[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

kurikas : kurika : kurikat 'lame käepidemega puunui'
vadja kurikka 'kurikas'
soome kurikka 'kurikas; kaigas, kepp'
isuri kurikka 'kurikas'
Aunuse karjala kurikku 'kurikas'
lüüdi kuŕikk 'kurikas'
vepsa kurik 'kurikas'
On arvatud, et tuletis uurali tüvest, mille vasted on vanema murdekeele sõna kuurask 'nuga', vadja kuras 'nuga, puss', Ume saami gürra 'väike vilets nuga', neenetsi χǝrᵊ 'nuga' ja matori kuru 'nuga'.

metsis : metsise : metsist 'okasmetsades elutsev hanesuurune kanaline (Tetrao urogallus)'
vadja mettso 'metsis'
soome metso 'metsis'
isuri metsoi 'metsis'
Aunuse karjala mečoi 'metsis'
lüüdi metšoi '(isane) metsis'
vepsa mecoi 'metsis'
Võib olla linnu vanema nimetuse mõtus variant, mida rahvaetümoloogiliselt on seostatud sõnaga mets. On peetud ka tuletiseks tüvest mets .

moondama : moondada : moondan 'teistsuguseks, teiseks muutma, teist, ebaharilikku kuju andma; vastase vaatluse ja luure eest varjama, maskeerima'
On arvatud, et tuletis vanema murdekeele sõnast mood (omastav mo(o)u) 'viis, laad', mille vasted on soome muoto 'vorm, kuju; nägu; viis', isuri moodo 'viis, komme', karjala muoto 'välimus; nägu, põsk; (käitumis)viis', vepsa mod 'inimese nägu'. See tüvi on germaani laen, ← alggermaani *mōta, mille vasted tütarkeeltes on nt vanaislandi mót 'märk, tunnus; välimus; viis, komme', vanarootsi mōt 'vorm; märk; välimus'. On võinud tähenduselt seguneda sõnaga muundama, muu. Hiljem on laenatud germaani tüve saksa vaste, mood.

nadu : nao : nadu 'meheõde'; mrd 'naiseõde; abikaasade emad teineteisele; venna naine, vendade naised teineteisele'
vadja nato 'meheõde; naiseõde'
soome nato 'meheõde'; mrd 'naiseõde'
isuri nado 'meheõde; naiseõde'
Aunuse karjala nado 'meheõde'
lüüdi nado 'meheõde; naiseõde'
vepsa nado 'meheõde'
lõunasaami nååte 'naiseõde; naise noorem õde'
mari nuδo 'mehe noorem õde; naise noorem õde'
neenetsi nado 'mehe noorem vend; naise noorem vend; mehe või naise vanema venna poeg; võõraspoeg; kõik mehepoolsed mehest nooremad meessoost sugulased'
kamassi nado 'mehe või naise vend'
Uurali tüvi.

onu : onu : onu 'ema v isa vend'; mrd 'ema vend'; lastek '(vanem) võõras meesisik, eakam meesisik'
vadja ono 'onu'
soome eno 'ema vend'
isuri enoi 'ema vend'
saami eanu 'ema vend; ema tädi- või onupoeg; õe laps (onule), nõo laps (ema tädi- v onupojale)'
? komi un 'tädi, ema vanem õde, ema vanema venna naine'
? neenetsi ńińeka, ńeka 'vanem vend, isa noorem vend'
? eenetsi ina 'vanem vend'
? nganassaani ńenne 'vanem vend'
? sölkupi inǝ 'vanem vend'
Vana tuletis samast tüvest mis sõnas enam.

proua : proua : prouat 'mittevallaline naine; peenem, jõukam, haritum naine, daam'
roua, röua, prõua
alamsaksa vrouwe, vruwe 'perenaine, emand'
saksa Frau 'naine, proua, perenaine'
Eesti sõnalõpuline -a on tekkinud ilmselt sõna härra analoogial. Vanema kirjakeele allikad viitavad laenamisele pigem ülemsaksa keelest, kuid sõna tuli kasutusele siiski alamsaksa kõnekeele keskkonnas. Saksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, preili.

pärn : pärna : pärna 'südajate lehtede ning kollakate lõhnavate õitega tugevakasvuline laialehine lehtpuu (Tilia)'; mrd 'jalakas'
liivi pǟrnä 'pärn'
vadja rhvl pärnäse (omastav) 'pärnane, pärnapuust'
soome mrd pärnä 'jalakas; pärn'
isuri pärnä 'pärn'
Läänemeresoome tüvi. Pärn oli varasemal ajal peamiselt vanema puu nimetus, noor puu oli Põhja-Eestis niinepuu, niin, ning Lõuna-Eestis ja saartel lõhmus.

soo : soo : sood 'samblane ja turbane kidura taimekasvuga märg maa-ala'
soovik
liivi sūo 'soo, soostunud ala'
vadja soo 'soo'
soome suo 'soo'
isuri soo 'soo'
Aunuse karjala suo 'soo'
lüüdi suo 'soo'
vepsa so 'soo'
Läänemeresoome tüvi. Tüve alguskonsonant on võinud ebareeglipäraselt muutuda, sel juhul on tegemist vanema, uurali tüvega ning vasted on ka udmurdi ti̮ 'väike järv', komi ti̮ 'väike järv', lõunamansi 'järv', handi tuw 'väike järv', ungari 'järv, tiik', neenetsi to 'järv', eenetsi to 'järv', nganassaani túrku 'järv', sölkupi , 'järv', kamassi tu 'järv; jõgi' ja matori toh 'järv'. Vt ka soider, soot.

sõtse : sõtse : sõtset mrd 'isa õde; õde, sõsar'
vadja sõsõ, sese 'õde, õeke; vanem õde'
soome mrd siso 'õeke'
isuri sisoi 'õde, õeke'
Aunuse karjala čidži, čidžoi 'vanem õde; tädi'
lüüdi ťš́idž́oi 'õeke; vanem õde'
vepsa čiža 'vanem õde; õeke; vanema venna naine'
Võib olla tüve sõsar reeglipäratu variant. Teisalt on arvatud, et (osaliselt) sama tüvi võib olla ka järgmistes sõnades: saami siessá 'tädi (isa õde v tädi- v onutütar)', komi mrd soć 'õde', lõunamansi ćićǟ 'vanaema', handi śȧśi 'isa v ema noorem õde'. Vt ka õde.

torisema : toriseda : torisen 'rahulolematult, pahaselt kõnelema, nurisema; ühtlaselt, madalahäälselt põrisema'
tõrisema
vadja toriss 'toriseda; (lärmakalt) lobiseda, lärmitseda'
soome mrd torista 'koriseda, nohiseda; soliseda'
karjala torissa 'iriseda, toriseda, nuriseda'
vepsa tore͔ita 'krigiseda, kriuksuda; koliseda; täristada, taguda (nt rähni kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades törisema, korisema, lora, norisema, porisema, sorama, torts. Tüvi on osaliselt segunenud vanema, uurali tüvega, mis on sõnas tore.

tulp1 : tulba : tulpa 'maasse kinnitatud tugev püstine post; kohakuti üksteise alla paigutatud numbrite, sõnade jms rida'
vanavene stŭlbŭ, stŭlpŭ 'sammas, tugipost'
Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi tȭlpa 'post, tulp, sammas' (← vanema murdekeele variant tülp) ning vadja tulppa 'post, sammas'.

viker-1 liitsõnas vikerkaar 'spektrivärvustes kaarekujuline ilmastikunähtus'
Tõenäoliselt kujunenud sõnade vikat ja pikker ( pikk) rahvaetümoloogilisel segunemisel. Algselt oli ilmselt *vikatkaar vikerkaare ja vikati sarnase kuju põhjal. Sellele võimalusele osutavad vanema murdekeele variandid vika-, vikar-, vikaskaar ja vikati murdevariant vikerlane.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur