[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

herilane : herilase : herilast 'mesilasetaoline, hrl mustjaspruun kollaste põiktriipudega astlaline kiletiivaline (Vespa)'
← balti
leedu širšė 'vapsik; herilane'
läti sirsenis 'vapsik, vaablane'
preisi sirsilis 'herilane'
● vadja öröläin(e) 'herilane'
soome herhiläinen 'vapsik'
isuri hörhöläin 'herilane'
karjala herheläine 'herilane'
Läänemeresoome sõnade täishäälikute varieeruvus on tingitud häälikuliselt ajendatud tüvede mõjust.

kuker-2 liitsõnas kukerpuu 'kollaste õite ja piklike punaste marjadega astlaline põõsastaim (Berberis)'; mrd 'kuslapuu'
◊ kukits
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis murdesõnas kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik'. Sel juhul läänemeresoome tüvi, mille vasted on ka vadja kukka 'lill; õis', soome kukka 'lill', isuri lill, Aunuse karjala kukku 'lill'. Rahvakeeles on kukerpuu tähenduses rohkem kasutusel olnud laensõna paburits, murretes esinevad samas tähenduses ka kukerkuusk ja kukepuu. kukits on tuletis liitega -its . Vt ka kukal, kukkur, kupar.

vastlad : vastlate : vastlaid (mitm) 'lihavõtte-eelse paastuaja eelpäev'
← alamsaksa vastel- liitsõnas vastelavent 'vastlaõhtu (paastuõhtu)'

viir-2 liitsõnas viirpuu 'valgete õitega astlaline lehtpõõsas v -puu (Crataegus)'
● ? liivi vī’ri 'kollane'
? vadja viherä 'roheline'
? soome vihreä 'roheline'
? isuri vihheerä 'haljas; roheline'
? vepsa viher 'haljas; toores; värske'
Murretes esineb tüvevariant viher-, Saaremaal tähendab viherpuu 'türnpuu (Rhamnus cathartica)'. viirpuu on toodud kirjakeelde vanemast murdekeelest. Läänemeresoome vastetele pakub tuge tõik, et türnpuud kasutati riide värvimisel rohekate toonide saamiseks.