[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

heris : herise : herist 'kelm, nurjatu'
◊ õrjetu
● soome herja 'sõimusõna, pilkesõna; nali'
karjala rhvl herja 'kuri [?]'
On arvatud, et skandinaavia laen, ← algskandinaavia *harjō, *herjō, mille vaste on nt vanarootsi häriare 'laimaja', herian 'kurivaim (Odini lisanimi)'. Eesti sõnal on tuletusliide -is. Tuletises õrjetu on tüves vokaal muutunud. Sõna on kasutatud ka koeranimena.

kelder : keldri : keldrit 'hoone esimese korruse alune, harvemini majast eemale (pooleldi) maa sisse ehitatud säilitusruum; esimese korruse alune korrus'
○ keller
← alamsaksa keller 'kelder (vanglana)'
-d- on tüves eesti keeles tekkinud lisahäälik.

kibitka : kibitka : kibitkat 'omaaegne kõrge kummiga reisivanker v saan; rändrahvaste kerge lahtivõetav rändelamu, ka väike savimaja (Kesk-Aasias)'; mrd 'kalessi, vankri jne ülestõmmatav kate; ree korup; korupiga regi'
○ kibetska, kiblik, kipik(as), kibik, küibik
← vene kibítka 'kattega vanker v saan; koostvõetav telk rändrahvail; savi(plonn)maja (Kesk-Aasias)'; van 'vankrikumm'
Sama vene laen oli tuntud ka baltisaksa murdes, Kibitka, Kibitke 'korviga regi', seegi võib olla mõjutanud sõna levikut eesti murretes.

kõngutama : kõngutada : kõngutan 'vangutama, võngutama, noogutama' kong

kõrts : kõrtsi : kõrtsi 'endisaegne joogi- ja söögimaja'; kõnek 'restoran, baar'
← vene korčmá 'kõrts'
Laen on muganemisel lühenenud. Laenatud on ka sama tüve tuletis, kõrtsmik. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Körts 'kõrts', liivi kõŗtši- liitsõnas kõŗtšipǟva 'vastlapäev' ja soome mrd kortsi 'kõrts'.

lapi : lapi : lapit 'saami'
? ← soome Lappi 'Lapimaa', lappalainen 'laplane'; mrd 'nõid'
On arvatud, et soome tüvi on laenatud, ← rootsi lapp 'saam', vanarootsi lapper 'saam'. Teisalt võib olla sama tüvi mis sõnas lape, mille vanem tähendus oleks 'kõrvaline koht, kolgas'. Seda oletust toetavad arvukad Lapi- kohanimed, millel ei ole tingimata seost saamidega (varasem saami asustus on olnud siiski lõunapoolsem kui praegu). Nii oleks tähendus arenenud 'kõrvaline koht' > 'kõrvalise v põhjapoolse ala elanik' > 'saam'. Sel juhul on rootsi lapp laenatud soome keelest. Vt ka saam.

maja : maja : maja 'hoone; pere koos talle kuuluva(te) hoone(te)ga (v ruumidega) ning majapidamisega'
? ← indoeuroopa *maģo-
vanasaksi makōn 'tegema; ehitama'
vanaülemsaksa gi-mah 'meeldivus, rahu'
saksa Gemach 'tuba, ruum'
● liivi mōi 'peavari'
vadja maja 'maja, elamu; onn, varjualune'
soome maja 'onn; peavari, eluase'
isuri maja 'onn, ajutine varjualune'
karjala maja 'onn, ajutine varjualune; eluase'
lüüdi maja 'onn, ajutine varjualune'
Teisalt on arvatud, et võib olla balti laen, kuid läti māja 'maja, kodukoht; pere, pererahvas' peetakse praegu pigem läänemeresoome laenuks. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mai̯a 'hütt, maja', mai, mäi, māe 'võrgumaja rannas'. Hiljem on laenatud tüve alggermaani vaste, magama. Vt ka majutama.

matma : matta : matan 'surnut hrl vastava kombetalitusega viimsesse puhkepaika toimetama; millegi alla varjule panema, peitma; peale paiskudes katma; takistavalt mõjuma, lämmatama'
● liivi mattõ 'maasse kaevata, matta'
vadja mattaa 'kinni katta; (kõvasti) sulgeda', mättäjäised, mättämised (mitm) 'matus'
soome matto '(vahe)lagi'
isuri mätökset (mitm) 'matus'
karjala matto '(vahe)lagi'
Võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas manner. Tegusõna esialgne tähendus oli 'mullaga katma', rituaalse tähenduse omandas sõna hiljem. Teise seisukoha järgi on läänemeresoome sõnade vasteks ka saami muohttit 'lund sadada' ning tüvi on varaalgslaavi või baltoslaavi laen, ← *mat-, mille algne tähendus on olnud 'viskama, loopima; keerutama, keerlema; tormama, tuiskama' ja mille vaste tütarkeeltes on nt vene motát' 'kerima, haspeldama; vangutama, vehkima; raputama, loopima'. Eesti keelest on laenatud soome mrd matokset, mattajaiset 'matused' (← matused).

mõskma : mõsta : mõsen mrd 'pesema'
← indoeuroopa *mozg-
vanaindia majjáyati 'vette vajutama'
leedu mazgoti 'pesema'
● ersa muśkems 'pesema; loputama'
mokša muśkǝms 'pesu pesema'
mari muškaš 'pesema'
udmurdi miśki̮ni̮ 'pesema; vannitama'
komi mi̮śkavni̮ 'pesema'
ungari mos 'pesema; uhtma, uhtuma'
neenetsi masə- 'pesema'
eenetsi masu- 'pesema'
sölkupi mūsǝ- 'pühkima', mūsǝlčǝ- 'pesema'
? kamassi buzə- 'pesema'
matori masǝ- 'pesema'

mähk : mähi ~ mäha : mähki ~ mähka 'puu õhuke, kevadel mahlarikas koorealune kude'
○ lõunaeesti mäih
● vadja mähä 'mähk; valmimata (pähkli)tuum; (puu)mahl'
soome mrd mäihä 'mähk'
vepsa mäjaz, möüväz 'mähk'
lõunasaami muejsie 'õhukese koorega puu; kase mähk, õhuke koor'
Lule saami muoi´sē 'pehme karv; õhuke kelme karusnaha sisepoolel'
Läänemeresoome-saami tüvi.

pidal : pidali : pidalit 'leepra'; van 'haigla, haigemaja'
← alamsaksa spetāl, spittāl 'haigemaja; leepra'
Alamsaksa keele kaudu laenatud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina hospitale 'ulualune, võõrastemaja; haigla; vaestemaja'. Vt ka püdal.

roheline : rohelise : rohelist 'muru, puulehtede, taimede värvi; küpsemata, valmimata, toores' rohi

seekel : seekli : seeklit 'vanaaja massiühik, hiljem ka rahaühik ja münt Ees-Aasia maades; Iisraeli suurem rahaühik tänapäeval'; kõnek 'raha'
← alamsaksa sēkel(e) 'teatud münt'
Sõna on eesti keelde tulnud piiblitõlgete kaudu, algselt pärit heebrea keelest, ← heebrea šeḳel 'teatud münt'.

tala : tala : tala 'tugedel asetsev hrl vardakujuline rõhtloodis kandetarind'
◊ talu
← algindoiraani *tala-s 'tasane pind, alus'
vanaindia tala-m 'põhi, alus; (vee vms) pind; lamekatus'
← alggermaani *stalla-z
vanaislandi stallr 'alus, platvorm; tall; sõim'
← balti
leedu talas sõnas patalas 'voodi'
preisi talus 'toapõrand'
● liivi ta’llist (mitm) 'tellingud', ta’l 'talupoeg'
vadja talo 'talu; majapidamine; talupere; maja'
soome talas 'paadikuur; võrgumaja; lava, platvorm'; van srmt 'latt kalade kuivatamiseks', talo 'maja; talu'
isuri taloi 'maja; talu'
Aunuse karjala taloi 'maja; talu'
lüüdi talo(i) 'maja'
Tüvi on kahtlemata indoeuroopa keeltest laenatud, kuid võimalikke laenuallikaid on mitu. Juhul, kui tegemist on indoiraani laenuga, võivad tüve vasted olla ka udmurdi ti̮li̮s 'onn, hütt' ja mansi tul 'latt, mille peale riputatakse liha; katusealune, varjualune'. talu on läänemeresoome tuletis, enamikus läänemeresoome keeltes esinebki tüvi ainult selles tuletises. Eesti murretest on laenatud liivi talāzõd (mitm) 'raam, alus, tellingud, toestik' (← talased).

toores : toore : toorest 'küpsemata, valmimata (marjade, puuviljade jms kohta); rohkesti niiskust sisaldav, veel mitte kuivanud; töötlemata v pooleldi töödeldud; vähearenenud, harimatu, tahumatu; hoolimatult käituv, jõhker, julm'
? ← balti *dōra
leedu doras 'kõlbeline; aus; korralik'
● liivi tūorõz 'töötlemata, valmimata; niiskust sisaldav'
vadja toorõ 'töötlemata, valmimata; niiskust sisaldav; värske; märg, niiske'
soome tuore 'värske; töötlemata; märg, niiske; äsjane, vastne'
isuri toore 'töötlemata, keetmata, küpsetamata'
Aunuse karjala tuores 'töötlemata, keetmata, küpsetamata; märg, niiske; värske; terve, õitsev (inimese kohta)'
lüüdi tuorez 'töötlemata, keetmata, küpsetamata; märg, niiske'
vepsa torez, toŕeh 'nätske, lõpuni küpsetamata; märg, niiske'

vaag : vae : vaagi van 'kaal'
← alamsaksa wage 'kaal'
Ka samatüveline tegusõna vaagima on alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa wagen 'kaaluma'.

värd : värra : värda 'ristand, hübriid'
◊ värdjas
? ← alggermaani *werdu-
gooti wairdus 'peremees'
vanarootsi värdh 'peremees; võõrustaja; patroon'
saksa Wirt 'söögimaja pidaja, kõrtsmik; peremees; võõrustaja, majaisand'
● soome van värttä 'abielurikkumine'
Vanemast murdekeelest tähenduses 'hoor, lits' registreeritud sõna võeti keeleuuenduse ajal kirjakeeles kasutusele uues tähenduses bioloogiaterminina.