[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit

ihu : ihu : ihu 'inimese keha või selle mingi piirkond, eriti lihaosa v välispind'
vadja iho 'ihu, keha'
soome iho 'nahk; ihunahk'
isuri iho 'nahk'
Aunuse karjala iho 'nägu; välimus; põsk'
lüüdi ihot (mitm) 'nägu; nahk'
saami assi 'nahaaluskude'
? ersa jožo 'pind'
? mokša joža 'nahk'
? mäemari juž- liitsõnas južwǝt 'higi; vesivilli vedelik'
komi 'pind, pealmine kiht; välimine kiht v külg'
Läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome sõna on tuletis tüvest iha.

lakk2 : laki : lakki 'kuivades kelmet moodustav vedelik pindade kaunistamiseks, kaitsmiseks vm'
saksa Lack 'lakk'

leem : leeme : leent 'toidu keeduvedelik, supivedelik; supp'
liivi līem 'supp, leem; mähk'
vadja leemi 'leem, vedel supp; kalasupp'
soome liemi 'supivedelik; supp'
isuri leemi 'supivedelik; supp'
Aunuse karjala liemi '(kala)supp'
lüüdi liemi 'kalasupp, -leem'
vepsa ľeḿ, ľeń 'kalasupp, -leem'
saami liepma 'leem'
ersa ľem 'leem, rasv'
mokša ľäm 'leem, supp'
mari lem 'supp, leem'
udmurdi li̮m '(kala)supp; magus leem'
komi ľem 'liim; kleepuv ollus (nt taimedel, lehtedel); lima'; mrd 'supp'
mansi lām 'supp, leem'
ungari 'mahl; leem; vedelik', leves 'supp'
Soome-ugri tüvi. Vt ka lemm.

liht : lihi : lihti 'kleepuv vedelik lõimelõngade immutamiseks'
saksa Schlichte 'kudumisel lõimelõngade silumiseks kasutatud mass'

liikva : liikva : liikvat 'eeterpiiritus'
liikver
Tõenäoliselt on laenuallikas eeterpiirituse ladinakeelse nimetuse liquor anodynus lühendatud variant Liquor, mida on arvatavasti kasutatud (balti)saksa keeles (ladina liquor 'vedel olek; vedelik, eriti vesi'). Eesti vanemast murdekeelest on kirja pandud ka variandid liikvaater, liikvasser, nii võib oletada, et nende laenuallikad on olnud nt alamsaksa *līkwater ja (balti)saksa *Likwasser ( alamsaksa water 'vesi', saksa Wasser 'vesi'). Variant liikva võib osutada ka rahvaetümoloogilisele seostamisele liikuma tüvega. Eesti keelest on laenatud eestirootsi līkva-äle, līkväre-äle 'rohi erinevate sisehaiguste vastu'; līkvärt 'Hoffmanni tilgad' (← murdevariandid liikvar, liikvari-eli).

mahl : mahla : mahla 'taimsetes v loomsetes kudedes leiduv vedelik; puuviljadest, marjadest jms väljapressitud v -aurutatud vedel toiduaine'
vadja mahla '(puu)mahl'
soome mahla 'puu-, kasemahl'
isuri mahla 'puu-, kasemahl'
Aunuse karjala mahlu 'kasemahl'
? saami málli 'supp; kört'
Läänemeresoome v läänemeresoome-saami tüvi.

mesi : mee : mett 'magus siirupjas, seismisel kristalliseeruv vedelik, mis on tekkinud mesilase ensüümide toimel nektarist v taimeeritistest'
indoeuroopa *medhu-
sanskriti mádhu 'nektar; magus jook'
leedu medus 'mesi; mõdu, nektar'
vene mёd 'mesi; mõdu'
liivi me, mež 'mesi'
vadja mesi 'mesi'
soome mesi 'nektar, mesi'
isuri mesi 'nektar, mesi'
Aunuse karjala mesi 'mesi; meejook'
lüüdi meži 'nektar, mesi; mõdu'
vepsa meźi 'mesi'
ersa meď 'mesi'
mokša meď 'mesi'
? mari müj 'mesi'
udmurdi mu 'mesi'
komi ma 'mesi'
ungari méz 'mesi'
Võib olla ka veidi hilisem, indoiraani laen.

mett : meti : metti 'kleepuv vedelik lõimelõngade immutamiseks'
mitt
alamsaksa smitte, smette 'kudumistööstuses puder v kliister, millega kanga lõimi tugevdatakse'
Lõimelõngade katkemise puhul tuli need muuta vastupidavamaks, selleks lõngu immutati ehk metiti.

mäda : mäda : mäda 'põletiku korral tekkiv vere valgeliblesid, koe laguaineid ja baktereid sisaldav kollakas vedelik; pehme koht pinnases; riknenud, pehkinud'
määndama
vadja mätä 'mäda; mädanenud'
soome mätä 'roisk, mäda; mädane, mädanenud'
isuri mädä 'mäda'
Läänemeresoome tüvi.

neste : neste : nestet '(kaste)märg; vedelik; õite meenäärmete toodetav magus vedelik, nektar'
soome neste 'vedelik'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis läänemeresoome tüvest, mis esineb murdesõnas nestütämmä 'niisutama' ning mille vasted on ka isuri nestää 'lekkida, läbi tilkuda' ja Aunuse karjala ńestüö 'niiskuda, märguda'. Tuletis neste on registreeritud eesti vanemast murdekeelestki, kuid tähenduses 'niiske'.

nõrk : nõrga : nõrka 'mitte tugev, kindel v vastupidav; (intensiivsuselt, võimsuselt) vähene; kehv, ebarahuldav, küündimatu'; mrd 'vedel; vedelik, leem'
kirderanniku nork(ka)
liivi nȭrka 'nõrk, jõuetu'
vadja nõrkk 'sünge, tusane, nukker [?]'
soome mrd nerko, nerkko 'väike, nõrk'
? ersa nuŕka 'lühike'
? komi van srmt ńurk 'kõhn'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi.

pett : peti : petti 'või valmistamisel järelejääv rasvavaene piimjas vedelik'
liivi pietk 'pett', pietkõm- liitsõnas pietkõm-sēmďa 'pett'
vadja pettü 'pett'
soome pettää 'kirnuda'
isuri pettää 'kirnuda'
karjala pettäjäine 'äsja kirnutud soolamata või; või tegemisel maitsta antav tükk võid'
ersa pivťems 'kirnuma'
mokša piχťǝms 'kirnuma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tüve vasted võivad olla ka soome pyöhtää 'kirnuda; männaga võid teha', Aunuse karjala püöhtätä '(tuulega) lund hangedesse keerutada, tuisata', lüüdi püöhtädä 'pöörlema panna, keerutada', vepsa ṕehťi- liitsõnas ṕehťimaid 'pett'. Teisalt on oletatud, et tüvi on indoiraani laen, ← algindoiraani *peketɔ́m, mille vaste on nt vanaindia pacatá- 'keedetud toit'.

rahke : rahke : rahket mrd 'poolkeenud, pooltoores, poolkõva'
On oletatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas rahk 'rähk, sõmer, kruus', see tüvi on rahu1 variant. Teise arvamuse järgi võib tüvi olla sama mis murdesõnas rahk 'rähm; hallitus; puust mahla järel erituv valkjas vedelik', see tüvi on tõenäoliselt germaani laen, ← alggermaani *dragjō, mille vasted on vanaislandi dregg 'sade, sete; mustus' ja rootsi drägg 'pära, sade, sete', teiste läänemeresoome keelte vasted on vadja rahka 'kohupiim', soome rahka 'kohupiim; turvas, turbasammal, turbaraba; kärn, koorik; sade'; mrd 'soolakiht; vaht; higi', isuri rahka 'kohupiim', karjala rahka 'kohupiim' ja vepsa rahk 'kohupiim'. Kolmandaks on tähendust arvestades oletatud, et võib olla variant murdesõnast raage 'pooltoores', mis on tuletis tüvest raag-2.

sima : sima : sima 'pärmiga kääritatud sidrunikali'; mrd 'magus taimemahl; leemendav vedelik, lima'
?alggermaani *sim-
taani mrd sime 'nõrguma, tilkuma'
?balti
leedu syvas (hrl mitm syvai) 'mahl, puumahl; mesi'
vadja rhvl sima 'mesi'
soome sima 'pärmiga kääritatud magus sidrunikali'; rhvl 'mesi'
karjala rhvl sima 'mesi'
On peetud võimalikuks ka laenamist kaupmeeste vahendusel turgi keeltest, vrd tšuvaši sim 'magus jook, nektar, meejook'. Vadja vaste võib olla soome keelest laenatud.

soga : soga : soga 'ebaselge, hägune (ja ebapuhas) vedelik; vedelikku hägustav ollus; löga, läga'
liivi sogā 'veesegune lumi'
soome soka mrd 'kalarapped; kalaluu'; van srmt 'kõnts, sopp, praht'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka sõge.

sõra- liitsõnas sõrasilm 'pime klaasise läikega silm (nt hobusel); sunnik, põrguline'
Tõenäoliselt sama tüve variant mis murdesõnas hõrasilm 'sõrasilm, kõõrdsilm'. Sel juhul on tüve vasted vadja õrahtaa 'sõõrduda', soome hera 'juustuvesi, vadak', isuri hera- liitsõnas heravesi 'juustuvadak', Aunuse karjala hera 'marjamahl', lüüdi hera 'vedelik' ja võib-olla ka liivi õrā 'ila, sülg (eriti loomadel innaajal)'. Tüve on peetud germaani laenuks, ← alggermaani *sera-, või vanemaks, indoeuroopa laenuks, ← indoeuroopa *serom *, mille vaste on ladina ladina serum 'juustuvesi, kohupiimavesi, petipiim, vadak'. Vt ka hõrak-, sõõrduma.

sülg : sülje : sülge 'suuõõnde nõristuv limane veniv vedelik'
liivi siļg, süļg 'sülg, ila'
vadja sültši 'sülg'
soome sylki 'sülg'
isuri sülgi 'sülg'
Aunuse karjala süľgi 'sülg'
lüüdi šüľg 'sülg'
vepsa süug, süľǵ 'sülg'
saami čolga 'sülg'
ersa śeľge 'sülg'
mokša śeľgä 'sülg'
mari šüβə̑l 'sülg, ila'
udmurdi śal 'sülg'
komi śe̮lavni̮ 'sülitama'
idahandi sö̆jəγ- 'sülitama'
mansi saľγ- 'sülitama'
Soome-ugri tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teiste keelkondade keeltes, nt evengi silikse, silekse 'kaste', kalmõki šülkε̄ 'sülg'.

terendama : terendada : terendan 'õhus peegeldama, kangastama; õhus peegelduma, kangastuma; vaimusilmas heiastuma, kujutlusse kerkima'
balti *ster-
läti stars 'kiir', atstars 'peegeldus, vastuhelk, kuma', starot sõnas atstarot 'kiiri tagasi peegeldama, särama lööma'
On ka arvatud, et tüve vasted on soome van srmt terhentää 'tuulevarju pakkuda; hämardada, valgust varjata', mrd terhentyä, terhetä 'selgineda (ilma kohta)'; terhen van srmt '(tuule)vari, varjupool'; mrd 'udu; õhuke pilv; tulelõõm' ja karjala rhvl terhen 'udu' ning tegemist võib olla sama tüve variandiga mis sõnas ternes, milles häälikud on kohad vahetanud (*terneh > *terhen > tere-). Kaasnenud on tähendusmuutus 'piim, valge vedelik' > 'udu' > 'kangastus, kangastama'.

tolm : tolmu : tolmu 'väga väikeste, õhus heljuda võivate tahke aine osakeste kogum'
?balti *dul(k)ma-
leedu dulkti 'tolmuma'
läti duļķes 'õle- v aganatükid; sadestus, sete, sogane vedelik, muda'
liivi tolm 'kõdu', telm, tölm 'tolm'
vadja tolmu 'tolm'
soome tolma van srmt 'lendav tolm, lendliiv'; mrd 'tolm, sodi', tolmu van srmt 'põhk, risu, tolm'; mrd 'sodi, kild, tükk; loomatoiduna kasutatavad aganad'
isuri tolmain 'tolmune [?]'
Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi tolm 'tolm'.

tõrv : tõrva : tõrva 'kivisöe, puidu vm tahke kütuse utmisel saadav tume viskoosne vedelik'
kirderanniku terv
balti
leedu derva 'tõrv'
liivi tȭra 'tõrv'
vadja tõrva 'tõrv; (okaspuu)vaik, pihk'
soome terva 'tõrv'
isuri terva 'tõrv'
Aunuse karjala tervu 'tõrv; piibupigi'
lüüdi ťerv(e͔) 'tõrv'
vepsa ťerv 'tõrv'
On ka oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *terwōn, mille vasted on vanaislandi tjara 'tõrv', rootsi tjära 'tõrv'. Vt ka terve.

tökat : tökati : tökatit 'lehtpuude koore uttetõrv, tumepruun kuni must iseloomuliku lõhnaga õlijas vedelik'
tökket, tõkut, tökand, tökard, tökurd
vene dëgot 'tõrv, tökat'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi däkaṭ, dukaṭ, tukkaṭ, täkat, täkkart 'tökat, kasetõrv'.

vaar1 : vaara : vaara mrd 'kohupiim'
vene var 'pigi', várka 'veniv ja paks vedelik'

vadak : vadaku : vadakut 'piimast pärast kaseiini eraldamist jääv vedelik'
Tundmatu päritoluga tüvi.

vaht2 : vahu : vahtu 'vedelik, milles on rohkesti gaasimulle'
lõunaeesti vatt
alggermaani *þwaχti(a)-, *þwaχtu-
gooti *hvaþjan 'vaht'
rootsi tvätta 'pesema'
liivi 'vaht'
vadja vaahsi, vaassi 'vaht'
soome vaahto 'vaht'
isuri vaahto 'vaht'
Aunuse karjala vuahti 'vaht; sülg, ila'
lüüdi vuahte 'vaht; sülg, ila'
vepsa vaht 'vaht; sülg, ila'

veri : vere : verd 'inimese ja loomade soontes voolav punane vedelik'
verkjas
liivi ver 'veri'
vadja veri 'veri'
soome veri 'veri'
isuri veri 'veri'
Aunuse karjala veri 'veri'
lüüdi veri 'veri'
vepsa veri 'veri'
saami varra 'veri'
ersa veŕ 'veri'
mokša ver 'veri'
mari βür 'veri'
udmurdi vir 'veri'
komi vir 'veri'
handi wur 'veri'
mansi wiγǝr 'veri; punane'
ungari vér 'veri'
Soome-ugri tüvi.

vesi : vee : vett 'tavalisim vedelik maakeral, H2O'
vedel, vetikas, vettima
?indoeuroopa *wed-
heti watar 'vesi'
armeenia get 'jõgi'
sanskriti udán 'laine; vesi'
vanakreeka hýdōr 'vesi'
rootsi vatten 'vesi'
saksa Wasser 'vesi'
inglise water 'vesi'
läti ūdens 'vesi'
vene voda 'vesi'
liivi vež 'vesi'; vieddõl 'vedel; õhuke'
vadja vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'
soome vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'
isuri vesi 'vesi'
Aunuse karjala vezi 'vesi'; vedeü 'niiske, märg'
lüüdi veži 'vesi'; veďel 'vedel; pehme'
vepsa vezi 'vesi'
ersa veď 'vesi'
mokša veď 'vesi'
mari βüt 'vesi'
udmurdi vu 'vesi'
komi va 'vesi'
mansi wit 'vesi'
ungari víz 'vesi'
neenetsi jiʔ 'vesi'
eenetsi bi(z) 'vesi'
nganassaani bi̮ʔ 'vesi'
sölkupi üt 'vesi'
kamassi 'vesi; jõgi'
matori 'vesi; jõgi'
Võib olla ka uurali tüvi. vedel on läänemeresoome tuletis. vetikas on tuletis, mis murretes tähendas 'vesine, soine', kujul vetik, (mitm) vetikad 'looteveed', tänapäevases tähenduses võeti kasutusele keeleuuenduse ajal.

õli : õli : õli 'vees mittelahustuv viskoosne vedelik'
alamsaksa olie, oley 'õli'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina oleum 'oliiviõli'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur