[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

koi1 : koi : koid 'liblikas ja selle röövik, kes kahjustab riideid (Tineoidae)'
● liivi kūoja 'koi'
vadja koi 'koi'
soome koi 'koi'
Aunuse karjala koi 'koi'
lüüdi koja 'koi'
vepsa kojeg 'koi'
koltasaami kuäjj 'koitõuk'
ersa ki 'koi'
mari mrd kije 'koi'
udmurdi kej 'koi'
permikomi ke̮j 'putukate vastsed'
idahandi kej 'koi'
lõunamansi kī 'koi'
Soome-ugri tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka turgi ja mongoli keeltes, nt tatari köja 'koi', baškiiri köjä 'koi', usbeki kuja 'koi', burjaadi hujr 'koi'.

kraan : kraani : kraani 'keeratav seadis vedeliku, auru v gaasi voolu reguleerimiseks'
○ raan
← alamsaksa krān 'kurg; tõsteseade'
← saksa Kran, Krahn 'kraana; kraan'
Vt ka kraana.

madu : mao : madu 'pika rulja jalutu kehaga soomuseline roomaja'
? ← alggermaani *maþōn-, *maþan-
vanaülemsaksa mado 'tõuk, uss'
gooti maþa 'uss'
alamsaksa made 'uss, tõuk'
● vadja mato 'madu; röövik, tõuk; vihmauss, limukas'
soome mato 'uss'
isuri mado 'madu; tigu, limune (ilma koja, karbita)'
Aunuse karjala mado 'madu'
lüüdi mado 'madu'
vepsa mado 'madu; uss, tõuk'
Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas made. Kolmanda võimalusena on arvatud, et tüve vaste on ka saami muohcu '(raamatu)koi' ning tüvi võib olla vana indoiraani laen, ← varane algindoiraani *matsa-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanaindia maśa-ka-, maśa- 'sääsk, pistkärbes, moskiito', leedu maša-la- 'kihulane'. Sääsk, moskiito ja kihulane on ühes eluetapis vastsed, tõugud. Hiljem võib olla laenatud germaani laenuallika saksa vaste, maat-.

taavet : taaveti : taavetit 'väike tõsteseade laeval'
← saksa Davit, David 'väike tõsteseade laeval'

tagama : tagada : tagan 'millegi olemasoluks, toimumiseks vajalikke tingimusi täitma, midagi kindlustama, garanteerima'; mrd 'söandama'
? ← vanarootsi taka '(endale) võtma; riisuma, röövima; nõudma; garantiid andma'
● soome taata 'tagada; käendada; vastutada'
isuri taada 'kindel olla'
Aunuse karjala tagua- 'tagada, käendada'
? vepsa takaada 'kavatseda; lubada'
Osaliselt on tüve mõjutanud taga.

tali1 : tali : tali 'rippuv tõsteseade, mille põhiosa on vints; vähemalt kahest plokist ja trossist v ketist koosnev ülekandemehhanism, liitplokk'
← alamsaksa talje 'tõsteseadeldis'
← saksa Talje 'tali, liitplokk'
← rootsi talja 'tali, liitplokk'
Paljudes keeltes levinud merendustermin pärineb algselt itaalia keelest, ← itaalia taglia 'tali, liitplokk'. Keskalamsaksa laenudest hilisem laen.

vast 'ehk, võib-olla; äsja, hiljuti'
◊ vastama, vastik, vastne, vastu
● liivi vastõ 'vastu'; vastli 'ebameeldiv, vastik'
vadja vassa 'alles, vast; äsja, hiljuti'; vassaa 'vastu; vastas; vastu, asemel, eest'; vasata 'vastata; vastutada; vastu minna, vastu võtta'
soome vasta 'alles; äsja, hiljuti'; vastata 'vastata; vastutada; vastav olla'; vastaan 'vastu'
isuri vast 'äsja; alles'; vassada 'vastu võtta; vastata; vastutada'
Aunuse karjala vastah 'vastu'; vastata 'vastu rääkida; vastu võtta; vastutada'
lüüdi vaste 'vastu, äärde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
vepsa vastha 'vastu'; vaste 'vastu, juurde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
saami vuostá 'vastu; suunas'
ersa vastoms 'kohtuma; vastu võtma'
mokša vasta 'koht, paik; voodi; vahemaa'
? mari βaštareš 'vastas; vastu'
Läänemeresoome-mordva või läänemeresoome-volga tüvi. Tüve algne tähendus on ilmselt säilinud mokša keeles. Tuletises vastik on silbid koondunud (< *vastakkainen). Sõna vastu on vana viisiütleva käände vorm (< *vastoin). Vt ka võst.