[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

iive : iibe : iivet 'arvuline v koguseline juurdekasv' iibama

kätkema : kätkeda : kätken 'peitma, varjule panema; endas peitma, sisaldama'
○ lõunaeesti käkmä
◊ kätki
● vadja tšätšüd 'kätki; vitsmõrd'
soome kätkeä 'peita, varjata; endas peita, sisaldada', kätkyt 'kätki'
isuri kädüd 'kätki'
Aunuse karjala kätküt 'kätki'
karjala kätkie 'peita; tallele panna'
lüüdi kätküd 'kätki'
vepsa kätte (omastav kätken) 'kätki'
saami gietkat 'last mähkida ja kätkisse panna', gietkka 'saami häll'
Läänemeresoome-saami tüvi. Võimalikud mordva keelte vasted ersa kekšems 'peitma; peituma' ja mokša käšǝms 'peitma; peituma' on häälikuliselt kaheldavad.

madar : madara : madarat 'väikeseõieline männastes lehtedega rohttaim (Galium)'
← alggermaani *mađrōn-
vanaislandi maðra 'madar (Galium boreale)'
rootsi madra 'madar; lõhnav varjulill (Asperula odorata); värv-varjulill (Asperula tinctoria)'
vanainglise mædere 'punavärvik (Rubia tinctorum)'
● soome matara 'madar'
isuri mattaara 'kividel kasvav samblik, millest keedeti värvainet'
karjala mataro, matara 'madar, maran, lapiksamblik'
lüüdi madaro 'lehtsambliku liik'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla ka noorem, vanarootsi või rootsi laen. Eesti keelest on tõenäoliselt laenatud läti madara 'madar'.

matma : matta : matan 'surnut hrl vastava kombetalitusega viimsesse puhkepaika toimetama; millegi alla varjule panema, peitma; peale paiskudes katma; takistavalt mõjuma, lämmatama'
● liivi mattõ 'maasse kaevata, matta'
vadja mattaa 'kinni katta; (kõvasti) sulgeda', mättäjäised, mättämised (mitm) 'matus'
soome matto '(vahe)lagi'
isuri mätökset (mitm) 'matus'
karjala matto '(vahe)lagi'
Võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas manner. Tegusõna esialgne tähendus oli 'mullaga katma', rituaalse tähenduse omandas sõna hiljem. Teise seisukoha järgi on läänemeresoome sõnade vasteks ka saami muohttit 'lund sadada' ning tüvi on varaalgslaavi või baltoslaavi laen, ← *mat-, mille algne tähendus on olnud 'viskama, loopima; keerutama, keerlema; tormama, tuiskama' ja mille vaste tütarkeeltes on nt vene motát' 'kerima, haspeldama; vangutama, vehkima; raputama, loopima'. Eesti keelest on laenatud soome mrd matokset, mattajaiset 'matused' (← matused).

meltsas : meltsa : meltsast 'roherähni rahvapärane nimetus'
On arvatud, et sama tüvi mis lõunaeesti murdesõnas meldsass 'malts', peaaegu kõik roherähni nimetused osutavad värvusele. Sel juhul on tüve vaste ka liivi mȭltsa, mõltsõz 'malts (Atriplex), hanejalg (Chenopodium album)' ning tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *melđja-z, mille vasted on nt vanaislandi mildr 'helde, armuline, vaga', vanarootsi milder 'sõbralik, helde', saksa mild 'sõbralik, helde', mrd Milde 'malts'. Mõjutada on võinud ka alamsaksa melde 'malts' ja saksa Melde 'malts'.

-näpp1 : -näpi : -näppi liitsõnas kärbsenäpp 'väike tuhkhalli v -pruuni sulestikuga värvuline (Muscicapa)'
← saksa Fliegenschnäpper 'kärbsenäpp'
Saksa liitsõna esikomponent on tõlgitud (Fliege 'kärbes'), järelkomponent laenatud.

peitma : peita : peidan 'salajasse kohta varjule panema v minema; katteks olema, katma'
? ← alggermaani *bēja-, *bāja-
vanaülemsaksa bā(j)en 'soojendama, hauduma'
keskülemsaksa bæjen 'soojendama, hauduma; kõrvetama, küpsetama'
saksa bähen 'soojendama, hauduma'
● vadja peittää 'peita'
soome peittää 'peita, varjata, katta'
isuri peittää 'peita, varjata, katta'
Aunuse karjala peittiä 'peita, varjata'
lüüdi peiťťädä 'peita, varjata, matta'
vepsa pii̯tta 'peita, varjata'
Laentüvele on tõenäoliselt lisatud tuletusliide. Võimalik germaani allikas on laenatud ka sõnas peesitama ja võib olla laenatud sõnades paaduma, paistma.

porr : porri : porri 'väike hallikaspruuni seljasulestikuga värvuline, kellel on peenike alaspidi kõver nokk (Certhia familiaris)' porisema

põrgu : põrgu : põrgut 'surnute ja pahade vaimude asupaik, ristiusus ja judaismis patuste surmajärgne karistuspaik; pagan, kurat (vandumissõnana)'
● vadja perkele 'kurat (hrl sõimusõna)'
soome perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
isuri perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
karjala perkeleh 'kurat (ka vandumissõnana)'
Võib olla tuletis sõnast pergel ( põrgel). On ka arvatud, et võib olla laenatud tuletusliiteta balti tüvest *perkV-. Veel on arvatud, et võib olla germaani laen, ← tüvi, mille vasted on vanaislandi bjarga 'päästma, varjule viima', rootsi bärga 'päästma, kindlustama', vanainglise byrgan 'matma', borgian 'kaitsma; laenama'. On oletatud, et selle germaani tüvega on võinud seguneda slaavi tüvi, mille vasted on vene beregú (oleviku ains 1P) 'hoidma', tšehhi brh 'heinakuhi; koobas; onn'. Eesti keelest on laenatud vadja põrku 'põrgu (ka sõimusõnana)', perko 'kurat (sõimusõnana)'.

rasv : rasva : rasva 'vees lahustumatu tahke ehitus- v varuaine loomorganismides; loomade rasvast töödeldud toiduaine'
◊ rasu
← alggermaani *krausa-, *(ga-)krausja-
hollandi kroos 'tapalooma sisikond'
saksa Gekröse 'sisikond, soolestik; rupskid'
● liivi razā 'rasv'
vadja razva 'rasv; jääkirme'
soome rasva 'rasv; määre, võie'
isuri razva 'rasv'
Aunuse karjala razvu 'rasv'
lüüdi razv(e͔) 'rasv'
vepsa razv 'rasv'
rasu on murdeline tüvevariant, millele kirjakeeles on antud füsioloogiatermini tähendus. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud läti mrd razas 'sulanud rasva jäägid'.

siisike : siisikese : siisikest 'pisike rohekas värvuline (Carduelis spinus)'
← alamsaksa sisek, ziseke 'siisike'

sopp2 : sopi : soppi 'sisse- või väljaulatuv osa; varjuline paik, nurgatagune; koti vms sügavam osa, nurk'
○ lõunaeesti tsopp
● soome soppi 'nurk, sopp; ahju ja seina vaheline nurk'
karjala soppi 'nurk; tare ikooninurk'
ersa śopoms 'peitma, salajas hoidma, salgama'
mokša śopǝms 'salajas hoidma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi såpp liitsõnas säkke-såpp 'kotinurk'.

suhe : suhte : suhet 'võrdlusel põhinev arvuline vahekord; inimeste vahekord; seos'
← soome suhde 'suhe'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome keelest on laenatud ka suhteline, ← soome suhteellinen 'suhteline; võrdeline'. Soome keele eeskujul on moodustatud suhtuma, vrd soome suhtautua 'suhtuda'. Soome laenuallika tüvi võib olla balti laen, ← tüvi, mille vasted on leedu suktas 'väänatud, keeratud, painutatud; virge, erk, kaval' ja läti sūkt 'väänama, keerama'.

tihane : tihase : tihast 'lühikese peenikese nokaga väike värvuline (Parus)'
● soome tiainen, mrd tihanen 'tihane'; mrd 'väikelind'
Aunuse karjala ťi(j)aine, tijaine 'tihane'
lüüdi tiaińe͔ 'tihane'
vepsa ťiäińe 'leevike'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, matkib linnu häälitsust.

tüüne : tüüne : tüünet 'vaikne, rahus olev, rahulik, tasane'
● vadja tüüni 'tüüne'
soome tyyni 'tüüne; varjuline, kaitstud; tasakaalukas, ühtlane, kindel', tyven 'tüüne; tuulevaikus'
isuri tüüni 'vaikne, tuuletu'
Aunuse karjala tüüni 'tüüne; tuulevaikus'
lüüdi ťüuń 'vaikne, tuuletu'
vepsa ťüń 'tüüne'
handi tewen 'tüüne'
mansi tawant 'tüüne'
Soome-ugri tüvi. Tüvi on kirjakeeles kasutusele võetud osaliselt soome keele eeskujul, murretes on see tuntud vaid kirderannikumurretes ja saarte murdes. Vt ka süva.

varblane : varblase : varblast 'väike värvuline (Passer)'
◊ värb
← vanavene *vorb-
vene vorobéj 'varblane'
● vadja värpo 'varblane'
soome varpunen 'varblane'
isuri värpüläine 'varblane'
karjala varpuine 'varblane'
Laentüvele on lisatud liide -lane. värb on eesvokaalne tüvevariant, murretes esinevad ka sellest variandist tuletatud värblane, värvlane, värbulaine. Vadja ja isuri vaste võivad olla eesti keelest laenatud.

vares : varese : varest 'suur tugeva nokaga värvuline (Corvus corone)'
● liivi varīkš 'vares'
vadja varõs 'vares'
soome varis 'vares'
isuri varis 'vares'
Aunuse karjala varoi 'vares'
lüüdi variš 'vares'
vepsa variš 'vares'
saami vuoražas 'vares'
ersa varśej 'vares'
mokša varśi 'vares'
handi wŏrŋa 'vares'
mansi urin- liitsõnas urinēkwa 'vares'
ungari varjú 'vares'
neenetsi wərŋe 'vares'
sölkupi kuə̑rä 'vares'
kamassi bare 'vares'
matori bere 'vares'
Uurali tüvi.

vari : varju : varju 'valgusvoo teele jääva keha tagune tume kujutis; päikese, tuule või hädaohu eest kaitsev koht; ebaselge kujutis'
← algskandinaavia *warjōn
rootsi värja 'kaitsma; mõõk; kaitse'
taani værge 'kaitsma; relv; kaitse'
● liivi vōŗ 'vari, kaitse; peavari'
vadja varjo 'vari, kate, kaitse; peavari, eluase; varjuline, kaitstud; vari (valgusvoo teele jääva keha tagune tume kujutis); peegelpilt'
soome varjo 'vari (valgusvoo teele jääva keha tagune tume kujutis)'
isuri varjo 'tuule- või päikesevari'

ööbik : ööbiku : ööbikut 'väike värvuline (Luscinia)'
Tekkinud tüvede koondumisel linnu laulu matkivast sõnaühendist öö pikk, öö ja pikk. Sellele viitavad vanemad kirjalikud allikad, kus sõna esineb kujul öpitk.