[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kahju : kahju : kahju ~ kahjut 'aineline kaotus; häda, viga; rahulolematus, kurbus; kaastunne'
○ lõunaeesti kaih
◊ kahetsema, kahi3
● liivi ka’i 'kahju, kaotus; (tule-, laeva)õnnetus'
vadja kaiho 'kahju, kaotus; kahjustus; kadu, häving'
soome kaiho 'igatsus; kurvameelsus'; mrd 'kaeve, kaebamine; soov, vajadus; mure, hirm, kibestus; kadedus'
isuri kaiho 'kaeve, kaebamine; tahtmine, iha; kahju, kaotus, õnnetus'
karjala kaiho 'vaene, vaeseke; mure'
Läänemeresoome tüvi. kahi3 on algsem nimetava käände vorm, kahju on omastavast käändest tekkinud uus nimetavavorm. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud soome mrd kahju 'kahju, vale, pettus'. Vt ka kae.

kiivas1 : kiiva : kiivast 'viltune'
○ kiives, kiivis
? ← alamsaksa schēf 'viltune, kaldne; kõver; vale, ebaõige'

liba : liba : liba 'veerjas, kallakas; kerglane, edvistav; (liitsõna esiosana) vale-, võlts-' libe

tühi : tühja : tühja 'mitte millegagi täidetud, mitte midagi sisaldav, selline, kust miski puudub; asjatu, mõttetu, ilmaaegne, tähtsusetu, ebaoluline; vanapagan; vaesus, puudus'
○ kirderanniku tühjä
← balti
leedu tuščias 'mitte millegagi täidetud; asjatu, viljatu'
läti tukšs 'mitte millegagi täidetud; asjatu, kasutu, tühine'
● liivi tijā 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu'
vadja tühjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu'
soome tyhjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu'; mrd 'olend, kummitus'
isuri tühjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; vaene'
Aunuse karjala tühjü 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, vilets; vaene; nõrk'
lüüdi ťühď, tühď 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu; vale'
vepsa ťühj 'mitte millegagi täidetud; halb, vilets; nõrk; vale, loba'

valama : valada : valan 'kallama, nõust vm mahutist kallutades vedelikku vm ainet välja voolata laskma'
◊ valem, valu2
● liivi va’llõ 'valada, kallata'
vadja valaa 'valada, kallata; kasta'
soome valaa 'valada, kallata'
isuri vallaa 'valada, kallata'
Aunuse karjala valua 'voolata; tilkuda, niriseda'; valuo 'voolata'
lüüdi valada 'valada, kallata'
vepsa valada 'valada, kallata; puistata'
ersa valoms 'valama'
mokša valəms 'valama; kastma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tuletis valem tähendas algselt valamisvormi, hiljem võeti ülekantud tähenduses kasutusele matemaatika oskussõnana. Vt ka vale, valvama.

vale : vale : valet 'tõele mittevastav, ebaõige'
● ? Salatsi liivi vādl 'valetada'
vadja valõ 'vale'
soome valhe 'vale'
isuri vale 'vale'
Aunuse karjala valeh 'viga; vale, pettus'
lüüdi vale͔h 'viga; vale, pettus'
On arvatud, et tuletis valama tüvest. Sõna võis algselt tähendada soolikasse valatud vorsti ja seda hakati kujundlikult kasutama väljendtegusõnas valet rääkima.

valsk : valsi : valski van 'võlts; valelik, petlik'
○ valks, valtsk, valts, valss
◊ võlts
← alamsaksa valsch 'vale; võlts'
Kirjakeelde on võetud ka sama laensõna lõunaeestiline variant võlts.

vana : vana : vana 'kaua elanud, pika eaga; ammu tekkinud v olemas, kaua kestnud'
● liivi vanā 'vana'
vadja vana 'vana'
soome vanha 'vana'
isuri vanha 'vana'
Aunuse karjala vahnu, vanhu 'vana'
lüüdi vahn 'vana'
vepsa vanh 'vana'
? udmurdi vuž 'vana; kõva, kuivanud'
? komi važ 'vana'
Läänemeresoome või koguni läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *wanχa- 'vale; kõver'.

väär1 : väära : väära 'tõele mittevastav, ebaõige, ekslik, vale'
● vadja väärä 'kõver, viltune; süüdi'
soome väärä 'kõver, lookas, kumer; vale; võlts'
isuri väärä 'kõver, viltune; süüdi'
Aunuse karjala viärü 'kõver, viltune; süüdi'
lüüdi viäre 'kõver, viltune; süüdi'
vepsa vär 'kõver, viltune; süüdi; vale'
Läänemeresoome tüvi.

õige : õige : õiget 'tõele, tegelikkusele vastav, veatu; tõeline; aus; sirge'
◊ õiendama
● vadja õikõa 'sirge, otsene; õiglane; parempoolne'
soome oikea 'parempoolne; õige, mitte vale; korrektne, veatu; õiglane; tavaline; tõeline, päris'
isuri oikia 'sirge; parempoolne'
Aunuse karjala oigei 'sirge; parempoolne; süütu, õige'
lüüdi oiged 'sirge; parempoolne; süütu, õige'
vepsa oiged 'sirge; parempoolne; õiglane'
saami vuoigat 'õige, mitte vale; aus, siiras'
? ersa viďe 'sirge; õige, veatu; tõeline'
? mokša viďä 'parempoolne; õige, tõene; sirge; aus; samasugune; tasane'
? mari βijaš 'sirge; otsene'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-volga tüvi. Mordva ja mari vasted on esisilbi eesvokaalsuse tõttu küsitavad. Eesti keelest on laenatud liivi õigi 'õige'. Vt ka õgev.