[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 312 artiklit, väljastan 30.

ahvatlema : ahvatleda : ahvatlen 'meelitama, peibutama; kiusatusse viima'
soome mrd ahvakas 'ablas; innukas; usin, virk', ahvaltaa 'ahmata'
karjala ahvakko 'pealetükkiv; ablas; innukas'
vepsa ahvak 'ablas; innukas'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla ahmima või avama tüve variant.

aituma : aituma : aituma (tänusõna, tänamissõna)
aitäh, aitüma
Kuluvorm sõnaühendist aita jumal. aitäh on samast ühendist kujunenud veelgi lühenenud variant, kus rõhk on liikunud teisele silbile ja on tekkinud sõnalõpuline h: aita > aitah > aitäh. Samalaadsed on ka vene spasíbo 'aitäh', mis on sõnaühendist spasi bog 'päästa, jumal', ja läti paldies 'aitäh', mis on lühenenud sõnaühendist palīdz dievs 'aita, jumal'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lastek aiti, aitä 'aitäh' ning võib-olla ka liivi aītu·māl, aītjumāl 'aitäh; aita, jumal' ja vähemalt osaliselt soome lastek aatti, aitti 'aitäh'.

amelema : amelda ~ ameleda : amelen 'armatsema, kergemeelselt armusuhteid looma; kurameerima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Võib ka olla reeglipäratu variant sõnast jamelema 'jagelema, jändama', jama1. Sõna esialgne tähendus on olnud üsna laialivalguv: 'rabelema; tõrkuma (hobuste kohta); edvistama'. On arvatud, et sõna praegust tähendust on võinud mõjutada ka amüseerima, van amiseerima 'flirtima, kurameerima', ← saksa amüsieren 'amüseerima, lõbustama', mõjutada on võinud ka nt armastusjumala nimi Amor.

antsakas : antsaka : antsakat 'veider, kentsakas, isevärki; uhke, uhkeldav; saksik v linnalik, kerglane inimene'
On arvatud, et tuletis isikunimest Ants, (alam)saksa Hans, sagedast mehenime on kasutatud kui sõna saks sünonüümi. Teisalt on arvatud, et sõna untsakas variant. Eesti keelest võib olla laenatud soome van kirjak antsikas 'peps, toidu suhtes valiv'. Vt ka kentsakas.

arm : armi : armi 'paranenud koekahjustuse, haava jälg'
alggermaani *arwez, *arwaz
vanaislandi ørr, err 'arm'
vanarootsi ær, ar 'arm'
saksa van Arbe 'arm'
liivi aŗb, ärb 'arm'
soome arpi 'arm'
isuri arbi 'arm'
karjala arpi 'arm'
arm on tüve reeglipäratu variant, murretes on tuntud ka reeglipärane variant arb.

att : atu : attu 'Hiiu naise endisaegne kotjas peakate'; mrd 'kaabu, müts'
alggermaani *χattu-z
algskandinaavia *hattuR
vanaislandi hattr, hǫttr 'kübar, kaabu; kapuuts'
vanarootsi hatter 'kübar, kaabu; kapuuts'
rootsi hatt 'kübar, kaabu; kate'
vadja hattu 'müts, talvemüts'
soome hattu 'kübar, kaabu; müts'
isuri hattu 'kaabu; peakate'
Aunuse karjala hattu 'auna pealmine vihk'; van 'müts'
lüüdi hatt 'õlgadeni ulatuv peakate kaitseks sääskede eest; viljahaki pealmine vihk; kuhja kate'
Germaani või noorem laen, täpset laenamisaega ei saa kindlaks määrata. Murretes on eri laenukihistusi, nt Hiiumaa i-tüveline variant att : ati võib olla laenatud eestirootsi murdest, ← eestirootsi hatt 'naiste peakate'. Kirderannikumurrete sõna hattu 'müts' võib olla mõjutanud soome keel.

ehmatama : ehmatada : ehmatan 'järsku hirmuma, kohkuma'
On arvatud, et jahmatama tüve variant. Eesti keelest on laenatud liivi ǟmatõks 'hirmutis, koletis' (← ehmatis).

ei (eitussõna)
eba-,ebalema,ega,eks,ära1
liivi äb (eitustegusõna kindla kõneviisi oleviku ains 1P ja 3P, mitm 1P ja 3P), äd (ains 2P), alā (käskiv kõneviis)
vadja en, et, ep, emmä, että, evät (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), elä, elkoo, elkääm, elkaa, elkoo (käskiv kõneviis)
soome en, et, ei, emme, ette, eivät (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), älä, älköön, älkäämme, älkää, älkööt (käskiv kõneviis)
isuri en, ed, ei, emmä, että, eväd (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), elä, elkää (käskiv kõneviis)
Aunuse karjala en, et, ei, emmo, etto, ei (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), äľä, äľgäh, äľgiä, äľgiättö (käskiv kõneviis)
lüüdi en, ed, ei, emme ~ emmo, ette ~ etto, ei (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), ela ~ elä ~ älä, elgai ~ algah ~ älgäh, algam, elgad ~ algad, älgädäh (käskiv kõneviis)
vepsa en, ed, ii̯ ~ ei, eme͔i, ete͔i, ii̯ ~ ei (eitustegusõna kindla kõneviisi olevik), ala, oug(a)ha, ougam, ougat, oug(a)ha (käskiv kõneviis)
saami i- (eitustegusõna tüvi), eahpe- 'eba-'
ersa e-, i- (eitustegusõna tüved)
mokša e-, i- (eitustegusõna tüved)
mari i-, ə̑- (eitustegusõna tüved)
udmurdi u-, e̮- (eitustegusõna tüved)
komi o-, e- (eitustegusõna tüved)
neenetsi ńi- (eitustegusõna tüvi)
eenetsi ńi- (eitustegusõna tüvi), i- (eitustegusõna tüvi käskivas kõneviisis)
nganassaani ńi- (eitustegusõna tüvi)
sölkupi i̮- (eitustegusõna tüvi käskivas kõneviisis)
kamassi e-, i- (eitustegusõna tüved), ei 'ei'
matori i- (eitustegusõna tüvi)
Uurali tüvi. Arvatakse, et sugulaskeeltes esinev tagavokaalne eitustegusõna tüvi, mille vasted on nt ersa a-, mokša a-, handi ă-, mansi a-, ā-, on selle tüve variant. Samalaadseid eitustegusõna tüvesid on ka teistes keeltes, nt jukagiiri o-, e-, mongoli e-, evengi ä-. Eesti kirjakeeles on üldistunud üks endise eitustegusõna vorm, ei, tõenäoliselt < *ejä, mis vastab tänapäeva tegijanimedele. Seda on peetud ka vanaks minevikuvormiks. eba- on eitustegusõna oleviku kesksõna. Sõnas eks on vanad liited *-ko ja *-s. Kirjakeele eba-liitelistes sõnades, nt ebamäärane, ebakoht, ebamugav, on eeskujuks olnud soome keel, vrd soome epämääräinen, epäkohta, epämukava. Käskiva kõneviisi vorm ära1 on segunenud määrsõnaga ära2, era-. Vt ka ehk, eirama, eisik, eksima, kaheksa, pole, teps, üheksa.

elama : elada : elan 'eksisteerima, olemas olema; asuma; säilima, püsima'
elejad, elev
liivi jellõ 'elada; teha, töötada'
vadja elää 'elada; olla, asuda; läbi saada'
soome elää 'elada; asuda'
isuri ellää 'elada; hakkama saada; asuda'
Aunuse karjala eliä 'elada; olla, asuda'
lüüdi eľädä 'elada; asuda'
vepsa eľädä 'elada; olla'
saami eallit 'elada; jaksata, suuta, hakkama saada; käia'
mari ilaš 'elama; olema, asuma'
udmurdi uli̮ni̮ 'elama, olema'
komi ovni̮ 'elama, olema'
? handi jiləp 'uus, värske (liha, kala, lumi)'
? mansi jalt- 'paranema, kosutust saama'
ungari él 'elama'
neenetsi jiľe- 'elama'
eenetsi ďiri-, ďire- 'elama'
nganassaani ńile- 'elama'
sölkupi ela- 'elama'
kamassi ďili, ďž́ili 'elav, elus'
Uurali tüvi. elev on kesksõna elav variant, mille eeskujuks on olnud ev-lõpulised omadussõnad, nt ülev, tugev, valev. Vt ka erev.

enelas : enela : enelat 'roosõieline ilupõõsas, harilik hekitaim (Spiraea)'
On arvatud, et sama tüve variant mis sõnas imal. Eestis enelaid looduslikult ei kasva.

erev : ereva : erevat 'ärev, ootuselev'
erutama
Võib olla sama tüve variant mis sõnas ärev. Tähendust on võinud mõjutada ka sõna elev, elama.

haavel : haavli : haavlit 'ümar pliikuulike väikeulukite laskmiseks'
saksa Hagel 'rahe; jämedad haavlid'
Vanemast murdekeelest on kirja pandud ka laenuallikale lähem variant haagel.

heie : heide : heiet 'koonlast ketramiseks tõmmatud kiud'
soome heisi 'paeluss; paelataoline taim v taimeosa'
Aunuse karjala höi 'solge'
lüüdi heiž- liitsõnas heižmado 'paeluss'
vepsa hii̯že͔ 'nugiuss'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et variant tüvest õis1. Veel on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *saiða-.

hiilima : hiilida : hiilin 'hääletult, ettevaatlikult liikuma; salamisi eemalduma või liginema'
On arvatud, et tüve hilja reeglipäratu variant.

hirs : hirre : hirt 'õrs, latt'
?balti *žirdis
leedu žardas 'vilja või kaunviljade kuivatamisalus'; mrd žardis 'hobusekoppel'
läti zārds 'vilja või kaunviljade kuivatamisalus'
vadja irsi 'palk; aampalk, tala; võllas'
soome hirsi 'palk; tala; võllas'
isuri hers 'palk; tala'
karjala hirsi 'palk; tala'
Balti tüve eesvokaalne variant on hüpoteetiline. Teisalt on arvatud, et varane slaavi laen, ← algslaavi *(d)žĭrdĭ-, mille vaste on nt vene žerd 'latt, ritv, varb, roovik, hirs'.

huupi 'umbropsu'
On arvatud, et tüve hoop variant.

huvi : huvi : huvi 'tähelepanu, mõtete keskendumine objektile, mida tahetakse omandada v tundma õppida'
soome huvittaa 'nalja teha, meelt lahutada; lõbustada'; huvi 'lõbu, rõõm; lõbustus, ajaviide'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandil. Soome sõnades on sama tüve variant mis sõnas hubane.

hõllandus : hõllanduse : hõllandust 'igatsus'
Tuletis lõunaeestilisest murdetüvest hõla 'soov, iha'. On arvatud, et see on tüve hale2 variant.

hõrak- liitsõnas hõrakmari 'punane sõstar (Ribes rubrum)'
liivi õŗā- liitsõnas õŗāmāŗa 'punane sõstar'
soome herukka 'sõstar'
Läänemeresoome tüvi. Murrakuti esineb ka rahvaetümoloogiline variant harakamari, mis on osaliselt vana kirjakeele mõjul tekkinud. Võib olla ka sama tüvi mis murdesõna hõrasilm 'kõõrdsilm' esiosis, sõra-.

hõrk : hõrgu : hõrku 'isuäratav, peene maitsega'
vadja erkku 'maiuspala, maiustus, hõrgutis'
soome herkku 'maiuspala, maiustus, hõrgutis'
isuri herkku 'maiuspala, maiustus, hõrgutis'
Aunuse karjala herkku 'maiuspala, maiustus, hõrgutis'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve variant mis sõnas erk.

häilima : häilida : häilin 'läikima, hiilgama; lihvima, poleerima'
Tüve vaste võib olla soome häilyä 'vahelduda, muutuda; hõljuda; õõtsuda, kõikuda', tähenduslik seos oleks sama mis sõnadel läikima ja läigatama. On arvatud, et tüve häll variant.

häll : hälli : hälli 'kätki, korvi- v kastikujuline kiigutatav magamisase imikule v väikelapsele'
liivi äl 'häll; kiik'; ällõ 'kiikuda, kõikuda'
On arvatud, et häilima tüve variant. On oletatud, et tüve vasted on ka soome hällä 'vallatu noor inimene, plikanähvits' ja soome mrd hellua 'õõtsuda, kõikuda'.

ihmjas : ihmja : ihmjat 'tuhm, ähmane'
On arvatud, et tüve vaste võib olla soome himmeä 'hämar, tuhm, ähmane' ja vanemast murdekeelest registreeritud imi 'nõrgalt hõõguv'. Võib olla iibama tüve variant.

iidamast väljendis iidamast ja aadamast 'väga ammustest aegadest'
Tõenäoliselt variant tüvest aadam, mis on tekkinud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul.

ill : ille : ille mrd, lastek 'talleke'
illi
On arvatud, et variant tüvest ilu.

imal : imala : imalat 'lääge, vastumeelselt magusavõitu'
imar
liivi imāb(i) 'mage'
vadja imiä, imelä 'imal, lääge'
soome imelä 'magus; imal, lääge'
isuri immeelä 'imal, lääge'
Aunuse karjala imel 'imal, lääge'
lüüdi imel 'mämm'
vepsa imeľ 'imal, lääge'
? saami amiidit 'maitseda, maitsev olla'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. imar on teise liitega variant, taim on nimetuse saanud oma maitse järgi. Vt ka enelas.

ingerjas : ingerja : ingerjat 'taimeorganeis parasiteeriv ümaruss (Ditylenchus)'
On arvatud, et esisilbi vokaali muutmise teel tekkinud variant tüvest angerjas. Teisalt võib olla vingerdama tüve variant. Sama tüvi on murdesõnas ingerdama 'vingerdama, ussi moodi liikuma'.

isa : isa : isa 'meessoost vanem'
issand, issi
vadja isä 'isa'
soome isä 'isa'
isuri isä 'isa'
Aunuse karjala ižä, ižoi 'isa; isasloom'
lüüdi iža 'isa; isasloom'
vepsa iža 'isasloom'
saami áhčči 'isa'
? mokša oćä 'isa vanem vend'
mari iza 'vanem vend; isa noorem vend'
mansi ǟś 'ema isa'
ungari ős 'esiisa; ürgne'; van 'isa; vanaisa'
neenetsi ńíśa 'isa'
eenetsi eśi 'isa'
nganassaani ďesi̮ 'isa'
sölkupi e̮sә 'isa', äsämә 'minu isa'
Uurali tüvi. issand on tuletise isand variant, mis võib olla tekkinud vana kirjaviisi põhjal. Vt ka noorsand.

joht van 'teps, küll mitte'
Tõenäoliselt juhtuma tüve variant. Vt ka johtuma.

jomm : jommi : jommi kõnek 'purjus-olek, vintis-olek'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvede eeskujul moodustatud variant jooma tüvest.

jonn : jonni : jonni 'isemeelne tõrkumine, kiusakas kangekaelsus'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla tüve joon variant.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur