[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aiva 'kogu aeg, üha; lausa, päris'
← alggermaani *aiwa-, *aiwi-
vanaislandi æ, ei, ey- 'ikka, alati'
vanarootsi ē, æ̅ 'ikka, alati'
gooti ni … aiw 'mitte kunagi'
● vadja aivaa 'aina, üha'
soome aivan 'täiesti; päris, lausa; just, täpselt'
isuri aivan 'täiesti; päris, lausa; just, täpselt'
Aunuse karjala aiven 'alati, kogu aeg; täiesti'
lüüdi aivan 'täiesti; päris, lausa; just, täpselt'
On arvatud, et võib olla vanem, indoiraani laen, ← tüvi, mille vaste on nt vanaindia ēva '(täpselt) nii; ainult'. Isuri vaste võib olla laenatud soome keelest.

isa : isa : isa 'meessoost vanem'
◊ issand, issi
● vadja isä 'isa'
soome isä 'isa'
isuri isä 'isa'
Aunuse karjala ižä, ižoi 'isa; isasloom'
lüüdi iža 'isa; isasloom'
vepsa iža 'isasloom'
saami áhčči 'isa'
? mokša oćä 'isa vanem vend'
mari iza 'vanem vend; isa noorem vend'
mansi ǟś 'ema isa'
ungari ős 'esiisa; ürgne'; van 'isa; vanaisa'
neenetsi ńíśa 'isa'
eenetsi eśi 'isa'
nganassaani ďesi̮ 'isa'
sölkupi e̮sә 'isa', äsämә 'minu isa'
Uurali tüvi. issand on tuletise isand variant, mis võib olla tekkinud vana kirjaviisi põhjal. Vt ka noorsand.

kalev1 : kalevi : kalevit 'hiid, vägilane; ülik, vanem'
● soome Kaleva (müütiline isikunimi); mrd kaleva 'halbade kommetega; tugev, suurepärane (inimese, looma kohta); põuavälk'
karjala kaľeva 'reibas, tarmukas, kärmas; nõukas, võimekas; uhke; vallatu, üleannetu'
On arvatud, et tuletis tüvest kali2. Teisalt on peetud skandinaavia laenuks, ← tüvi, mille vaste on vanaislandi mehenimi Kalfr, Kalf, Kalvr, Kolfr. Veel on oletatud, et sõnas on läänemeresoome-saami tüvi, mille vaste on ka saami gállagas liitsõnas gállagasdolat 'helendavate organismide põhjustatud helendus meres'. Vt ka kalev2.

kass : kassi : kassi 'kaslaste hulka kuuluv koduloom (Felis catus domesticus)'
← vene kóška, mrd košá, košára, košúra 'emakass'
Kuna vene keeles ei esine häälikuliselt täpselt laenuallikaks sobivat sõna, siis on arvatud, et laenatud on eri liidetega sõnadest üldistatud tüvi koš-. On oletatud, et sõna võib olla ka vanem, vanavene laen, sel juhul on selle vaste liivi kaš 'kass' ja võib-olla ka soome mrd kasi 'kass; vilgas, tragi (poiss)laps; lurjus', isuri kasi 'kass', Aunuse karjala kaži 'kass', lüüdi kaži 'kass' ja vepsa kaži͔ 'kass'. Eesti keelest on laenatud soome mrd kassi 'kass'.

keigar : keigari : keigarit '(eriti rõivastusega) peenutsev mees, moenarr'
← soome keikari 'keigar, kergats, snoob'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on kas vanem rootsi laen, ← vanarootsi *geigare 'teatud tüüpi viiuli mängija' või ← rootsi van gigare 'teatud tüüpi viiuli mängija', või tuletis kõikuma tüvest.

kurikas : kurika : kurikat 'lame käepidemega puunui'
● vadja kurikka 'kurikas'
soome kurikka 'kurikas; kaigas, kepp'
isuri kurikka 'kurikas'
Aunuse karjala kurikku 'kurikas'
lüüdi kuŕikk 'kurikas'
vepsa kurik 'kurikas'
On arvatud, et tuletis uurali tüvest, mille vasted on vanema murdekeele sõna kuurask 'nuga', vadja kuras 'nuga, puss', Ume saami gürra 'väike vilets nuga', neenetsi χǝrᵊ 'nuga' ja matori kuru 'nuga'.

käli : käli : käli 'naiseõde'; mrd 'mehe vennanaine; naise õemees'
○ lõunaeesti kälü
● liivi kälu 'käli, naiseõde'
vadja tšälü 'kälis; käli, naiseõde; vennanaine; mehevend, küdi'
soome käly 'käli, naiseõde'
isuri kälü '(mehe) vennanaine'
Aunuse karjala käľü 'mehe vennanaine'
lüüdi kälü 'mehe vennanaine'
vepsa kälü 'mehe vennanaine'
saami gálojeatni 'käli, naiseõde'
mokša kel 'mehe vennanaine'
udmurdi kali 'vanem minia'
komi mrd kev 'mehe vennanaine'
? handi χili 'sugulane abiellumise kaudu; lapselaps'
? mansi kil 'mehe vennanaine; õemees'
neenetsi śelᵊ 'mehe vennanaine; õemees'
eenetsi seri 'mehe vennanaine'
nganassaani śaluŋ 'mehe vennanaine'
sölkupi śelǝ 'naise õemees'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teiste keelkondade keeltes, nt türgi käli 'minia', evengi keli 'naise õemees', jukagiiri keľil 'naise õemees, naise vennanaine'.

lapi : lapi : lapit 'saami'
? ← soome Lappi 'Lapimaa', lappalainen 'laplane'; mrd 'nõid'
On arvatud, et soome tüvi on laenatud, ← rootsi lapp 'saam', vanarootsi lapper 'saam'. Teisalt võib olla sama tüvi mis sõnas lape, mille vanem tähendus oleks 'kõrvaline koht, kolgas'. Seda oletust toetavad arvukad Lapi- kohanimed, millel ei ole tingimata seost saamidega (varasem saami asustus on olnud siiski lõunapoolsem kui praegu). Nii oleks tähendus arenenud 'kõrvaline koht' > 'kõrvalise v põhjapoolse ala elanik' > 'saam'. Sel juhul on rootsi lapp laenatud soome keelest. Vt ka saam.

lell : lelle : lelle 'isa vend'
● ersa ľeľa 'vanem vend; onu'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

lodja- liitsõnas lodjapuu 'tervete v hõlmiste lehtede ja sarikjate v pöörisõisikutega lehtpõõsas v madal lehtpuu (Viburnum)'
Vanem tüvevariant võib olla murdesõnas loidap(puu). Sel juhul on tüve vasted soome loistaa 'edu saavutada, kasvada, õitseda', karjala loistoa 'hästi minna, õnnestuda, edu saavutada' ning tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *blōja-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanainglise blōwan 'õitsema', saksa blühen 'õitsema'. lodjapuu tähendab sellisel juhul 'õispuu', Põhja-Eesti murretes ongi levinum nimetus (koer)õispuu. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas loitma.

läbi 'mingi ava, ruumi vm ühest otsast, küljest sisse ja teisest välja; kogu teatava ajavahemiku kestel; mingi seisundi ajal; vahendusel, tõttu, kaudu; katki; otsa(s); mööda(s)'
◊ lävi
● liivi le’b, le’bbõ 'läbi', lä'b 'aken'
vadja läpi 'läbi; otsas, lõpuni; täiesti, üleni', lävi 'lävi, künnis'
soome läpi 'läbi; auk, mulk'
isuri läbi 'läbi'
Aunuse karjala ľäbi 'läbi, kaudu'
lüüdi läbi 'läbi'
vepsa ľäbi 'läbi, kaudu'
Läänemeresoome tüvi, mille vanem tähendus on 'ava'. Vana nimisõna vanad käändevormid on nüüd kasutusel määrsõnana.

memm : memme : memme 'ema; vanem naisterahvas'
← alamsaksa memm(e) lastek 'ema'

metsis : metsise : metsist 'okasmetsades elutsev hanesuurune kanaline (Tetrao urogallus)'
● vadja mettso 'metsis'
soome metso 'metsis'
isuri metsoi 'metsis'
Aunuse karjala mečoi 'metsis'
lüüdi metšoi '(isane) metsis'
vepsa mecoi 'metsis'
Võib olla linnu vanema nimetuse mõtus variant, mida rahvaetümoloogiliselt on seostatud sõnaga mets. On peetud ka tuletiseks tüvest mets .

moondama : moondada : moondan 'teistsuguseks, teiseks muutma, teist, ebaharilikku kuju andma; vastase vaatluse ja luure eest varjama, maskeerima'
On arvatud, et tuletis vanema murdekeele sõnast mood (omastav mo(o)u) 'viis, laad', mille vasted on soome muoto 'vorm, kuju; nägu; viis', isuri moodo 'viis, komme', karjala muoto 'välimus; nägu, põsk; (käitumis)viis', vepsa mod 'inimese nägu'. See tüvi on germaani laen, ← alggermaani *mōta, mille vasted tütarkeeltes on nt vanaislandi mót 'märk, tunnus; välimus; viis, komme', vanarootsi mōt 'vorm; märk; välimus'. On võinud tähenduselt seguneda sõnaga muundama, muu. Hiljem on laenatud germaani tüve saksa vaste, mood.

nadu : nao : nadu 'meheõde'; mrd 'naiseõde; abikaasade emad teineteisele; venna naine, vendade naised teineteisele'
● vadja nato 'meheõde; naiseõde'
soome nato 'meheõde'; mrd 'naiseõde'
isuri nado 'meheõde; naiseõde'
Aunuse karjala nado 'meheõde'
lüüdi nado 'meheõde; naiseõde'
vepsa nado 'meheõde'
lõunasaami nååte 'naiseõde; naise noorem õde'
mari nuδo 'mehe noorem õde; naise noorem õde'
neenetsi nado 'mehe noorem vend; naise noorem vend; mehe või naise vanema venna poeg; võõraspoeg; kõik mehepoolsed mehest nooremad meessoost sugulased'
kamassi nado 'mehe või naise vend'
Uurali tüvi.

oldermann : oldermanni : oldermanni 'gildi v tsunfti vanem'
← alamsaksa olderman 'eelkõige kaupmeeste tsunfti vanem, hiljem ka kirikutes, hospitalides'
Laenuallikas on liitsõna: alamsaksa older 'vanem' + man 'inimene; mees'. Eri keeltest on laenatud teisigi liitsõnu, milles on selle järelosise vasted, kotermann, lensman, opman, pootsman.

onu : onu : onu 'ema v isa vend'; mrd 'ema vend'; lastek '(vanem) võõras meesisik, eakam meesisik'
● vadja ono 'onu'
soome eno 'ema vend'
isuri enoi 'ema vend'
saami eanu 'ema vend; ema tädi- või onupoeg; õe laps (onule), nõo laps (ema tädi- v onupojale)'
? komi un 'tädi, ema vanem õde, ema vanema venna naine'
? neenetsi ńińeka, ńeka 'vanem vend, isa noorem vend'
? eenetsi ina 'vanem vend'
? nganassaani ńenne 'vanem vend'
? sölkupi inǝ 'vanem vend'
Vana tuletis samast tüvest mis sõnas enam.

paluma : paluda : palun 'soovi esitama; kutsuma kedagi kuhugi v midagi tegema; jumala v jumaluse poole pöörduma, kellegi eest kostma'
◊ palve
● liivi pallõ 'paluda'
vadja palvoa 'paluda; palvetada'
soome palvoa 'kummardada; imetleda, jumaldada'
isuri palvoa 'teenida, ametis olla; palvetada'
Aunuse karjala palvuo 'kaitsta, valvata; jumalat uskuda'
? ersa palams 'suudlema'
? mokša palams 'suudlema'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Vanem, v-line tüvevariant on säilinud nt tuletistes palve, palvetama. Vt ka pälvima.

papa : papa : papat 'isa; vanem mees'
← saksa kõnek Papa 'papa'
Samatüveline papi võib samuti olla laenatud, ← saksa Pape 'papa'.

pars : parre : part 'üks kõrvu laotud lahtistest jämedatest lattidest rehetoa taladel'
● liivi parž 'pars'
vadja parsi 'pars'
soome parsi 'pars; latter, sulg, aedik'
isuri pars 'pars'
Aunuse karjala parzi 'palk, tala'
lüüdi parž 'palk, tala'
vepsa parź 'palk'
Võib olla balti laen, ← balti *spartis, mille vaste on leedu sparas 'tugi, tugipalk'. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *barđa-, mille vasted tütarkeeltes on nt saksa Bart 'habe', hollandi baard 'habe' ( pard), hollandi keeles ka baard 'vitstest kaitseehitis, -aed; vahesein'. See seletus on tähenduste tõttu ebakindel. Kolmanda võimalusena on tüve vasted veel mari pə̑rδə̑ž 'sein, müür', udmurdi bord(i̮) 'sein', komi (sten-)berd 'sein', mansi pārt '(sae)laud', lõunahandi pert '(sae)laud' (neid on peetud häälikulistel põhjustel ka ebakindlaks) ning tüvi võib olla vanem, indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *b^hr̥d^ho-, mille tütarkeelte vasted on nt inglise board 'laud, plaat; parras', rootsi bord 'parras' (tüve germaani vaste on laenatud sõnas parras). Eesti keelest on laenatud eestirootsi paṣṣ, päṣṣ, pars 'peenike latt rehetoa palkidel' ja baltisaksa Parsen 'pikad latid rehealuses'.

pii : pii : piid 'peenike pulgake, pinnuke v haagike, konks'
● liivi pīgõz 'pii'
vadja pii 'pii, pulk, hammas'
soome pii 'pii, pulk'
isuri pii 'pii, pulk'
Aunuse karjala pii 'pii, pulk, hammas'
lüüdi pii '(reha, ahingu) pii, pulk'
vepsa pi '(reha, kammi, soa) pii'
ersa pej 'hammas'
mokša pej 'hammas'
mari püj 'hammas; pii'
udmurdi piń 'hammas; pii'
komi piń 'hammas; pii'
handi peŋk 'hammas'
mansi puŋk 'hammas'
ungari fog 'hammas; pii'
Soome-ugri tüvi. Läänemeresoome keeltes on hilisem balti laen hammas kõrvale tõrjunud osa esialgsest tähendusest. Võib ka olla vanem, uurali tüvi, mille vasted on lisaks kirderannikumurretes tuntud pii liitsõnas piikivi 'tulekivi' (võib olla laenatud soome keelest), soome pii 'räni(kivi)', isuri pii liitsõnas piikivi 'ränikivi', karjala pii liitsõnas piikivi 'ränikivi', saami biŋal 'lülipuit', neenetsi pæ 'kivi; klaas(pudel), portselan; mägi', eenetsi pu 'kivi', nganassaani χualǝ 'kivi', sölkupi pǖ 'kivi', kamassi pi 'kivi, maak; ränikivi', matori hilä 'kalju'.

preester : preestri : preestrit 'teistlikes religioonides jumala ja inimese vaimulik vahendaja, kultusetalituse sooritaja; ristiusus piiskopi pühitsetud, sakramentaalse võimuga vaimulik'
○ reester, (p)reestel
← alamsaksa prēster 'preester'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit kreeka keelest, ← vanakreeka presbýteros 'vanem, tähtsam'.

proua : proua : prouat 'mittevallaline naine; peenem, jõukam, haritum naine, daam'
○ roua, röua, prõua
← alamsaksa vrouwe, vruwe 'perenaine, emand'
← saksa Frau 'naine, proua, perenaine'
Eesti sõnalõpuline -a on tekkinud ilmselt sõna härra analoogial. Vanema kirjakeele allikad viitavad laenamisele pigem ülemsaksa keelest, kuid sõna tuli kasutusele siiski alamsaksa kõnekeele keskkonnas. Saksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, preili.

pung1 : punga : punga 'kõrgemate taimede võsu alge; vegetatiivselt paljuneva organismi kehal uueks isendiks arenev väljasopistis'
● liivi būnga 'mugul, väike väljaulatuv osa; turse'
soome mrd punkea 'ümar, lopsakas, paks'
karjala punka 'kõveraks paindunud'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib ka olla vanem, soome-ugri tüvi, mille vasted on saami boggi 'paks (lühike) inimene', buggi 'kühm, küür; küürakas', ersa pokoľ 'klomp; klimp; tükike', mokša pokǝľ 'klomp; klimp; tükike', komi bugi̮ľ 'küür; pallitaoline moodustis', mansi pɔ̅χləp 'nööp, nupp', handi pŏŋkəḷ 'puupahk; oksa v tohu kühm (puul)', ungari bog 'sõlm; pahk'.

põrsas : põrsa : põrsast 'kesikust noorem siga'
◊ põssa
← algindoiraani *porśos
avesta parǝsa 'põrsas'
● liivi pūoraz (mitm pȯrzõd) 'põrsas'
vadja põrzas 'põrsas'
soome porsas 'põrsas'
isuri porsas 'põrsas'
karjala porsas 'põrsas'
lüüdi poťš́ 'siga'
vepsa porzaz 'põrsas'
ersa purcuz 'põrsas'
mokša purχc 'põrsas'
On ka arvatud, et võib olla vanem, indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *porḱos, mille vasted tütarkeeltes on nt leedu paršas 'põrsas; orikas', ladina porcus 'siga'. Ersa ja mokša vasted võivad olla laenatud läänemeresoome keeltest. põssa on tüve lastekeelne variant. Hiljem on laenatud tüve balti vaste, pahr.

pärn : pärna : pärna 'südajate lehtede ning kollakate lõhnavate õitega tugevakasvuline laialehine lehtpuu (Tilia)'; mrd 'jalakas'
● liivi pǟrnä 'pärn'
vadja rhvl pärnäse (omastav) 'pärnane, pärnapuust'
soome mrd pärnä 'jalakas; pärn'
isuri pärnä 'pärn'
Läänemeresoome tüvi. Pärn oli varasemal ajal peamiselt vanema puu nimetus, noor puu oli Põhja-Eestis niinepuu, niin, ning Lõuna-Eestis ja saartel lõhmus.

rait : raidu ~ raida : raitu ~ raita 'hiiglasuur asi; suur pikk hoone'; mrd 'rida'
? ← algskandinaavia *wraita
vanaislandi reitr 'uure, soon; väike põld'
rootsi vret 'tarandik; põllulapike'; mrd 'majadevaheline teerada'
norra mrd reit, vreit 'väike põld; uure, soon; rida'
● vadja raitti '(vilja)lade, pahmas; võrgurida'
soome raitti 'külavahetee; rida, rivi'; mrd 'õu; sõnnikuhunnik'
isuri raitti 'võrgurida; (vilja)lade, pahmas; rida, rivi'
karjala raitti '(ühe ringkäiguga kontrollitavate) püüniste kogum; karjatee'
lüüdi raitti liitsõnas raittilähteged 'kõrvaljääaugud, mille kaudu noota veetakse'
vepsa raiť 'võrgurida'
Võib olla ka vanem, alggermaani laen. Sõna kirjakeelne tähendus 'hiiglasuur asi' ei ole rahvakeelepärane. Tõenäoliselt on see saadud rahvakeelest registreeritud sõnaühendi suur rait hoone väärtõlgendusel: on arvatud, et rait ja suur on sünonüümid, tegelikult on rait siin ilmselt märkinud hoopis teatud tüüpi ehitist, elumaja ühes kõrvalhoonetega ühe katuse all vms.

regi-2 liitsõnas regilaul 'läänemeresoomlaste vanem rahvalaul'
← alamsaksa rege, reige, reie, rei 'tants; tantsulaul; laul'
Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud soome reki liitsõnades rekilaulu, rekiviisu 'neljarealine uuem rahvalaul; regilaul' (järelosised on tõlgitud).

riivatu : riivatu : riivatut 'häbitu, sündsusetu, kõlvatu'
← rootsi driva 'ajama; sisse lööma v suruma; triivima, ajuma; tihtima; logelema, ringi hulkuma'
Sõna on vormilt tud-kesksõna vanem kuju. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud vadja riiv, riivõtoi 'kangekaelne, jonnakas, sõnakuulmatu' ja võib-olla ka isuri riivadoin 'kurjast vaimust vaevatud; hull, meeletu, pöörane'.

silk : silgu : silku '(soola)räim'
? ← rootsi sillaka, sillake 'heeringasoolvesi'
● liivi siļk 'räim'
vadja silakka 'silk, soolaräim'
soome silakka 'räim; soolakala'
isuri silakka 'soolakala; soolane seeneroog'
Aunuse karjala silakka 'soolakala; soolaseened v -liha'
lüüdi silak 'soolakala'
Võimalik rootsi allikas on liitsõna, sill 'heeringas' + laka, lake 'soolvesi'. On oletatud ka, et tüvi on vanem, skandinaavia laen, ← algskandinaavia *sīlaδā.

soo : soo : sood 'samblane ja turbane kidura taimekasvuga märg maa-ala'
◊ soovik
● liivi sūo 'soo, soostunud ala'
vadja soo 'soo'
soome suo 'soo'
isuri soo 'soo'
Aunuse karjala suo 'soo'
lüüdi suo 'soo'
vepsa so 'soo'
Läänemeresoome tüvi. Tüve alguskonsonant on võinud ebareeglipäraselt muutuda, sel juhul on tegemist vanema, uurali tüvega ning vasted on ka udmurdi ti̮ 'väike järv', komi ti̮ 'väike järv', lõunamansi tō 'järv', handi tuw 'väike järv', ungari tó 'järv, tiik', neenetsi to 'järv', eenetsi to 'järv', nganassaani túrku 'järv', sölkupi tō, tū 'järv', kamassi tu 'järv; jõgi' ja matori toh 'järv'. Vt ka soider, soot.