[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hea : hea : head 'oma laadi, omaduste, kvaliteedi poolest hinnatav, väärtuslik, nõuetele vastav; sõbralik, lahke' hüva

kuub : kuue : kuube 'pintsak; pikem hõlmadega meeste ja naiste pealisriie'; mrd 'seelik, kleit'
Tõenäoliselt alamsaksa laen, kuigi allikaks sobivat sõna ei ole keskalamsaksa keelest kirja pandud. Teada on vastav keskülemsaksa sõna schūbe 'naiste seelik või mantel'.

kõlbama : kõlvata : kõlban 'nõuetele vastav, millekski kohane olema'
← alggermaani *χelpan-
gooti hilpan 'aitama'
rootsi hjälpa 'aitama'
saksa helfen 'aitama'
inglise help 'aitama'
● liivi kõlbõ 'kõlvata, sobida'
vadja kõlvata 'kõlvata, sobida; tohtida'
soome kelvata 'kõlvata, sobida'
isuri kelvada 'kõlvata, sobida'
Aunuse karjala kelvata 'kõlvata, sobida'

mõõt : mõõdu : mõõtu 'vahend, mille abil määratakse ühe suuruse suhe teisesse, ühikuks võetud suurusesse, sellele vahendile vastav kogus; selliseks ühikuks võetud suurus; keha (ka ruumi) suurust iseloomustav näitaja (pikkus, laius, kõrgus, paksus jms); määr, jagu, piir'
← alggermaani *mētō, *mēta-
vanaislandi mát 'hinnang; mõõt'
vanarootsi māt 'mõõt (ka anumana)'
vanafriisi mēte 'mõõt'
● vadja mõõtto, mõõttu 'mõõt(ühik)'
Vt ka külimit, mõõtma.

riugas : riuka : riugast 'kaval võte, vigur; salasepitsus'
○ kriuhk, kriuk, kriuge, ruigas
◊ kriugas
← vene krjuk 'konks, haak'
Murretes esinevad selle sõna variandid ka otseselt venepärases tähenduses 'konks, kartulikonks, sõnnikukonks'. Sõna kirjakeelsele tähendusele vastav ülekantud tähendus on vene keeles vaid tuletisel krjučók 'konks, haak; kisk, kida; riugas, vigur, nõks; nõksumees, seaduseväänaja', mille mitmuse vorm on samuti laenatud, krutski.

rood2 : roodu : roodu 'Venemaa sõjaväes kompaniile vastav rühmadest koosnev allüksus; suur hulk inimesi, trobikond'; mrd 'rida, rivi'
○ root
← vene róta 'rood, kompanii'
Tüvevokaal -u võib lähtuda vene sõna käändevormist rótu. On ka arvatud, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi rote 'grupp, rühm' või ← vanarootsi rōte 'salk, jõuk, rahvahulk; väeosa', või alamsaksa laen, ← alamsaksa rote 'inimhulk, rahvamurd; väesalk'. Vt ka rodu.

setverik : setveriku : setverikku 'endisaegne puistainete mahumõõt, 26,24 liitrit; vastav nõu'
○ setveerik, tsetve(e)rik, veerik, riik
← vene četverík 'viljamõõt'
Laenatud on teinegi samatüveline sõna, setvert.

särk1 : särgi : särki 'ülakeha kattev alusrõivas; vastav käistega meeste pealisrõivas'
← algskandinaavia
vanarootsi särker 'särk'
rootsi särk 'särk'
● liivi serk 'särk'
soome mrd sarkki, särkki 'jämedast kangast (naiste) särk'

talje : talje : taljet 'roiete ja puusade vaheline kehaosa, vöökoht kuni piha keskosani; riietuseseme vastav osa'
○ talja
← saksa Taille 'talje, vöökoht'; van 'pihik'

tikerber : tikerberi : tikerberi 'karusmari'
○ tikerbär(i), tikenber, kikerber, kikerbär, tikerperä, tikerpuu, tikõlpuu
◊ tikker
← alamsaksa stickelber(e) 'karusmari'
Laenuallikas on liitsõna, sticken 'pistma, sisse torkama' + bere 'mari'. Laenu muganemisel on sõna lõpuosa r-i mõjul l asendunud r-iga. tikker on lühenenud sõnakuju, kus laenuallika järelosisele vastav element -ber on ära jäetud. Eesti keelest on laenatud Salatsi liivi stikker sõnaühendis stikker mare 'tikker'.

turg : turu : turgu 'müügilaudadega kauplemiskoht (lahtine plats v hoone), vastav kaubandusettevõte; ostu- ja müügitehingute pidevalt toimiv süsteem'
← vanavene tŭrgŭ 'turg, kauplemiskoht'
● vadja turku 'hulk, jagu', turu 'turg'
soome Turku (linnanimi), van kirjak turku 'turg, kauplemiskoht'
Aunuse karjala torgu 'kauplemine, müük, turg'

täpne : täpse : täpset 'täiesti õige, tegelikkusele v millelegi etteantule vastav, vigadeta; põhjalik, üksikasjalik, konkreetne; üksühene, kõrvalekaldumatu, hoolikas, kõiki nõudeid arvestav; otse sihtmärki tabav' täpp

vast 'ehk, võib-olla; äsja, hiljuti'
◊ vastama, vastik, vastne, vastu
● liivi vastõ 'vastu'; vastli 'ebameeldiv, vastik'
vadja vassa 'alles, vast; äsja, hiljuti'; vassaa 'vastu; vastas; vastu, asemel, eest'; vasata 'vastata; vastutada; vastu minna, vastu võtta'
soome vasta 'alles; äsja, hiljuti'; vastata 'vastata; vastutada; vastav olla'; vastaan 'vastu'
isuri vast 'äsja; alles'; vassada 'vastu võtta; vastata; vastutada'
Aunuse karjala vastah 'vastu'; vastata 'vastu rääkida; vastu võtta; vastutada'
lüüdi vaste 'vastu, äärde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
vepsa vastha 'vastu'; vaste 'vastu, juurde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
saami vuostá 'vastu; suunas'
ersa vastoms 'kohtuma; vastu võtma'
mokša vasta 'koht, paik; voodi; vahemaa'
? mari βaštareš 'vastas; vastu'
Läänemeresoome-mordva või läänemeresoome-volga tüvi. Tüve algne tähendus on ilmselt säilinud mokša keeles. Tuletises vastik on silbid koondunud (< *vastakkainen). Sõna vastu on vana viisiütleva käände vorm (< *vastoin). Vt ka võst.

veering : veeringu : veeringut 'hõbeda massiühik keskajal (1/4 marka) ja sellele vastav Vana-Liivimaa hõbemünt; väiksem rahasumma'
← alamsaksa vērink, vērdink 'veering, 1/4 marka'
Alamsaksa sõna sisaldab tüve, mis on laenatud ka sõnas veerand.

vist 'arvatavasti, tõenäoliselt'
← rootsi viss 'kindel; teatav, teatud'
Lühenenud variant laentüvest moodustatud tuletisest vissisti. Murretes on tuntud ka laenuallikale otseselt vastav tüvisõna viss 'kindel'.

vonn : vonni : vonni van 'mõisnik, saks'
← saksa von (alalt- või seestütlevale käändele vastav eessõna; aadlitiitel)
Eessõna hakkas Saksamaal aadlisoost isikute nimes 1630. aastatel tähistama aadlipäritolu.

voon : voona : voona 'tall'
● liivi ūoņi 'tall, voon'
vadja võdna 'tall, voon'
soome vuona 'tall, voon'
isuri voonna 'tall, voon'
Aunuse karjala vuonu 'tall, voon'
lüüdi vuon(e͔) 'tall, voon'
vepsa vodnaz 'tall, voon'
On arvatud, et tuletis tüvest voos. Teisalt on arvatud, et balti laen. Tänapäeva balti keeltes vastav tüvi puudub, oletatav laenuallikas *ōgna-s on rekonstrueeritud teiste indoeuroopa keelte põhjal.

õige : õige : õiget 'tõele, tegelikkusele vastav, veatu; tõeline; aus; sirge'
◊ õiendama
● vadja õikõa 'sirge, otsene; õiglane; parempoolne'
soome oikea 'parempoolne; õige, mitte vale; korrektne, veatu; õiglane; tavaline; tõeline, päris'
isuri oikia 'sirge; parempoolne'
Aunuse karjala oigei 'sirge; parempoolne; süütu, õige'
lüüdi oiged 'sirge; parempoolne; süütu, õige'
vepsa oiged 'sirge; parempoolne; õiglane'
saami vuoigat 'õige, mitte vale; aus, siiras'
? ersa viďe 'sirge; õige, veatu; tõeline'
? mokša viďä 'parempoolne; õige, tõene; sirge; aus; samasugune; tasane'
? mari βijaš 'sirge; otsene'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-volga tüvi. Mordva ja mari vasted on esisilbi eesvokaalsuse tõttu küsitavad. Eesti keelest on laenatud liivi õigi 'õige'. Vt ka õgev.