[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kuma : kuma : kuma 'kauge v varjatud valgusallika nõrk tuhmilt helendav paiste'
● vadja kumata 'hõõguda, kumada, helendada'
soome kumottaa 'kumada, paista'; van kuma 'hiilgav, hõõguv'
Aunuse karjala kumottua 'kumada, särada, helendada'
Võib olla sama tüvi mis sõnas kumisema.

latern : laterna : laternat 'tuule- ja vihmakindel valgusti'
○ later, laterm(u)
← saksa Laterne 'latern'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ← ladina lanterna, lāterna 'latern, lamp', vanakreeka lamptḗr 'latern, lamp'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi latt, lattär 'latern' (← murdevariant later).

loitma : loita : loidan 'heleda leegiga põlema, leegitsema; kumama, helendama'
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teise seletuse järgi on sõnas lihttüvi loi- ja liide -t- ning tegemist on germaani laenuga, ← alggermaani *glōja-, mille vasted tütarkeeltes on vanainglise glōwan 'hõõguma, lõõmama', saksa glühen 'hõõguma; õhetama, lõkendama; kõrvetama' ja läänemeresoome keelte vasted soome loistaa 'särada, hiilata; paista; sätendada', karjala roistua 'särada, hiilata; paista; sätendada', vepsa loštta 'särada, läikida; läbi valgustada, läbi paista'. Vt ka lodja-, lõit.

luul : luulu : luulu 'haiguslik kujutlus, tegelikkusele mittevastav veendumuslik mõte'; van 'luule'
← soome luulo 'arvamus; oletus; kujutlus'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Soome sõna on tuletis samast tüvest, mis sõnas luuletama.

riis2 : riisi : riisi van 'valulik (laste)haigus (naba juures, kubemes, munandites)'
○ kriis
← vene grýža 'song'; mrd 'luuvalu, valupisted, terav valu'
Murretes esinev riis tähenduses 'lööbega lastehaigus' on tõenäoliselt teise päritoluga, ← saksa Friesel 'teatud lööve'.

süttima : süttida : süttin ~ sütin 'põlema minema, tuld võtma; valgustama hakkama'
○ lõunaeesti süttümä, kirderanniku süttümä
◊ süütama
● vadja süttüä 'süttida; puhkeda, paisuda'
soome syttyä 'süttida; puhkeda', mrd syteä 'lüüa, taguda, raiuda'
isuri süttüä 'süttida; tõusta (tormi kohta)'
Aunuse karjala süttüö 'süttida; puhkeda'
lüüdi šüďidä 'tõugata, lükata, torgata'
vepsa süttuda 'süttida', süťta 'torgata, pista, toppida'
On arvatud, et vana laen, ← algiraani *tseuče-, mille vaste on nt osseedi sūʒyn 'põletama, süütama, põlema'. Teisalt võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, jäljendab ränikiviga tulelöömise heli. Sõnas süütama on t vaste vokaalide vahelt kadunud.

tuli : tule : tuld 'leegiga põlemise ilming, mille juures eraldub valgust ja soojust; mingi valgusallika valgus; tulirelvadest laskmine; (liitsõnade esiosana) väga, ülimalt'
● liivi tu’ļ 'tuli, leek; (tule)valgus'
vadja tuli 'tuli, leek; (tule)valgus; välk'
soome tuli 'tuli, leek; tulirelvadest laskmine'; van 'valgus'
isuri tuli 'tuli, leek; (tule)valgus; välk'
Aunuse karjala tuli 'tuli, leek; (tule)valgus; välk'
lüüdi tuľi 'tuli, leek; (tule)valgus; välk'
vepsa tuli, tuľ 'tuli, leek'
saami dolla 'tuli, leek; lõke; (mitm) tuletikud, tulused'
ersa tol 'tuli, leek'
mokša tol 'tuli, leek'
mari tul 'tuli, leek; lõke; valgus; elekter'
udmurdi ti̮l 'tuli, leek; valgus'
komi ti̮v liitsõnas ti̮vke̮rt 'tulekivi'
neenetsi tu 'tuli, leek'
eenetsi tu 'tuli, leek; valgus; välk'
nganassaani tui 'tuli, leek'
sölkupi tǖ 'tuli, leek'
kamassi šш 'tuli, leek; valgus'
matori tuj 'tuli, leek'
Uurali tüvi. Vt ka tulus, virvatuli.