[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 65 artiklit, väljastan 30.

adru : adru : adrut 'pruunvetikas'
soome haura, mrd hatru 'pruun-, põisvetikas'
On oletatud, et tüve vasted võivad olla ka soome mrd hautera, houtere, höyteri, houver, höyveri 'pruunvetikas' ja isuri hovver 'must vetikas, mille torm on kaldale ajanud'; nimetatud soome murdetüvest võivad olla laenatud soomerootsi hautär, höutär, höytär, eestirootsi häuter 'pruunvetikas', aga laenusuund võib olla hoopis vastupidine, rootsi murretest läänemeresoome keeltesse, sest sõna on rootsi murretes tuntud ka Gotlandil ja mujal Rootsis. Soome vasteid hauru ja hatru on peetud ka eesti keelest laenatuks.

enese : ennast (nimetav puudub; enesekohane asesõna)
enda
liivi eņtš 'oma, enda'
vadja hä(ä)n 'tema'
soome hän 'tema'
isuri hää 'tema; see'
Aunuse karjala häi 'tema'
lüüdi hän 'tema; see'
vepsa hän 'tema'
saami son 'tema'
ersa son 'tema'
mokša son 'tema'
udmurdi so 'tema; see, too'
komi si̮, sije̮ 'tema; see, too'
handi luw 'tema'
mansi taw 'tema'
ungari ő 'tema', ön 'Teie'
Soome-ugri tüvi. Eesti sõnad lähtuvad eri käändevormidest, neis on jälgi 3. isiku omastusliitest: enese < *henensäk, enda < *hentä. Vastetes on reeglipäratuid arenguid, ka läänemeresoome keelte sõnaalguline h on reeglipäratu. Vt ka ise.

et (sidesõna)
vadja että, etti, et 'et, selleks et'
soome että 'et'
isuri et, jed 'et'
karjala etta, et 'et'
ersa mrd eńe 'need', eťe 'see'
mokša esa 'seal', esta 'siis'
udmurdi van srmt eče 'selline'
komi eta 'see', esije̮ 'too'
handi ǐn 'nüüd'
mansi 'nüüd'
ungari ez 'see', itt 'siin', ide 'siia'
eenetsi eke, eki 'see'
kamassi īdᵊ 'too seal, see siin'
Uurali tüvi. Läänemeresoome vasted on tõenäoliselt tüvisõna vana käändevorm või tuletis, kaugemate sugulaskeelte vastetes on mitmesuguseid liiteid. Vt ka ehk, emb-, enne, ennäe, iga1, selmet.

hüüp : hüübi : hüüpi 'kollase-pruunitriibulise sulestikuga roostikulind (Botaurus stellaris)'; mrd 'kassikakk'
vadja üüpiäine 'kakk, öökull'
soome hyypiä, hyypiö 'kassikakk'; hyyppä 'kiivitaja'
isuri hüüppiäs 'kassikakk; öökull'
Aunuse karjala hüübii 'kassikakk; öökull'
lüüdi hüubi 'öökull; kassikakk'
vepsa hübj 'öökull; kassikakk'
? lõunasaami jïhpe 'kassikakk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Tüvele on esitatud vasteid kaugematest sugulaskeeltest, nt handi jipig 'öökull' ja mansi jipi 'öökull', kuid tõenäoliselt on neis rööpselt tekkinud häälikuliselt ajendatud tüvi.

jeekim : jeekimi : jeekimit 'kuradike, tont, koll'
jekim
vene Ekim (pärisnimi)
On arvatud, et sõna oli algselt kasutuses sõimusõnana venelaste kohta.

kaarel : kaarla : kaarlat mrd 'murakas'
● ? soome mrd kaarnikka, kaarne 'kukemari (Empetrum nigrum)'
? karjala koarnehus 'kukemari (Empetrum nigrum)'
On arvatud, et tüve kaaren variant. Seos on selgem murdevariandi kaarnas ning esitatud võimalike läänemeresoome vastete puhul. Tüve kaaren vasteid sisaldavaid marjanimetusi leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt saami gáranas(muorji) 'kukemari (Empetrum nigrum); mägileesikas (Arctous); leesikas (Arctostaphylos)', neenetsi χǝrŋesʔ ŋoďa 'kadakamarjad'. Vt ka vaarikas.

kabe1 : kabe : kabet 'kahe vastase lauamäng eriliste mänguplaadikestega tumedate ja heledate ruutudega nelinurksel laual' kabu1

kadakas1 : kadaka : kadakat 'igihaljas okaspõõsas v -puu (Juniperus)'
liivi kadāg 'kadakas'
vadja kataga, kataja 'kadakas'
soome kataja 'kadakas'
isuri kattaaja, kadajoin 'kadakas'
Aunuse karjala kadai, kadajaine 'kadakas'
lüüdi kadai 'kadakas'
vepsa kadag, kadaǵ 'kadakas'
? saami goahcci '(okaspuu) okas'
? mansi χūś sõnaühendis χūś ūľpa 'kõrge, jäme, oksaharudeta ja tiheda ladvaga seeder'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. Saami ja mansi vaste asemel on kaugemate sugulaskeelte vasteks peetud ka komi kač liitsõnas kač-pomeľ 'kadakas'. Teisalt on oletatud, et tüvi on balti laen, ← tüvi, mille vasted on leedu kadagys 'kadakas', läti kadiķis 'kadakas' ja preisi kadegis 'kadakas', sel juhul on kaugemate sugulaskeelte sõnad teise päritoluga. Pigem on siiski balti tüvi läänemeresoome keeltest laenatud.

kae : kae : kaed 'nägemist kahjustav silmahaigus'
● ? soome kaihi, mrd kaihe, kaiho 'kae'; mrd 'õhuke kate; vari; hämar, pime'
? Aunuse karjala kaihte 'kae'
? lüüdi kaehte 'kae'
Häälikuline vastavus esitatud läänemeresoome vastetega ei ole reeglipärane. Kui tüvi on siiski nende läänemeresoome sõnade vaste, võib tegemist olla germaani laenuga, ← alggermaani *χaiχa-z, mille vaste on gooti haihs 'ühe silmaga', või kahju variandiga. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome kajastaa 'paista; helendada, helkida; koita; kangastada, peegeldada', Aunuse karjala kajostuakseh 'selgineda', lüüdi kajostazeta, kajostuda 'valgeneda, selgineda (ilma kohta)' ja vepsa kajagzuda, kajostada, kajostuda 'selgineda (ilma, taeva kohta)'. See on võimalik, kui nende läänemeresoome sõnade tüvi on algselt eri päritoluga kui kaja; ühe arvamuse kohaselt on nendes sõnades uurali tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guojihit 'paista, helendada, helkida; nähtavale ilmuda; selgineda (ilma kohta); selguda', ersa van srmt kajems 'nähtavale tulema (orase kohta)', mari kojaš 'paistma, näima; välja nägema; ilmuma (nt unes); paistma, kumama', komi kajni̮ 'tõusma; ronima', neenetsi χajerᵊʔ 'päike; selge, päikesepaisteline', eenetsi kaja 'päike', nganassaani kou 'päike', sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus', kamassi kuja 'päike' ja matori kaja 'päike, päev' (samojeedi keelte sõnu on teisalt peetud sama tüve vasteteks mis sõnas koit).

kahtlema : kahelda : kahtlen 'millegi tõele vastavuses mitte veendunud olema; kõhklema' kaks

kaldu 'viltusesse asendisse, kallakile; viltuses asendis, kallakil' kallas

kasvama : kasvada : kasvan 'eluprotsessi tulemusena mõõtmetelt ja massilt suurenema, välja arenema; (taimede, puude kohta:) esinema, leiduma; taimkattega v karvadega tihedalt kattuma; rohkenema, tugevnema'; mrd 'idusid ajama; kasvatama'
kasu
liivi kazzõ '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; kasvajat omada'
vadja kazvaa, kazvoa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; sugeneda, tekkida'
soome kasvaa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; idaneda, kasvama minna; suureneda; areneda, küpseda'
isuri kazvaa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; tekkida'
Aunuse karjala kazvua '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; tekkida; kasvatada'
lüüdi kazvada '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; tekkida'
vepsa kazda '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; tekkida'
ersa kasoms '(eluprotsessi tulemusena) kasvama; suurenema, rohkenema; esinema, leiduma (taimede, puude kohta)'
mokša kasəms '(eluprotsessi tulemusena) kasvama; suurenema; kinni v umbe kasvama'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tüve kaugemate sugulaskeelte vasteteks on lisaks esitatutele peetud ka mari kuškaš 'kasvama (inimese kohta); suurenema; kinni v umbe v kokku kasvama' ja ungari haszon 'kasu, kasum', kuid need on häälikuliselt kaheldavad. Teisalt on oletatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h2awks-e-, *h2awks-o-, mille vasted on tohhaari auks-, oks- 'kasvama' ja leedu aukštas 'kõrge'. Tuletises kasu on v-häälik u eest kadunud (< *kasvo). Eesti keelest on laenatud eestirootsi kaso 'kaerapööris; humalakäbi' (← kasv, kasu )ja kaso, kaså 'kasu, tulu' (← kasu).

kaup : kauba : kaupa 'ostu-müügi objekt(id); töö saadus, mis on toodetud vahetamiseks (müügiks); kokkulepe ostu-müügi vms kohta; sellise kokkuleppe tingimus(ed)'
-kaupa
alggermaani *kaupa-
vanaislandi kaup 'kaubatehing, äritehing, ost; kokkulepe'
rootsi köp 'ost, ostmine'
saksa Kauf 'ost, ostmine; ostetud asi'
liivi kōp 'kaup, müüdav ese; kaubatehing'
vadja kauppa 'kaubatehing; asi, lugu'
soome kauppa 'kaubandus, kauplemine; kaubatehing; kauplus'
isuri kauppa 'kauba-, abiellumistehing; kauplemine'
Aunuse karjala kauppu 'kauba-, abiellumistehing; pulmad; häda, täbar olukord'
lüüdi kaup 'häda, täbar olukord'
Liivi vaste võib olla ka hilisem, alamsaksa laen. On oletatud, et samatüveline tegusõna kaubitsema on samuti germaani laen, ← alggermaani *kaupijan-, mille vasted on vanaislandi *keypa 'ostma', vanarootsi kȫpa 'ostma'; teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi kōpikšõ 'kaubelda, kaubitseda', vadja kauppia, kauppoa 'kaubelda, kaupa teha', soome kaupita, kaupata 'müüa, müütada; kaubitseda', Aunuse karjala kaupita 'hobuseid vahetada, paristada', kaupata 'müüa, kaubitseda, vahetada' (tuletusliited vastetes on erinevad).

koi1 : koi : koid 'liblikas ja selle röövik, kes kahjustab riideid (Tineoidae)'
liivi kūoja 'koi'
vadja koi 'koi'
soome koi 'koi'
Aunuse karjala koi 'koi'
lüüdi koja 'koi'
vepsa kojeg 'koi'
koltasaami kuäjj 'koitõuk'
ersa ki 'koi'
mari mrd kije 'koi'
udmurdi kej 'koi'
permikomi ke̮j 'putukate vastsed'
idahandi kej 'koi'
lõunamansi 'koi'
Soome-ugri tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka turgi ja mongoli keeltes, nt tatari köja 'koi', baškiiri köjä 'koi', usbeki kuja 'koi', burjaadi hujr 'koi'.

kont1 : kondi : konti 'suurem luu'
soome kontti 'koib, jalg, sääreluu'
? handi χɔnt 'sammasaida jalg'
? mansi χānta 'sammasaida jalg'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Handi ja mansi sõnu on peetud ka tüve kand vasteks. Vt ka kondama ja kõndima.

kuker-1 liitsõnas kukerpall 'keha ring üle pea, nii et aluspinda puudutavad järjekorras kukal, selg, tuharad ja jalad'
vadja kukõr- sõnas kukõrpallo 'kukerpall', kukõrtaa 'ümber ajada, kummuli asetada'
soome kuper- sõnas kuperkeikka 'kukerpall'
vepsa kukerta 'ümber ajada'; kukirikku 'kummuli'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Soome vastes on toimunud häälikute eristumine kp. Sama tüvi võib olla sõnas kukkuma1. Lähedane tüvi on nt sõnas ukerdama.

kusilane : kusilase : kusilast mrd 'sipelgas'
soome kusiainen 'kusirautsik'
isuri kusilaine 'suur sipelgas'
Aunuse karjala kudžoi 'sipelgas'
lüüdi kuďž́uoi 'sipelgas'
vepsa kuźi- liitsõnas kuźimurahaińe 'kollane sipelgas'
udmurdi kuźi̮li 'sipelgas'
komi koʒ́uv- sõnas koʒ́uvkot 'sipelgas'
? läänemansi khuńś- liitsõnas khuńś-khåśśej 'sipelgas'
ungari hangya 'sipelgas'
Tõenäoliselt sama tüvi mis kusi. Vastetes on eri tuletusliiteid.

kuuluma : kuuluda : kuulun 'kellegi oma, päralt, valduses olema; liikmena v koostisosana millegi koosseisus olema'
soome kuulua 'kuuluda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis kuulma tüvest. Murretes esineb sama tuletis tähenduses 'kostma, kuulda olema'.

käima : käia : käin 'astudes, kõndides, sammudes liikuma; kuhugi minema ja sealt tagasi tulema'
käituma
alggermaani *skēwijan-
gooti skewjan 'minema'
rootsi mrd skäva 'kiirustama'
liivi 'käia'
vadja tšävvä 'käia; käituda'
soome käydä 'käia'
isuri käüvvä 'käia'
Aunuse karjala kävvä 'käia; minna'
lüüdi kävudä 'käia'
vepsa käuda 'käia'
Tuletis käituma on loodud soome sõna käyttäytyä 'käituda' eeskujul. Vt ka käi.

küsima : küsida : küsin 'lausuma vastust oodates ja midagi teada tahtes; paluma, taotlema'
lõunaeesti küsümä
liivi kizzõ 'küsida'
vadja tšüsüä 'küsida; paluda, manguda, nõuda; manitseda, noomida; käskida'
soome kysyä 'küsida'
isuri küssüüä 'paluda; palvetada; küsida'
Aunuse karjala küzüö 'küsida'
lüüdi küžüdä 'küsida'
vepsa küzuda 'küsida'
saami gahčat 'küsida'
ersa kevksťems 'küsima'
mokša kiźəf́ťəms 'küsima'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

küü : küü : küüd mrd 'vaskuss'
liivi -gõz sõnas šäugõz 'vaskuss'
soome kyy 'rästik'
karjala küü 'rästik'
vepsa van 'madu'
ersa guj 'madu'
mokša kuj 'madu'
? mari kiške 'madu'
? udmurdi ki̮j 'madu'
? komi mrd ki̮j 'silm (kalalaadne selgroogne)'
? ungari kígyó 'madu'
? metsaneenetsi śijet 'veeputukas (Hydrous diceus)'
? sölkupi śǖ 'madu'
Läänemeresoome-mordva või koguni uurali tüvi. Tüvi on murretes säilinud vaid Saaremaal. Vt ka küüt1 ja küüvits.

lape : lappe : lapet mrd '(värava, ukse, akna, ka sea vm looma) külg'
lapuline
liivi lapīņ, lapīt 'küljetsi; põigiti'
soome mrd lappea, lape '(lapik) külg; nõlv'
Aunuse karjala lappieh 'eemale, kõrvale', lappielaine 'kõrvaline, võõras'
vepsa lapt 'külg, serv, kõrvaline koht'
saami láhppat 'mööda'
Läänemeresoome tüvi. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, mida on sageli peetud selle tüve vasteteks, nt ersa lapuža 'sile, tasane; madal; tasane, lausk; avar', mokša lapš, lapǝš 'lame, lapik', mari lap 'madal', udmurdi lap, lape̮g 'madal', komi lap 'lame külg, (labida, käe) laba', handi lăpsək 'lame, madal', ungari lapos 'lame, lapik' ja neenetsi lǝbćojə 'lapik, lame', on ilmselt rööpselt tekkinud häälikuliselt ajendatud sõnad. Need ei sobi vasteteks häälikulistel ega ka tähenduslikel põhjustel. Saami vaste on tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka lapi.

lämb : lämmu : lämbu 'hingamist takistav, rõhuvana tunduv soojus'
lämmastik, lämmi
liivi lem 'soe'
vadja lämmii 'soe, kuum'
soome lämmin 'soe; lämbe'
isuri lämmää 'soojus; soe'
Aunuse karjala ľämmü 'soojus; soe'
lüüdi lämm 'soe'
vepsa ľäḿ 'soe; soojus'
ersa ľembe 'soe; soojus'
mokša ľämbä 'soe; soojus'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Kirjakeelseteski tekstides kasutatud murdesõna lämmi on nõrgaastmeline tuletis, vrd nt vadja ja soome vasteid.

madu : mao : madu 'pika rulja jalutu kehaga soomuseline roomaja'
?alggermaani *maþōn-, *maþan-
vanaülemsaksa mado 'tõuk, uss'
gooti maþa 'uss'
alamsaksa made 'uss, tõuk'
vadja mato 'madu; röövik, tõuk; vihmauss, limukas'
soome mato 'uss'
isuri mado 'madu; tigu, limune (ilma koja, karbita)'
Aunuse karjala mado 'madu'
lüüdi mado 'madu'
vepsa mado 'madu; uss, tõuk'
Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas made. Kolmanda võimalusena on arvatud, et tüve vaste on ka saami muohcu '(raamatu)koi' ning tüvi võib olla vana indoiraani laen, ← varane algindoiraani *matsa-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanaindia maśa-ka-, maśa- 'sääsk, pistkärbes, moskiito', leedu maša-la- 'kihulane'. Sääsk, moskiito ja kihulane on ühes eluetapis vastsed, tõugud. Hiljem võib olla laenatud germaani laenuallika saksa vaste, maat-.

maim : maimu : maimu 'vastsest kujunenud kalapoeg; väike laps'
?alggermaani *maiwa-z
vanaislandi mjór, mjár, mær 'kõhn, sale'
vanarootsi miōr 'kõhn, sale'
vadja maima 'lõhi'
soome mrd maima 'väike kala, sööt'
Aunuse karjala maimu 'väike (kuivatatud) kala'
lüüdi maim 'väike kala, sööt'
vepsa ma͕im 'väike (kuivatatud) kala; kalapurikas'

matma : matta : matan 'surnut hrl vastava kombetalitusega viimsesse puhkepaika toimetama; millegi alla varjule panema, peitma; peale paiskudes katma; takistavalt mõjuma, lämmatama'
liivi mattõ 'maasse kaevata, matta'
vadja mattaa 'kinni katta; (kõvasti) sulgeda', mättäjäised, mättämised (mitm) 'matus'
soome matto '(vahe)lagi'
isuri mätökset (mitm) 'matus'
karjala matto '(vahe)lagi'
Võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas manner. Tegusõna esialgne tähendus oli 'mullaga katma', rituaalse tähenduse omandas sõna hiljem. Teise seisukoha järgi on läänemeresoome sõnade vasteks ka saami muohttit 'lund sadada' ning tüvi on varaalgslaavi või baltoslaavi laen, ← *mat-, mille algne tähendus on olnud 'viskama, loopima; keerutama, keerlema; tormama, tuiskama' ja mille vaste tütarkeeltes on nt vene motát' 'kerima, haspeldama; vangutama, vehkima; raputama, loopima'. Eesti keelest on laenatud soome mrd matokset, mattajaiset 'matused' (← matused).

meie : meie : meid (mitmuse 1. isiku asesõna)
me
liivi meg 'meie'
vadja möö 'meie'
soome me 'meie'
isuri möö 'meie'
Aunuse karjala müö 'meie'
lüüdi müö 'meie'
vepsa mii̯ 'meie'
saami mii 'meie'
ersa miń 'meie'
mokša miń 'meie'
mari me 'meie'
udmurdi mi 'meie'
komi mi 'meie'
handi muŋ 'meie (mitm)', min 'meie (kaks)'
mansi mēn 'meie (kaks)'
ungari mi 'meie'
neenetsi mańaʔ 'meie (mitm)', mańi 'meie (kaks)'
nganassaani mi̮ŋ 'meie (mitm)', 'meie (kaks)'
sölkupi me, 'meie'
kamassi miʔ 'meie (mitm)', mište 'meie (kaks)'
matori menďa, mende 'meie'
Uurali tüvi. Vastetes on palju muutusi, mis ei ole reeglipärased, kuid mis on lühikestes ja sagedastes asesõnades tavapärased. Paljudes keeltes võib mitmusliku asesõna tüvega olla segunenud kunagise duaali ehk kaksuse tüvi, mida tänapäeval neis keeltes ei ole. me on algsem sõnakuju, meie on uus nimetava käände vorm, mis lähtub mitmuse omastavast *meiδen.

moondama : moondada : moondan 'teistsuguseks, teiseks muutma, teist, ebaharilikku kuju andma; vastase vaatluse ja luure eest varjama, maskeerima'
On arvatud, et tuletis vanema murdekeele sõnast mood (omastav mo(o)u) 'viis, laad', mille vasted on soome muoto 'vorm, kuju; nägu; viis', isuri moodo 'viis, komme', karjala muoto 'välimus; nägu, põsk; (käitumis)viis', vepsa mod 'inimese nägu'. See tüvi on germaani laen, ← alggermaani *mōta, mille vasted tütarkeeltes on nt vanaislandi mót 'märk, tunnus; välimus; viis, komme', vanarootsi mōt 'vorm; märk; välimus'. On võinud tähenduselt seguneda sõnaga muundama, muu. Hiljem on laenatud germaani tüve saksa vaste, mood.

mudel : mudeli : mudelit 'originaalobjektiga kindlas vastavuses olev tehisobjekt, ka skeem, seoste matemaatiline kirjeldus vms; näidiseksemplar, eeskuju, mille järgi midagi tehakse'
saksa Model 'muster, näidis, vorm'

muidu 'vastasel juhul, vastasel tingimusel; tavaliselt, harilikult; teisiti; üldiselt; tasuta, ilma; niisama, lihtsalt' muu

naine : naise : naist '(hrl täiskasvanud) naissoost inimene, naisisik; abielunaine'
naima
liivi nai 'naisisik; abielunaine'
vadja nain 'naisisik; abielunaine'
soome nainen 'naisisik; (hrv) abielunaine'
isuri nain 'naisisik; abielunaine'
Aunuse karjala naine 'naisisik; abielunaine'
lüüdi naińe, naine 'abielunaine'
vepsa naińe 'naisisik; abielunaine; noorik; minia'
handi näj '(auväärt) proua; jumalanna, vürstinna; tuli'
mansi nāj '(auväärt) proua; jumalanna, vürstinna; tuli'
Soome-ugri tüvi. Läänemeresoome sõna on *(i)nen-liiteline tuletis (liivi vastes tuleb liide esile omastavavormis naiz). Tuletusliideteta tüvi esineb tegusõnas naima. On oletatud, et tüvi võib olla algselt identne kaugemates sugulaskeeltes esineva eesvokaalse tüvega, mille vasted on saami njiŋŋelas, njiŋŋálas 'emasloom', ersa ńi 'abielunaine', mansi 'naisisik; abielunaine; emasloom', handi niŋ 'naisisik; abielunaine', ungari 'naisisik', neenetsi ńe 'naisisik; abielunaine', eenetsi ne 'naisisik; abielunaine', nganassaani ni̮ 'naisisik', sölkupi ne 'naisisik; abielunaine', kamassi , ne 'naisisik; abielunaine', matori 'naisisik; abielunaine' ning mida on oletatud indoeuroopa laenuks, ← indoeuroopa *gwneh2- 'naine', vaste nt vanakreeka gynḗ 'naine'. Sel juhul on tüvi muutunud läänemeresoome keeltes tagavokaalseks. Vt ka nääl.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur