepp; kiir'
vanarootsi gisle 'kiir', gēsl, gisl 'piits'
saksa Geißel 'piits; ihunuhtlus'
● vadja glaiza 'kõrkjas; pilliroog [?]'
soome kaisla 'kõrkjas; pilliroog'
isuri klaisa 'kõrkjas'
Aunuse karjala kažľu '(järve)kõrkjas'
lüüdi kažl, gažl '(järve)kõrkjas'
Kuna sõna on levinud peamiselt kirderannikumurretes, on ka arvatud, et see on laenatud soome keelest, ← soome kaisla. Kirjakeeles on sõna kasutusele võetud kõrkjale lähedast taime märkiva botaanikaterminina.

kalk : kalgi : kalki 'vali, karm, hoolimatu; kõle, külm; rabedalt kõva; (vee kohta:) kare'; mrd 'kitsi, ihnus; intensiivne, tugev, maheduseta'
◊ kalge, kalgenduma
● ? soome van srmt kalki 'vaene, õnnetu, raske saatusega'
vepsa kauged, kāged 'kõle, külm; jäme, kare; ebasõbralik'
ersa kalgodo 'kõva, jäik; kare (nt riie, juuksed, vesi); vali, karm'
mokša kalgəda 'kõva, kare; kindel, vali'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

kappel : kapli : kaplit mrd 'hauskar, puukühvel paadist vee väljaloopimiseks'
Tundmatu päritoluga tüvi.

kubel : kubla : kupla 'järsku tekkinud väike lokaalne turse, muhuke nahal'
● soome kupla 'mull, vull'
isuri kubla 'kuhi; hari'
Aunuse karjala kublu 'mülgas, õõtsik'
karjala kubla 'vee pinnal hulpiv praht'
lüüdi kubl 'ujupõis'
lõunasaami gåbluo 'kops'
Inari saami koble 'ahvena mari'
koltasaami kåbllad 'hulpida, hõljuda'
mari kuβə̑l 'vihmamullid vee pinnal'
? idahandi komḷəŋ 'põis; vill, paise'
mansi χi̮uli 'allavoolu aerutama v ujuma'
? ungari hólyag 'põis; vill, rakk; mull'
Soome-ugri tüvi.

kurisema : kuriseda : kurisen 'vee neeldumisest, pooltühjades torudes voolamisest vms tingitud häält tekitama; kudrutama, kugisema'
● vadja kurissaa 'kägistada'
soome kuristaa 'kägistada, lämmatada; kokku tõmmata; pitsitada'
isuri kuristaa 'üles puua'
lüüdi kurišta 'uriseda; põriseda; kudrutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades korisema, lurisema, nurama, purisema, surisema ja vurama.

kõrkjas : kõrkja : kõrkjat 'kõrge lehistunud varre ja pöörisja õisikuga vee- ja vesiste alade taim (Scirpus)'
◊ kõrges
On arvatud, et tuletis tüvest mis sõnas kõre1 või sõnas kohr.

kärme : kärme : kärmet 'nobe, väle'
● soome mrd kärmeä 'terav; kiire'
Läänemeresoome tüvi. Võimalik, et sõna on tuletis saarte murdes säilinud sõnast kärm, kärv 'madu'. See tüvi on balti laen tüvest, mille vasted on leedu kirminas 'uss' ja läti cirmenis 'vastne, tõuk, uss', teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi kīermõz 'toonesepa vastne', soome käärme 'uss, madu', isuri käärme 'madu', Aunuse karjala keärmiz 'rukki õied', karjala keärmis 'uss, madu', lüüdi kiärmeh '(rukki, vee) õitsemine'.

lemmel : lemle : lemmelt 'seisva v aeglaselt voolava vee pinnal v pinnakihis ujuv väike taim (Lemna)' lemm

lillakas : lillaka : lillakat 'madal roomavate võsunditega ning väikeste vaarikat meenutavate helepunaste söödavate marjadega rohttaim (Rubus saxatilis)'
● vadja lillikas 'lillakas, linnumari'
soome lillukka, lillikka 'lillakas, linnumari'
isuri lillikkain 'lillakas, linnumari'
Läänemeresoome tüvi. Tõenäoliselt tekkinud kahe marjanimetuse segunemisel: murdesõna lindik 'lillakas', liivi lind- liitsõnas lind-māŗa 'lillakas', vadja linnukas 'lillakas', soome lintikka 'lillakas', isuri linnukkain 'lillakas', Aunuse karjala lindoi 'lillakas', lüüdi linduoi, ľińďž́oi 'lillakas' ning murdesõna ill 'murakas' (võib olla soome keelest laenatud), soome hilla 'küps murakas', karjala hillo(i) 'küps murakas', hillo 'piima või supi sisse pudistatud leivatükid', Aunuse karjala hillo 'leivatükike; piima või vee sisse pudistatud leivatükid', lüüdi hillo 'küps murakas', vepsa hillod (mitm) 'piima, vee, supi sisse pudistatud leib'.

mannerg : mannergu : mannergut 'väike mõneliitrine (sangaga) plekknõu'
○ manner(ka), nirk(u)
← vene manérka 'sõduri plekknõu, kaasaskantav anum vee jaoks'

mämm : mämmi : mämmi 'soome (ja eesti) rahvustoit rukkilinnaste jahust; nätske, halvasti küpsenud leib'
● vadja mämmi 'puder imaldatud rukkijahust ja marjadest; nätske'
soome mämmi 'rukkijahust ja linnastest valmistatud lihavõtteroog'
isuri mämmi 'ahjus küpsetatud rukkijahutoit'
Aunuse karjala mämmi 'linnaseleib kalja tegemiseks'
saami meađmma, meađbma 'toores (leib, puder)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane sõna on taani mrd mæm 'linnaste, rukkikliide, tatrajahu või humalate ja keeva vee segu, millest valmistatakse õlut või viina'.

mört : mördi : mörti 'müürimiseks ja krohvimiseks kasutatav sideaine, peene täitematerjali ja vee kivistuv segu'
Tehistüvi 1930. aastatest. Impulss-sõna on olnud saksa Mörtel 'mört'.

naga : naga : naga 'puupulk, prunt; (poisi)nolk, -jõmpsikas'
◊ nagamann
● vadja naka 'puupulk, prunt, tapp'
soome mrd naka 'paadi prunt; paadi vee väljalaskmise auk'
isuri naga 'prunt; kraan (nt õllevaadil)'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on peetud tüve nagi variandiks, sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted eesti keelest laenatud. nagamann on moodustatud liitelaadse elemendiga -mann.

natt2 : nati : natti '(juukse)tutt, juuksed, (loomal) kukla-, turjakarvad; turi, krae'
On oletatud, et sama tüvi mis murdesõnas natt (: nata ~ nati) 'tatt', toimunud on tähendusnihe 'tatt' > 'nina' > 'nägu' > 'juuksed'. Sel juhul läänemeresoome või koguni uurali tüvi, mille vasted on vadja natta 'tatt; meremuda, -kõnts', soome mrd natta 'limane kiht (vedeliku peal); kelme, kile, õietolmukiht vee peal, pehme sammal vee peal, lima', isuri natta 'merelima, limased (vee)taimed, adru', karjala noatta '(hapupiimale moodustunud) kiht, kelme',?Inari saami njetti 'muda',?neenetsi nadᵊm 'tatt',?eenetsi nariŋa- 'nuuskama' ja?nganassaani noudiʔ-, noudir- 'nuuskama'. Vt ka nada-, natt3.

närtsima : närtsida : närtsin '(taimede kohta:) vee puudusest longu tõmbuma, kuivama hakkama; (inimese kohta:) noorusvärskust minetama, jõuetuks muutuma, nõrkema'
● liivi nõŗtšõ 'närtsida; lõtvuda, nõrkeda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

oit : oidu : oitu mrd 'loik, lomp, vett täis auk'
● vadja uitto '(vee)loik, lomp; lodu, soovik, madal vesine koht (heinamaal v metsas)'
soome mrd uitto 'kergesti vesiseks muutuv koht, kevaditi vee all olev heinamaa'
isuri uitto 'vana jõesäng; lomp'
karjala uitto 'väike järv; vesine org'
lüüdi uitto 'kitsas ja pikk märg heinamaa küngaste vahel'
vepsa uit 'tiik, suur lomp'
On arvatud, et võib olla tuletis ujuma tüvest. Pakutud ugri keelte vasted, handi ui̯ŋǝt͕ 'madal heinamaa, mis on suurvee ajal üle ujutatud', mansi ōjta 'niit, üleujutatud ala, soo', on ilmselt teist päritolu.

pind1 : pinna : pinda 'eseme, olendi vm väliskiht, pealmine kiht; maakamar; alus, põhi, jalgealune; vedeliku v vedela aine ülemine piir, selle pealmine kiht; pindala, ala (suuruselt)'
← alggermaani *spinda-
vanainglise spind 'pekk, rasv'
alamsaksa spint 'maltspuit'
saksa mrd Spint 'pekk, rasv; maltspuit'
● liivi pīnda 'väline kiht; maltspuit'
vadja pinta 'pind, pindmine osa, pinnasekiht'
soome pinta 'pind'; mrd 'maltspuit; (sea) pekk, (hülge) nahk ja selle all olev rasvakiht'
isuri pinda 'pind'
Aunuse karjala pindu 'pind; maltspuit; keha, ihu, nahk'
lüüdi pint(e͔) '(puutüve, vee) pind; (looma) nahk'
vepsa pind 'maltspuit; männilatt, millest tehakse korvide jaoks laaste; (vee) pind'
Vt ka pind2.

pladisema : pladiseda : pladisen 'vee v vees liikumise heli tekitama' ladisema

punduma : punduda : pundun 'vee vm vedeliku v niiskuse imendumise tõttu paisuma, tursuma; paistetama, tursuma, punsuma; paisuma, suurenema'
◊ ponduma
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla segunenud tüvega punn1. Lähedane tüvi on nt sõnas punsuma. Vt ka pontu.

rand : ranna : randa 'merd v suuremat järve äärestav maismaaosa maismaa ja vee piirist kuni tugevaima tormilaine mõjupiirini; teatud piirkond, koht rannikul'
◊ randal
← balti *kranta, *krantā
leedu krantas 'rand, kallas; rannik'
läti mrd krants 'rand, kallas'
← algskandinaavia *stranđa
vanaislandi strǫnd '(nt kilbi) äär; rand'
rootsi strand 'rand, kallas'
● liivi rānda 'rand, kallas'
vadja ranta 'rand, kallas; äär, serv; mäe jalam; kant, maanurk'
soome ranta 'rand'
isuri randa 'rand, kallas'
Aunuse karjala randu 'rand, kallas; äär, serv; (kodu)kant, -nurk'
lüüdi rand(e͔) 'rand; äär, serv; kangaserv, ultusäär'
vepsa rand 'rand, kallas; kant, maanurk; mäe jalam'
On arvatud, et osaliselt võivad tüve tähendusi läänemeresoome keeltes olla mõjutanud alamsaksa rant 'äär, serv, veer; rant, ääris', saksa Rand 'äär, serv, veer; rant, ääris' (laenatud eesti keelde ka eraldi, rant) ja rootsi rand 'äär, serv, rant; kanga triip, vööt, jutt'. randal on haruldase vormiga tuletis (? < *ranta-lainen), mis on toodud vanemast murdekeelest kirjakeelde zooloogiaterminina. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd randa 'madal mereäärne heinamaa'. Vt ka ranne.

rokk : roka : rokka 'rukkijahust ja külmast veest loomajook; jahukört; mustus, räpp'
● liivi rok 'supp; puder; jook'
vadja rokka 'kapsasupp; oblikasupp'
soome rokka '(paks herne)supp; hernes, uba'
isuri rokka 'kapsasupp; hernesupp'
Aunuse karjala rokku 'supp (eriti liha- v kalasupp)'
lüüdi rokk(e͔) 'supp'
vepsa rok 'hernesupp'
idahandi rok 'kala rasvast ja sooltest keedus, mida leivaga süüakse'
läänemansi raγt (mitm) 'rasva keetmisel tekkiv sade, mida süüakse'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi råkk 'sigadele keedetav jahu ja vee segu; supp, kört'.

rõuged : rõugete : rõugeid (mitm) 'viirushaigus, millega kaasneb villiline, paranemisel arme jättev lööve'
○ kirderanniku rouged
● ? soome mrd rouka 'lepa, kase v kuuse koorest valmistatud võrkude ja nootade värvaine'
? Aunuse karjala rougu 'kase v lepa koore alumine punakaspruun kiht; kase v lepa koorest saadud parkimisaine v värv; parkkoor'
? lüüdi roug 'puukoore alumine punakaspruun kiht'
? vepsa roug 'lepa v kase koor, mida kasutatakse võrkude või riide värvimiseks'
Tüvi võib olla esitatud läänemeresoome sõnade vaste eeldusel, et rõugehaiguse nimetus on kujunenud sellega kaasneva lööbe värvuse järgi. See läänemeresoome tüvi võib olla skandinaavia laen, ← algskandinaavia *rauđka, mille vaste on norra rokka 'rooste; vee või maapinna rauasisaldus'.

selg : selja : selga 'keha tagaosa õlgadest tuharateni, loomadel keha ülaosa; selga meenutav osa esemel, kehaosal v loodusobjektil; ühesugune laiuv vee- v maismaa-ala'
○ lõunaeesti sälg
● liivi sǟlga 'kehaosa; avameri'
vadja seltšä 'kehaosa; eseme vm osa; laiuv vee- v maismaa-ala'
soome selkä 'kehaosa; eseme vm osa; mäeseljak, voor; avavesi'
isuri selgä 'kehaosa; eseme vm osa; laiuv veeala'
Aunuse karjala seľgü 'kehaosa; eseme vm osa; seljandik'
lüüdi šelg 'kehaosa; eseme vm osa; laiuv vee- v maismaa-ala'
vepsa süug, seľg 'kehaosa'
saami čielgi 'kehaosa; hari; soa osa; seljandik'
mari šə̑lə̑ž 'ristluupiirkond'
Läänemeresoome-mari tüvi. Vt ka seelik, selis.

sopp1 : sopa : soppa 'pori, muda'; mrd 'lumelörts'
● liivi sopā 'lume ja vee segu; jääkoorik'
soome mrd soppa 'lobjakas, lörts (teel); pori, kõnts'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnades sobi ja/või soperdama. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi såpp liitsõnas snio-såpp 'lobjakas, lumelörts'. Vt ka soop2.

sorama : sorada : soran 'vedeliku joana voolamisest tekkiva heli saatel jooksma, sadama vms; ladusalt kulgema'; mrd 'pudistades rääkima, lobisema'
○ lõunaeesti tsorama
◊ -sori,-sorr,soru1,sõrisema
● vadja šorata, šorisa 'soriseda'
soome sorista 'sumiseda'
isuri ťš́orissa 'soriseda'
Aunuse karjala šorie 'midagi osavalt v energiliselt teha'
lüüdi ťš́oraitta, ťš́orista 'suliseda'
vepsa čoraita 'uriseda, koriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades korisema, lora, norisema, sirisema, surisema, solisema, sosisema. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes: mansi śurγ- 'jooksma (vee kohta), sorisema', handi śări- 'jooksma (vee kohta), sorisema', ungari csorog 'tilkuma, voolama', neenetsi śurᵊmpǝ- 'jooksma', eenetsi simī (mineviku ains 3P) 'jooksma', sölkupi śorəmpi- 'tilkuma, voolama', kamassi šшr- 'jooksma'. Vt ka sorima1, sorts, sõre.

sukeldama : sukeldada : sukeldan 'vee alla kastma v vajutama'; van 'sukelduma'
← soome sukeltaa 'sukelduda; kukkuda; söösta, viskuda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Tüvi on tuntud ka Tartu ja Võru murdes: tsuklõma 'suplema', tsukelmu 'porilomp'.

suusk : suusa : suuska 'paarina kasutatav pikk ja õhuke üles kaarduva esiosaga lauake, mis jalatsi külge kinnitatuna võimaldab lumel edasi liikuda'
◊ suks
● vadja suhsi 'suusk; (kangaspuude) tallalaud'
soome suksi 'suusk'; mrd 'kangaspuude tallalaud'
isuri suksi 'kangaspuude tallalaud; suusk'
Aunuse karjala suksi 'suusk; kangaspuude tallalaud'
lüüdi sukš 'suusk; kangaspuude tallalaud'
vepsa sukś 'suusk; painutatud otsaga jalas talvel vee vedamiseks; (kangaspuude) tallalaud'
ersa soks 'suusk'
mokša soks 'suusk'
handi lŏχ 'põhjanahata suusk'
mansi tåut 'suusk'
eenetsi turo, tudo 'suusk'
nganassaani tuta 'suusk'
sölkupi tāt- 'suusatama'
Uurali tüvi. Kirjakeelses tüvevariandis on häälikud kohad vahetanud.