[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kilbukas : kilbuka : kilbukat 'väike niitja varre ja sõõrjate ujulehtedega veetaim (Hydrocharis)'
← soome kilpukka 'konnakilbukas (Hydrocharis morsus-ranae)'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Soome sõna on tuletis tüvest kilp.

kirka : kirka : kirkat 'risti varre otsa kinnitatud ühe v kahe terava otsaga tööriist kõva pinnase, kivimi, jää vms purustamiseks'
◊ kirgas1
← vene kirká 'kirka; kõblas'
kirgas1 on as-lõpuliste sõnade analoogial kujunenud tüve rööpvariant. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kirk 'kirka'.

kurk1 : kurgi : kurki 'lamanduvate, köitraagudega varre ja roheliste v kollakasroheliste piklike viljadega köögiviljakultuur (Cucumis sativus)'
← saksa Gurke 'kurk'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt kreeka keelest, ← keskkreeka ágovros 'toores'.

kõrkjas : kõrkja : kõrkjat 'kõrge lehistunud varre ja pöörisja õisikuga vee- ja vesiste alade taim (Scirpus)'
◊ kõrges
On arvatud, et tuletis tüvest mis sõnas kõre1 või sõnas kohr.

mugul : mugula : mugulat 'juure v varre lihakas toitainerikas paksend; miski ümar v mügarjas'
● vadja mukkura '(kala)mari'
soome mukula 'mugul; põnn, põngerjas', mukura 'kühm, muhk, pahk; kamakas'
isuri mukkura 'kalamari'
karjala mukura 'ümar ese, mägi vms; suure kõhuga loom', mukkula 'muhk, kühm, tomp'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Mari muγə̑l 'pahk, käsn' on ilmselt rööpselt kujunenud häälikuliselt ajendatud tüvi.

niit1 : niidi : niiti 'õmblemiseks kasutatav korrutatud mittevillane lõng'
← vanavene nitĭ 'niit, lõng'
vene nit’ 'niit, lõng'
● vadja niitti '(linane v puuvillane) niit v lõng; (mitm) lõim'
soome mrd niitti 'niit, lõng'
isuri niitti 'nahast või puukoorest võru (nt vikati kinnitamiseks varre külge)'
Aunuse karjala niitti 'niit, lõng; kriidiga või nõega määritud lõng, millega tehakse joon saetavale või voolitavale puidule, sellise niidi jälg; helmed, pärlid; nöörlood'
lüüdi ńiiť(ťi) 'niit'
vepsa ńiť 'niit'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Laenatud on ka (vana)vene tüve balti vaste, niis .

niue : niude : niuet 'keha piirkond vöökohast allpool'
◊ nimme
● liivi ni’mmõd (mitm) 'nimme; tuharad'
vadja nivu 'niue; (mitm) niuded, ristluud'
soome nivuset (mitm) 'kube; talje, puusad'; mrd 'tagumik'
Läänemeresoome tüvi. Tõenäoliselt on selle tüve vasted ka soome nivoa 'punuda, põimida; ühendada, (kokku) siduda', Aunuse karjala nivuo 'vikatit varre otsa kinnitada',?vepsa vijoda 'vikatit varre otsa kinnitada' ning vadja nivele 'liiges', soome nivel 'liiges; sõlm, lüli (taimel)', Aunuse karjala nivel 'liiges; jäse; kõõlus', lüüdi ńivel 'liiges', vepsa ńiv́eleh 'liiges'. Sõnas nimme on v erandlikult muutunud m-iks ja kahekordistunud, liivi ni’mmõd on selle sõna täpne häälikuline vaste. Vt ka niverdama.

pintsel : pintsli : pintslit 'varre otsa kinnitatud harjastest, karvadest vms tööriist värvi, laki, liimi jm vedela aine pinnale kandmiseks'
← alamsaksa pinsel 'pintsel'
← saksa Pinsel 'pintsel; tutt, tups'

pootshaak : pootshaagi : pootshaaki 'pika varre otsas olev ühe sirge ja ühe kõvera haruga teraskonks'
← alamsaksa bō(t)shake 'pootshaak'
← saksa Bootshaken 'pootshaak'
← rootsi båtshake 'pootshaak'
Laenuallikas on liitsõna, nt alamsaksa bōt 'paat' + hake 'haak, konks'. Laenatud on ka esiosise vanarootsi vaste, paat, ja järelosise alamsaksa või saksa vaste, haak. Laenatud on teinegi liitsõna sama esiosisega, pootsman.

puit : puidu : puitu 'puude jt puittaimede kõvaks ja jäigaks muutunud varre põhiosa; langetatud puu kui materjal' puu

rahe2 : rahke : rahet 'nöör ikke kinnitamiseks tiisli külge; jämedam nöör unna küljes'; mrd 'room'
? ← alggermaani *draǥiz, *draǥez
vanaislandi drag 'vedu'
● liivi rō’gõz 'treng, veorihm'
soome rahje 'ühendusrihm (nt koodi varre ja nuia vahel); (mitm) roomad'
isuri rahe 'room'
Aunuse karjala rahkiš 'room; koodi varre ja nuia ühendusrihm'
lüüdi rahkiž 'room (ka vitsast)'
vepsa rahkiž 'room'
On ka oletatud, et balti laen, ← balti *razgis, mille vasted on leedu rezgis 'kott, kuhu pannakse loomasööt, kandevõrk' ja läti režģis 'punutis, võre'.

reha : reha : reha 'pika varre ja pulkadega tööriist riisumiseks, tasandamiseks, kobestamiseks vms; hobusega veetav v traktori külge haagitav põllutööriist riisumiseks, vaalutamiseks v kaarutamiseks'
● liivi rejā 'reha'
Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud. On oletatud, et tüve vasted võivad olla ka soome mrd rehallaan 'laiali, hajali, segamini', rehakka 'harali olev' ja Aunuse karjala rehalleh 'laiali, lahti (nt ukse kohta); lohakil, segamini, korrast ära', algne tähendus oleks sel juhul olnud 'harali, laiali olev'.

räsa : räsa : räsa 'ristpulk varre otsas (ka käepidemena), kark, näsa; viltuolek'
◊ räsama
● ? soome van srmt räsä 'lohakalt, halvasti koheldud ese; ebaühtlus, ebatasasus'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rässakas ja rasima. Vt ka räsima.

sammal : sambla : sammalt 'lehistunud varre ja lameda rakisega eostaim, millel on juurte asemel risoidid'
? ← balti *samanas
leedu samanos (mitm) 'sammal'
● liivi sōmal 'sammal'
vadja sammal 'sammal'
soome sammal 'sammal'
isuri sammal 'sammal'
Aunuse karjala sammal 'sammal'
lüüdi sammal, sammau 'sammal'
vepsa samau, samuu̯ 'sammal'

säsi : säsi : säsi 'siseelundi pehme sisemine kude; kude varre v juure südamikus; sisemus, südamik'
○ lõunaeesti säsü
● soome säsy 'luuüdi; tarretis', sasu 'sarve pehme sisu'
karjala sasu 'sarve pehme sisu, habras luu; verimuhk, sarvestunud koht'
saami suossa 'jääkirme; sarve poorne sisu'
? mokša suzu 'kare, krobeline, konarlik, lihvimata'
mari šuž 'puu poorid'
udmurdi suzi̮ liitsõnas ni̮r-suzi̮ 'ninakõhr'
komi se̮z 'luu pehme osa, luuüdi, üdivedelik; sõre lumi'
Läänemeresoome-permi tüvi.

tuur1 : tuura : tuura 'puust varre ja peitli- v odakujulise otsaga terariist jää raiumiseks'
← balti
leedu dura 'tuur'
läti dūre 'rusikas; tuur; suur õõnespeitel; temm-meisel'
● vadja duura 'mütt; tuur', tuura 'tuur'
soome tuura 'tuur'
isuri tuura 'tuur'

tüvi : tüve : tüve 'puu peavars, mille alumine osa on oksteks harunemata; millegi keskne, tüvelaadne osa'
◊ tüü, tüüakas, tüügas
● liivi tõ’v 'puutüvi; aeru varre ots (kust kinni hoitakse)'
vadja tüvi 'puutüvi; tüvik, tüügas, tüveots'
soome tyvi 'puutüve alaosa; osa, millest miski on kinni (alus, juur, jalg, kand)'
isuri tüvi 'puutüve alaosa; viljavihu tüviosa'
Aunuse karjala tüvi 'puutüve alaosa; millegi alumine v jämedam v kinnitusosa'
lüüdi ťüvi 'puutüve alaosa; millegi alumine v jämedam osa'
vepsa ťüvi 'puutüve alaosa; millegi alumine v jämedam osa'
mokša ťejs 'juurde', ťejsa 'juures', ťejsta 'juurest'
mari tüŋ 'puutüve alaosa; algus; alus, põhi, sokkel; (asja) tuum; pea-, põhi-, tähtsaim'
udmurdi diń 'tüve v varre alaosa; alus, vundament'
komi din 'tüve v varre alaosa; (millegi) ümbrus'
ungari tő 'tüvi, juur'
Soome-ugri tüvi. Sõnades tüü, tüüakas, tüügas on tüve rööpvariant, kus v on ü ja i vahelt kadunud. Vt ka tümikas.

tüügas : tüüka : tüügast 'tüve, oksa, varre vms jämedam osa; millegi äralõigatu, murtu, murdunu vms allesjäänud osa, konts; terav lühike habemekarv; marrasknaha ja nahaaluskoe healoomuline kasvajataoline sõlmeke, käsn' tüvi

vars : varre : vart 'rohttaime maapealne tugiosa; tööriista vm tarbeeseme küljes olev käepidemena toimiv pikem osa'
◊ varrukas, varsti, vart1
● liivi vaŗž 'taimevars; tööriista vars'
vadja varsi 'taimevars; seenejalg; tööriista vars; (saapa- v suka)säär'
soome varsi 'taimevars, tüvi; tööriista vars; kere, keha; äär, serv'
isuri vars 'taimevars; tööriista vars'
Aunuse karjala varzi 'tööriista vars; serv, äär'
lüüdi varž 'tööriista vars'
vepsa varź 'käepide; taimevars'
mari βurδo 'taimevars; käepide, tööriista vars'
Läänemeresoome-mari tüvi. Tuletis varrukas lähtub varasemast kujust *varti-ukka-s > *vardukas. Määrsõnas varsti on varasem viisiütleva käände lõpp asendatud sti-lõpuliste määrsõnade analoogial sti-liitega, viisiütlevavormiline on nt soome varsin 'päris, üsna'. vart on moodustatud ta-liitelisest tegusõnast *vart-ta-. Vt ka varras.