[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

vaat : vaadi : vaati 'suur nõu alkohoolsete jookide säilitamiseks'
alamsaksa vat 'vaat, tünn'
Eesti keelest on laenatud vadja vaatti 'vaat', isuri vaatti 'vaat' ja soome mrd vaatti 'vaat'.

vaht1 : vahi : vahti 'valvur'
alamsaksa wacht(e) 'valve, valvamine; valvur'
Samatüveline tegusõna vahtima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa wachten 'valvama, jälgima, vahtima'.

vaht2 : vahu : vahtu 'vedelik, milles on rohkesti gaasimulle'
lõunaeesti vatt
alggermaani *þwaχti(a)-, *þwaχtu-
gooti *hvaþjan 'vaht'
rootsi tvätta 'pesema'
liivi 'vaht'
vadja vaahsi, vaassi 'vaht'
soome vaahto 'vaht'
isuri vaahto 'vaht'
Aunuse karjala vuahti 'vaht; sülg, ila'
lüüdi vuahte 'vaht; sülg, ila'
vepsa vaht 'vaht; sülg, ila'

vai : vaia : vaia 'terava otsaga pulk'
balti *wagja, *vakja
leedu vagis 'nagi; puunael, puupulk'
läti vadzis 'varn, nagi'
preisi wagnis 'adranuga'
alggermaani *wagwja
saksa Weck '(kiilukujuline) saiake'
rootsi vigg 'kiil; välgunool'
liivi vaigā 'kiil'
vadja vaďďa 'vai'
soome mrd vaaja 'vai, kinnitusteivas; kiil'
isuri vaakia 'vai'
karjala voakie 'vai'
Lule saami vuoi´vē 'lisatükk (riidest, puust); kiil'
Hiljem on tüve vaste laenatud soome keele vahendusel, vadja. Tüvi on säilinud ka Eesti muinasmaakonna nimes Vaiga. Maakond oli osaliselt asustatud vadjalastega, kelle omanimetus on tuletis samast tüvest.

vait 'vaikivana, vakka'
vadja vait 'vait'
soome vaiti 'vait'
isuri vaid 'vait'
vepsa vaitti 'vait'
saami váidut 'vaibuda, vaikida'
On arvatud, et tuletis tüvest, mis on sõnas vaikne.

vant : vandi : vanti 'masti küljelt toetav tross'
saksa Want 'vant'
rootsi vant 'vant'

vart1 : varda : varta 'ühest puust rehepeksuriist' vars

vart2 : vardi : varti 'parasvöötme ja soojade alade sukelpart (Aythya)'
rootsi svärta 'must; (must)vaeras'
Kuusalu murrakus tähenduses 'vaeras' tuntud sõna on kirjakeeles kasutusele võetud teise partlaste perekonna nimetusena.

vast 'ehk, võib-olla; äsja, hiljuti'
vastama, vastik, vastne, vastu
liivi vastõ 'vastu'; vastli 'ebameeldiv, vastik'
vadja vassa 'alles, vast; äsja, hiljuti'; vassaa 'vastu; vastas; vastu, asemel, eest'; vasata 'vastata; vastutada; vastu minna, vastu võtta'
soome vasta 'alles; äsja, hiljuti'; vastata 'vastata; vastutada; vastav olla'; vastaan 'vastu'
isuri vast 'äsja; alles'; vassada 'vastu võtta; vastata; vastutada'
Aunuse karjala vastah 'vastu'; vastata 'vastu rääkida; vastu võtta; vastutada'
lüüdi vaste 'vastu, äärde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
vepsa vastha 'vastu'; vaste 'vastu, juurde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
saami vuostá 'vastu; suunas'
ersa vastoms 'kohtuma; vastu võtma'
mokša vasta 'koht, paik; voodi; vahemaa'
? mari βaštareš 'vastas; vastu'
Läänemeresoome-mordva või läänemeresoome-volga tüvi. Tüve algne tähendus on ilmselt säilinud mokša keeles. Tuletises vastik on silbid koondunud (< *vastakkainen). Sõna vastu on vana viisiütleva käände vorm (< *vastoin). Vt ka võst.

vats : vatsa : vatsa 'kõht'
vadja vattsa 'kõht'
soome vatsa 'kõht; magu'
isuri vatsa 'kõht'
Aunuse karjala vačču 'kõht; magu'
lüüdi vattš 'kõht'
vepsa vac 'kõht'
mansi waś 'kõht; magu'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud liivi vats 'kõht'.

vatt1 : vati : vatti 'lühike meestekuub; (mitm) (üle)riie'
saksa van Wat 'riie, riietus'

vatt2 : vati : vatti 'kraasitud kohev puuvilla- vm kiudainemass'
saksa Watte 'vatt'

vau : vau : vaud 'paabulind'
saksa Pfau 'paabulind'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, paabu-.

vot kõnek 'vaat; näe'
vene vot 'vot'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur