[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 29 artiklit

aidaa kõnek 'hüvasti, head aega'
adaa
vene ajdá 'läki; siva, viuhti'
Mõjutada on võinud ka alamsaksa ade, adde 'hüvasti'. Eesti vanas kirjakeeles on olnud kasutusel adee 'jumalaga, hüvasti', mis on laenatud alamsaksa keelest.

ala : ala : ala 'mingi osa maast, piirkond; ainevaldkond, mõiste- v käsitluspiirkond, tegevus- v harrastussfäär'
alasi, alasti, alati, all, alla, alles, alt
liivi alā 'all, alla'
vadja ala, alla 'all; juures; enne'
soome ala 'pindala, territoorium; valdkond', ala- 'ala-, all'
isuri ala- 'ala-, all-'
Aunuse karjala ala 'ala'
lüüdi al 'all, alt'
vepsa alaz 'alla'
saami vuole, vuoli 'altkaudu', -vuolle, -vuolli '-alune'
ersa al 'all v madalal olev'
mokša al 'alumine osa, alus, millegi all olev koht'
mari ül- 'allpool olev'
udmurdi ul 'alaosa; alumine'
komi uv 'alune, all olev'
handi il 'allpool olev'
mansi jol- 'all'
ungari al 'alaosa; ase-, varu-'
neenetsi ŋil- 'all olev'
eenetsi iro 'all olev'
nganassaani ŋilea 'all olev'
sölkupi i̮l 'all olev'
kamassi il 'all olev'
Uurali tüvi. Samasuguseid või lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt uiguuri al 'esiosa, alaosa', mongoli aliusun 'alustaimestik', korea -al liitsõnas čib-al 'majaalune pind, koht' (čib 'maja'). Lähedane tüvi on ka jukagiiri keeles: aal 'all'. alla, all ja alt on vanad käändevormid. alati on vana tuletis, mille tähendusareng on olnud ilmselt 'kogu alal' > 'läbi ja lõhki, läbinisti' > 'pidevalt, lakkamatult'. Määrsõna alles on vana alaleütlevavorm, millele on lisatud omastusliide. Tartu ja Võru murdes on senini kasutusel vormid alale, alali tähenduses 'alles'. ala abstraktne tähendus võeti kasutusele keeleuuendusele ajal soome keele eeskujul. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja alati 'alati' ja läti mrd allaž, allažīn 'alati'. Vt ka alev, alistama, kaenal.

armas : armsa : armsat ~ armast 'kallis; kena, meeldiv, lahke'
alggermaani *arma-z
vanaislandi armr 'õnnetu; vilets, armetu; alatu'
gooti arms 'haletsusväärne'
rootsi arm 'vaene; vilets, armetu'
alggermaani *arwa-z
vanaislandi ǫrr 'kiire, väle; helde'
liivi ārmaz 'armas, kallis'
vadja armas 'armas'
soome armas 'armas, kallis; meeldiv, kena'
isuri armas 'hea, sõbralik'
Aunuse karjala armas 'armas, kallis'
lüüdi armaz 'armas; meeldiv'
vepsa armaz 'lahke, sõbralik; armas, kallis'
Esimese laenuallika puhul on toimunud tähendusareng 'kaasatundmist väärt' > 'keegi, kes vajab armastust' > 'armas, kallis'. Teine laenuallikas sobib tähenduse poolest paremini, eeldades, et tähendus 'helde' oli juba üsna varakult kasutusel; häälikumuutus w > m on aga üsna harv.

juhkam : juhkami : juhkamit 'juhmakas inimene'
saksa Joachim (pärisnimi)
Juhkam on olnud kasutusel ka pärisnimena.

kaljas : kaljase : kaljast 'kahemastiline kahvelkuunar'
hollandi galjas 'kaljas'
saksa Galeasse, van Galeas, Gallias 'kaljas'
rootsi galeas 'kaljas'
Laenuallikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Paljudes keeltes levinud merendustermin pärineb algselt itaalia keelest, ← itaalia galeazza 'suur galeer'. Tõenäoliselt oli sõna kasutusel ka alamsaksa keeles, kuid selle kohta kindlad andmed puuduvad. Kaljased hakkasid levima uusajal, seega keskalamsaksa laenudest hilisem laen.

kindral : kindrali : kindralit 'teatud kõrge sõjaväeline auaste; vastavas auastmes sõjaväelane; range korraga mungaordu, usuühingu vms juht'
kinneral, kinderal, kinral, kendral
rootsi general 'kindral'
saksa General 'kindral; (katoliikliku ordu) ülemvaimulik'
Tõenäolisemalt on sõna laenatud rootsi keelest, sest 17. sajandil, kui Eesti ala kuulus Rootsi riigile, oli sõna rootsi keeles sõjaväelise auastmena kasutusel. Algselt pärineb see paljudes keeltes tuntud sõna ladina keelest, ← ladina generalis 'liigiomane; ühine, üldine; avalik'.

kolju : kolju : koljut 'saani v sadula etteulatuv osa; pealuu'
kolu1
liivi kōļ 'rõngas, võru'
vadja koľľo 'sadulakolju'
soome mrd kolju 'sadulakolju, sadulakaar'
Aunuse karjala koľľu 'peasuurune ümmargune asi'; kuľľukku 'kolju'
karjala kalju 'kolju'
lüüdi koľľu 'koodi kolk'
Läänemeresoome tüvi. Sõna on tähenduses 'pealuu' kasutusel keeleuuenduse ajast alates. Vt ka kolp.

kuker-2 liitsõnas kukerpuu 'kollaste õite ja piklike punaste marjadega astlaline põõsastaim (Berberis)'; mrd 'kuslapuu'
kukits
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis murdesõnas kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik'. Sel juhul läänemeresoome tüvi, mille vasted on ka vadja kukka 'lill; õis', soome kukka 'lill', isuri lill, Aunuse karjala kukku 'lill'. Rahvakeeles on kukerpuu tähenduses rohkem kasutusel olnud laensõna paburits, murretes esinevad samas tähenduses ka kukerkuusk ja kukepuu. kukits on tuletis liitega -its . Vt ka kukal, kukkur, kupar.

läbi 'mingi ava, ruumi vm ühest otsast, küljest sisse ja teisest välja; kogu teatava ajavahemiku kestel; mingi seisundi ajal; vahendusel, tõttu, kaudu; katki; otsa(s); mööda(s)'
lävi
liivi leb, lebbõ 'läbi', lä'b 'aken'
vadja läpi 'läbi; otsas, lõpuni; täiesti, üleni', lävi 'lävi, künnis'
soome läpi 'läbi; auk, mulk'
isuri läbi 'läbi'
Aunuse karjala ľäbi 'läbi, kaudu'
lüüdi läbi 'läbi'
vepsa ľäbi 'läbi, kaudu'
Läänemeresoome tüvi, mille vanem tähendus on 'ava'. Vana nimisõna vanad käändevormid on nüüd kasutusel määrsõnana.

magun : maguna : magunat 'õlirikaste seemnetega kuparde ning mitmesuguseid alkaloide sisaldava piimmahlaga rohttaim, erksavärviliste õite tõttu ka ilutaim, moon (Papaver)'
läti magone, mrd maguona 'moon'
Kasutusel peamiselt oskussõnana, rahvakeeles on sagedasem moon2.

mimm : mimmi : mimmi lastek 'piim'
Võib olla variant tüvest piim, lastekeeles on kasutusel ka pimm 'piim'. Mõjutada on võinud saksa Milch 'piim'.

moon2 : mooni : mooni 'magun'
saksa Mohn 'magun, moon'
Kasutusel peamiselt rahvakeeles, oskussõnana magun.

mõlu : mõlu : mõlu 'vigastuse kohal elavasse puidusse sissekasvanud surnud puit v koor'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on mõra. Murretes on kasutusel ka mõru 'pragu, lõhe'.

paargu : paargu : paargut mrd 'suveköök'
Kuluvorm liitsõnast paarkoda, mis on kasutusel saarte murdes, paar2, koda.

ploom : ploomi : ploomi 'üheseemneliste ovaalsete v kerajate luuviljadega (vilja)puu vili; selliste viljadega (vilja)puu (Prunus)'
loom, kloom
saksa Pflaume 'ploom'
Murretes on kasutusel ka varasem, alamsaksa laen (p)luum, ← alamsaksa plume 'ploom'.

pätk : pätka : pätka 'põletikust tingitud luuvohand hobuse, ka teiste loomade kannaliigesel, kooljaluu'
võpatka
vene výpadok 'hobuse haigus'
Murretes on olnud kasutusel ka rahvaetümoloogilised variandid võipatak(as), võipätakas.

pürjel : pürjeli : pürjelit van 'endisaegne linnakodanik'
baltisaksa Bürger 'kodanik, (linna)elanik'
Baltisaksa murdes hääldati g j-na. Laenu muganemisel on sõnasisese r-i tõttu sõna lõpus r asendunud l-iga. Kasutusel on ka asenduseta variant pürjer, nt pürjermeister 'linnapea, linnavalitsuse eesistuja'.

raadama : raadata : raadan 'maad metsast ja võsast puhastama, kultuurmaaks harima'; mrd 'laastama; täisid tapma; rassima, kärmesti töötama'
raat-2
vanavene stradati 'töötama; töötlema, maad harima; hoolitsema; kannatama, piinlema; virelema; kaasa tundma'
vene stradát' 'kannatama, piinlema; (taga) igatsema; vilets olema, vajaka jääma'; van 'kõvasti töötama'
vadja raata(a), raatõt 'tööd rügada, rassida'
soome raataa 'tööd rügada, rassida; maad metsast põllumaaks puhastada'
isuri raataa 'töötada, rügada; maad metsast põllumaaks puhastada [?]'
Aunuse karjala ruadua 'töötada; teha; maad metsast põllumaaks puhastada; valmistada, ehitada; töös, käigus, kasutusel olla'
lüüdi ruatta 'töötada, rügada; (alet) raadata'
vepsa rata 'töötada; teha; töödelda'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Võib olla läänemeresoome keeltesse laenatud korduvalt. Eesti keelde on tüvi tõenäoliselt vähemalt osaliselt laenatud soome keelest, sest on levinud kirderannikumurretes ja nende naabruses. Vanemas murdekeeles on üksikuid andmeid tüve esinemisest teistes murretes. Sõna kirjakeelset tähendust on kahtlemata mõjutanud ka saksa roden '(maad) raadama, põlluks harima, uudismaad tegema; kände juurima'.

raig2 : raia : raiga 'seemnesari'
Võib olla kirjakeelde loodud variant vanemast murdekeelest registreeritud sõnast rai 'munand' (mitm raiad), mis on sama tüvi kui sõnas raiuma. Sõna on kasutusel zooloogiaterminina.

sai : saia : saia 'nisujahutaignast küpsetatud toit (hrl päts v pätsike)'
liivi sōja(-lēba) 'väike sai, valge leib'
On arvatud, et algselt sama sõna mis saajad, saama. Saia pakuti pulmades ja esialgu kasutusel olnud liitsõna saialeib oleks sel juhul 'saajaleib, pulmaleib'. Eesti keelest on laenatud vadja saija 'sai', soome mrd saija 'sai', isuri saija 'sai', soomerootsi sajjo 'tähe- v ristikujuline v nelinurkne sai, mida kalamehed tõid Tallinnast v mida eestlased sadamas müüsid', eestirootsi sai 'nisuleib' ja vene mrd sájka 'saiake, kukkel' (-ka on vene liide).

sooritama : sooritada : sooritan 'korda saatma, teoks v ära tegema; tegema'
soome suorittaa 'teha, toimetada, täita, sooritada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Kirderannikumurretes on sama tüvi kasutusel teises tähenduses: sooritama 'juhatama, soovitama, sokutama', suorima, suoritama '(köit) korda seadma; kalavõrku tühjendama ja kuivama panema'. Vt ka soor1.

sutt : suti : sutti mrd '(jõe)silm'
?läti zutis 'angerjas', zutiņš, zutītis 'silm'
On arvatud ka, et võib nii eesti kui ka läti keeles olla rootsi laen, ← rootsi sut liitsõnas stensut 'väike kala; koha'. Kirjakeeles on tüvi kasutusel liitsõnalistes nimetustes merisutt, suttlimusk.

tavaar : tavaari : tavaari kõnek 'kaup, kraam, trään'
vene továr 'kaup'
Sõna on ilmselt korduvalt laenatud. Tänapäeval kasutusel olev variant on suhteliselt hiline laen, kuna rõhk on jäänud venepäraselt teisele silbile. Vanemast keelest on registreeritud variant tavar, kus rõhk on esisilbil.

tikk2 : tiki : tikki 'triibuline madratsi- ja mööbliriie'
saksa Dicktuch 'tugev villane riie'
Laenuallikas on liitsõna, dick 'tüse; tihe, paks; jäme' + Tuch 'kalev (riidesort)'. Esialgu on kasutusel olnud liitsõna tikkriie, mille esikomponent on saksa liitsõnast laenatud, järelkomponent tõlgitud. Hiljem on liitsõna lühenenud, kogu tähendust on hakanud kandma esikomponent.

tinakas : tinaka : tinakat 'denatureeritud piiritus, denaturaat'
tina2
vene kõnek denatúrka 'denatureeritud piiritus, denaturaat'
Laen on muganemisel tugevasti lühenenud, lisatud on liide -kas. Selle liiteta tüvi esineb kõnekeelses väljendis tina panema 'alkoholi tarvitama'. Vanemas kõnekeeles on kasutusel olnud ka pikemad sõnakujud tenaturka, tinaturka.

toot : toodi : tooti 'riideriba seeliku allääre sisepoolel kaitseks kulumise vastu'
stoot
alamsaksa stōt 'palistuse kaitseks seelikule kinnitatud linase riide riba'
Võib olla hilisem, uusalamsaksa laen, sest puuduvad andmed, et sõna oleks keskalamsaksa keeles olnud selles tähenduses kasutusel.

triiki 'ääretasa, pilgeni (täis); samas tasapinnas, samal kõrgusel'
riiki
alamsaksa strīk-vul 'ääreni täis'
Laenuallikas on liitsõna, strīk < striken 'otse liikuma; lööma; siledaks tegema, triikima; teritama' + vul 'täis, kogu'. Tõenäoliselt on sõna algul olnud kasutusel väljendis triiki täis, mille esimene osa on alamsaksa liitsõnast laenatud, teine tõlgitud. Hiljem on sõna hakatud kasutama iseseisvalt. Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline tegusõna, triikima.

veerima : veerida : veerin 'tähthaaval lugema'
alamsaksa bōkstavēren 'tähthaaval lugema või ütlema'
Laen on muganemisel lühenenud, vanemas keeles on kasutusel olnud ka pikem sõnakuju pookstaveerima. Alamsaksa tegusõna on tuletis nimisõnast, mis on samuti laenatud, pookstav.

vähe 'pisut, natuke, veidi'
väike
?alggermaani *wǣχa
vanainglise wāh 'peenike (jahu kohta)'
keskülemsaksa wæhe 'peen, hästi tehtud'
vadja vähä 'vähe, natuke'
soome vähä 'vähene, napp'; vähän 'vähe, natuke'
isuri vähä 'vähe, natuke; vähene'
Aunuse karjala vähä 'väike; vähe, natuke; vähene'
lüüdi vähä 'vähene'
vepsa vähä 'vähe, natuke; vaevalt'
Teisalt on arvatud, et läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on ka ersa vež- sõnades vežava 'noorema venna naine, pere noorim naine', vežaśke 'väike sõrm' ja mokša mrd viž 'väike'. vähe on murretes kasutusel ka omadussõnana 'väike, vähene'. Tuletises väike on h vokaalide vahelt kadunud.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur