[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aken : akna : akent 'raamitud klaasiga avaus valguse ja õhu sissepääsuks'
← vanavene okŭno 'aken'
● vadja akkuna 'aken; räppen, leitse-, suitsuauk'
soome akkuna 'aken'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi akk 'aken; ava; tõmbeava, suitsuauk'.

astel : astla : astelt 'kiskoda, teravikuga kepp; torkav muundunud leht, juur v võsu; (putuka) nõel'
? ← vanavene ostĭnŭ 'kepi terav ots, teravikuga kepp, millega ergutatakse loomi'
? ← alggermaani *asta-z
gooti asts 'oks'
vanaülemsaksa ast 'oks'
● soome astalo 'juhuslik löögiriist, kaigas, kepp'
Aunuse karjala astal 'löögiriist'
lüüdi astal 'relv (teivas, puu vms)'
Vanavene laenu puhul ei ole n-hääliku vaste puudumine läänemeresoome sõnades ootuspärane. Soome, karjala ja lüüdi sõnade tähendus sobib paremini germaani vastetega.

hurt : hurda : hurta 'pika kitsa pea, saleda kere ja kõrgete jalgadega jahikoer'
← vanavene hŭrtŭ 'hurt'
● liivi ūrtta liitsõnas ūrtta-pi’ņ 'hurt'
soome hurtta, hurtti 'ajukoer; suur koer; hunt'
Aunuse karjala hurtu 'metsloom, metsaline'
karjala hurtta 'suur paksukarvaline koer'
On ka oletatud, et noorem laen, ← vene hort 'hurt'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hott 'hurt' .

hõlst : hõlsti : hõlsti 'kerge avar üleriie'
● ? vadja ursi 'voodi- v laudlina'
? soome hursti 'takune toimne riie; lina, tekk'
? Aunuse karjala hurśťi 'põrandariie'
? lüüdi hurš́ťš 'kotiriidest vaip'
? vepsa hursť 'kotiriie, kotiriidest vaip; (voodi)lina'
Eesti tüve -l- on reeglipäratu. Eesti või mõnest muust läänemeresoome keelest on tõenäoliselt laenatud vanavene hŭlstŭ '(linane) riie, lõuend; lõuendikangas'. On ka arvatud, et laenusuund on vastupidine, eesti sõna on laenatud vanavene keelest (ja vanavene sõna keskülemsaksa keelest, ← keskülemsaksa hulst 'tekk').

ihes : ihese : ihest 'peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)'
On peetud vanavene või vene laenuks, ← vene jaz’ 'säinas'. On arvatud, et sõna on laenatud korduvalt eri murrakutest, sest murdevariante on rohkelt: iias, iigas, ikes, ehess, ehass. Teisalt on ka oletatud, et vene sõna on, vastupidi, laenatud mõnest hääbunud läänemeresoome murdest, kuigi sõna on registreeritud vaid eesti keelest, kala elukoha, Peipsi ja Pihkva järve lähedastest murrakutest.

kalits : kalitsa : kalitsat mrd 'tasku'
← vanavene kalitá 'tasku, kott'
Laen on muganemisel muutunud ts-liiteliste sõnade sarnaseks.

kalts : kaltsu : kaltsu 'vana katkine riideräbal; katkine, kuid kantav riietusese; allakäinud inimene'; mrd 'riidest säärekatted'
◊ kaltsad, kaltserdama
← vanavene
vene kolóša 'sääris, suka- v püksisäär'
● soome kalsu 'naiste lumesukk'; mrd 'sääris; sukasäär'
Aunuse karjala kalzu 'sääris'
lüüdi kaľž '(naiste kotiriidest) sääris (tule ja kuumuse kaitseks alet põletades)'
vepsa kaľž 'sääris'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). On ka oletatud, et tüvi on laenatud mõnest germaani keelest, häälikuliselt sobiv laenuallikas oleks nt keskülemsaksa kalze 'sukk'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kals, kalts, kalso 'kalts'. Vt ka kilts.

kapukas : kapuka : kapukat 'sokk, poolsukk, lühikese säärega jalakate, mida kanti koos sääristega'; mrd 'karvased jalad (hobusel, kanal)'
○ kapak, kapatsi, kaps, kapus, kaput
◊ kapetas
← vene kopýto 'kabi; sõrg'
On oletatud, et vene kopýto on varem tähendanud ka 'sukk' (vrd vanavene kopytĭce '(pool)sukk'), kuigi seda tähendust tänapäeva keelest ei ole registreeritud. Eesti keelest on laenatud soome mrd kapukka, kapukas 'lühike sukk' ja võib-olla ka vadja kaputta 'sokk; sukk', kaputti 'suss; kapukas'.

kari2 : kari : kari 'range kord; nuhtlus'
◊ karistama
← vanavene karati 'karistama'
vene kára 'karistus, nuhtlus', karát’ 'karistama'
← vanavene koriti 'laitma, halvustama, hukka mõistma'
● vadja karissaa, karassa 'karistada'

kass : kassi : kassi 'kaslaste hulka kuuluv koduloom (Felis catus domesticus)'
← vene kóška, mrd košá, košára, košúra 'emakass'
Kuna vene keeles ei esine häälikuliselt täpselt laenuallikaks sobivat sõna, siis on arvatud, et laenatud on eri liidetega sõnadest üldistatud tüvi koš-. On oletatud, et sõna võib olla ka vanem, vanavene laen, sel juhul on selle vaste liivi kaš 'kass' ja võib-olla ka soome mrd kasi 'kass; vilgas, tragi (poiss)laps; lurjus', isuri kasi 'kass', Aunuse karjala kaži 'kass', lüüdi kaži 'kass' ja vepsa kaži͔ 'kass'. Eesti keelest on laenatud soome mrd kassi 'kass'.

kiisel : kiisli : kiislit 'kaerajahust valmistatud hapu pudrutaoline toit'; mrd 'leivajuuretisest v taignast keedetud puder; (marja)kissell'
○ kiisla, kisla, kiissel
← vene kisél’ 'kissell; kiisel'
Sõna kuulub vanemate vene laenude hulka, on arvatud, et võib olla koguni vanavene laen. Hiljem on sõna uuesti laenatud kujul kissell.

koomits : koomitsa : koomitsat mrd 'osmik, onn, kuur, kuut, varjualune, panipaik'
○ komistik, kommits, koonits
← vanavene gumĭno 'viljapeksuplats; rehealune'
● vadja koomina 'rehealune'
soome mrd kuomina 'rehepeksuruum'
isuri koomina 'rehealune'
Aunuse karjala kuomino 'rehe kõrvalruum'
lüüdi guomin 'rehepeksuruum'
vepsa gomin 'rehepeksuruum'
Sõna on laenatud eesti keelde korduvalt ja murdesõnad kumna, komin ja kominas ning läänemeresoome keelte vasted on tõenäoliselt nooremad laenud vanavene või vene keelest, ← vene gumnó 'viljapeksuplats; rehealune'. Vanavene no-liide on asendatud ts-liitega.

koonal : koonla : koonalt 'ketramiseks kokkukeeratud lina v takud'
← vanavene kǫdĕlĭ 'koonal'
● vadja koontala 'koonal; takk'
soome kuontalo 'koonal'
isuri koontala 'koonal'

koost : koosta : koosta mrd 'puulusikas'
← vanavene *kopusta 'segamiskepp või -labidas'
vene mrd kopýstka 'searoka segamise kepp'
Laenu muganemisel on *p vaste vokaalide vahelt kadunud, *kopusta > *kovosta > koost.

kurb : kurva : kurba 'õnnetu, rõhutud, löödud; nukker'
← vanavene skŭrbĭ 'lein'
● vadja kurpa 'kurb'
On ka oletatud, et tüvi on balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu skurbė 'lein, tusk, kurvastus, mure'.

kõrik : kõriku : kõrikut 'sõba, villane suurrätik'
Tõenäoliselt tuletis kas tüvest kõrv (> *kõrvikko > kõrik) või kõre1. Teisalt on arvatud, et tüvi on vanavene laen, ← vanavene hěrĭ 'kare kangas', lisatud on liide -ik, mis esineb ka teistes lõunaeesti riideesemete nimetustes, nt hõlmik, ümbrik, ummik.

kääv : käävi : käävi 'kangapool; poolikujuline rakumoodustis'
← vanavene *kěvĭ 'kääv'
vene cévka 'tapp; jooksmeluu; värtnapool'
● vadja tšäävi, tšääve 'kangapool, pool'
soome käämi 'mähis; kangapool, pool'
isuri käämü 'kangapool'
Aunuse karjala kiämi 'kangapool'
lüüdi kiäm 'kangapool'
vepsa käm(u) 'kangapool'

lina : lina : lina 'kitsaste lehtede ja kuparviljadega taim (Linum)'
? ← vanavene lĭnŭ 'lina'
? ← balti
leedu linas 'lina'
läti lini (mitm) 'lina'
● liivi linā 'lina'
vadja lina 'lina'
Vt ka linik.

liud : liua : liuda 'vaagen v suur kauss'
← vanavene bljudŭ 'vaagen, liud'
vene bljúdo 'vaagen, liud; roog, toit'
● liivi lȭida, līda, lȭda, līu(v)da 'puunõu'
vadja bluuda 'liud'
soome mrd luotanen 'taldrik, vaagen'
karjala luota, pľuota 'taldrik'
lüüdi bľuod 'taldrik, vaagen'
vepsa bľöd, (b)ľod 'taldrik, liud, kauss'
Vadja, soome, karjala, lüüdi ja vepsa vasted on tõenäoliselt nooremad, vene laenud.

lodi : lodja : lotja 'pukseeritav v iseliikuv tekita (puit)praam kaupade veoks siseveekogudel; Peipsil ja Emajõel kasutatud lühikese laia kerega ning kinnise tekiga laev'
← vanavene lodĭja 'praam, paat'
● vadja loďďa 'paat, lootsik; lodi [?]'
soome lotja 'lodi, praam'
karjala lotja 'lodi, praam'
vepsa lodj 'lodi, praam'
Eesti keelest on laenatud liivi loḑā 'väike madal paat' ja eestirootsi lådi, låde 'lamedapõhjaline paat'.

look : looga : looka 'u-kujuliselt kõveraks painutatud puu, mille külge hobuse rakendamisel kinnitatakse rangiroomade abil aisad'
◊ loogused
← vanavene luka 'käänak, kõverus, looge'
vene luká 'kõverus, käänd; (jõe)käär; sadulakaar', luk 'vibu, kaar'
● ? liivi lūok 'kaar; look'
vadja lookka 'look; vibu; (saani) kaar; painard, reeraami põikpuu'
soome luokka, luokki 'look'
isuri luokka 'look; kaar, vits'
karjala luokki 'look'
Sõna on esialgu arvatavasti tähendanud üldiselt kaart, kõveraks painutatud puud jms, sest otseselt rakendusriista tähendus vene vastetel puudub. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōk 'look hobuse rakendamisel' ja baltisaksa lok 'look'.

luits : luitsa : luitsa mrd 'lusikas'
○ loits, luhits, lohets
← vanavene lŭžĭca 'lusikas'
Tartu ja Võru murdes levinud sõna. Laenatud on teinegi samatüveline vanavene sõna, lusikas.

lusikas : lusika : lusikat 'nõgusa kahaga söömisvahend hrl vedela toidu söömiseks'
← vanavene lŭžĭka 'lusikas'
● vadja luzikka 'lusikas'
soome lusikka 'lusikas'
isuri lusikka 'lusikas'
Aunuse karjala luzikku 'lusikas'
lüüdi lužik 'lusikas'
vepsa luźik 'lusikas'
Laenatud on teinegi samatüveline vanavene sõna, luits.

määr2 : määra : määra 'hulk, kogus; määratud hulk, tariif, norm; mõõt, piir'
← vanavene měra 'mõõt, määr'
● liivi mǟr 'mõõt'
vadja määrä 'mõõt(ühik); määr'
soome määrä 'hulk, kogus, määr; mõõt, piir'
isuri määrä 'hulk, määr'
Aunuse karjala miärü 'mõõt; mõõdupuu'
lüüdi miär 'mõõt'
vepsa mär 'mõõt (puistaine mahuühik, mõõdunõu)'

naat : naadi : naati 'sarikaline rohttaim (Aegopodium)'; mrd 'juurviljapealis'
← vanavene *natĭ 'juurviljapealsed'
vene natína 'juurviljapealsed'
ukraina nat’ 'vääntaim, väät'
● liivi nōţõz 'kapsas'
vadja naatti 'vars, putk, juurviljapealsed'
soome naatti 'juurviljapealsed'
isuri naatti 'juurviljapealsed'
Aunuse karjala ńuatti 'juurviljapealsed'
lüüdi nuať '(naeri) pealsed'
vepsa nať 'juurviljapealsed'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Nate 'naat'.

niis : niie : niit 'kangaspuude v kudumismasina seade lõimelõngade vaheliku moodustamiseks; varbadele v raamile kinnitatud niidist v traadist aas lõimelõngade üles-alla liigutamiseks'
← balti
leedu nytis 'niis; suga, pird'
läti nīts 'niis'
● liivi nīdõz 'niis'
vadja niisi 'niis'
soome niisi 'niis'
isuri niisi 'niis'
Aunuse karjala niiži 'niis'
lüüdi ńiiž 'niis'
vepsa niž 'niis'
Laenatud on ka balti tüve (vana)vene vaste, niit1.

niit1 : niidi : niiti 'õmblemiseks kasutatav korrutatud mittevillane lõng'
← vanavene nitĭ 'niit, lõng'
vene nit’ 'niit, lõng'
● vadja niitti '(linane v puuvillane) niit v lõng; (mitm) lõim'
soome mrd niitti 'niit, lõng'
isuri niitti 'nahast või puukoorest võru (nt vikati kinnitamiseks varre külge)'
Aunuse karjala niitti 'niit, lõng; kriidiga või nõega määritud lõng, millega tehakse joon saetavale või voolitavale puidule, sellise niidi jälg; helmed, pärlid; nöörlood'
lüüdi ńiiť(ťi) 'niit'
vepsa ńiť 'niit'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Laenatud on ka (vana)vene tüve balti vaste, niis .

nädal : nädala : nädalat 'seitsme päeva pikkune ajavahemik'
← vanavene nedělja 'nädal'
● liivi nädīļ 'nädal'
vadja näteli 'nädal'
soome mrd neteli 'nädal'
Aunuse karjala ńedäli 'nädal'
lüüdi ńedäľ, ńedaľ 'nädal'
vepsa ńedaľ 'nädal'

paast : paastu : paastu 'usulistel põhjustel teatava aja kestel osaline v täielik v mõnest toiduliigist loobumine'
← algskandinaavia
vanarootsi fasta, fasto 'paast'
← vanavene postŭ 'paast'
● liivi past 'paast'
vadja paasto 'paast'
soome paasto 'paast'
isuri paasto, paasta 'paast'

pagan : pagana : paganat 'risti- (v juudi, muhamedi) usku mittekuuluv inimene; kurivaim'
← vanavene poganŭ 'paganlik'
● liivi pagānõz 'mittekristlane'
vadja pagana 'kurat; mittekristlane; tige; räpane'
soome pakana (vandesõna); 'mittekristlane'
isuri pakkaana 'toiduks kõlbmatu aine; pagan(lik); paha, tige'
Aunuse karjala pagan 'toiduks kõlbmatu; porine, räpane'
lüüdi pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu'
vepsa pagan 'räpane; toiduks kõlbmatu; paha, tige; sügelus, sügelised'
Vanavene sõna pärineb ladina keelest, ← ladina paganus 'külaelanik, maamees, talupoeg; külale või maapiirkonnale omane'. Ladina sõna tähendus 'mittekristlane' on hilisemast ajast, kui kristlus oli jõudnud levida linnades, aga mitte veel maaelanikkonna hulgas. Isuri, karjala, lüüdi ja vepsa vastete tähendust on mõjutanud vene keel, vrd vene pogányj 'mittesöödav; vastik; vilets, rämps', pógan’ 'jälkus, ilgus, rämps', pogánit’ 'ära määrima, solkima; rüvetama'. Teise arvamuse järgi on tüvi eesti ja liivi keeles laenatud ladina keelest sakslaste vahendusel ning ka soome keeles on tüvi ladina laen. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pagan (leebe vandesõna).

pajatama : pajatada : pajatan 'rääkima, jutustama, vestma'
← vanavene bajati 'rääkima; loitsima'
vene bájat’ 'rääkima'
● vadja pajattaa 'rääkida, jutustada, (peast) lugeda'
soome pajattaa 'pajatada, vadrata, jahvatada'
Aunuse karjala pajattua 'laulda; kiriklikku matusetalitust pidada; töinata, kibedalt nutta'
lüüdi pajattada '(vaimulikke laule) laulda'
vepsa pajatada 'laulda'
Vanavene või vene laen. Läänemeresoome vastete tähendus 'laulma' võib olla tekkinud teise vene sõna mõjul, vene pet’ (oleviku ains 1P pojú) 'laulma' .