[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

harras : harda : harrast 'sügavalt, pühalikult aukartlik'
← soome harras 'harras; andunud, kirglik; veendunud, ustav; visa; sitke, vastupidav; usin; südamlik; vaimulik; vaga'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna võib olla tüve härras vaste. Laenatud on ka sama tüve tuletis harrastama.

härra : härra : härrat 'meesisik; jõukamasse kihti kuuluv peen mees; isand, käskija'
○ herra, herr, härr
← vanarootsi hærre 'rüütli- ja vaimulike tiitel'
← rootsi herre 'härra, mees; peremees, isand; issand'

kaaren : kaarna : kaarnat 'ronk (Corvus corax)'; mrd 'katuse viilulauad'
● liivi kārnaz 'kaaren; vares; puust konks, mis hoiab katuselaudu kinni'
soome kaarne 'kaaren'
isuri rhvl kaarne 'kaaren [?]'
Aunuse karjala kuarneh 'kaaren'
vepsa karni̮š 'vares'
saami gáranas 'kaaren; maja ots'
ersa kŕenč 'kaaren'
mokša krańč 'künnivares'
mari kurnə̑ž 'kaaren; harksaba'
udmurdi ki̮rni̮ž 'kaaren'
komi ki̮rni̮š 'kaaren'
neenetsi χǝrna, χǝrŋeʔ 'kaaren'
matori karguj 'kaaren'
Uurali tüvi. Eri keelte või keelerühmade vasted võivad olla ka rööpselt tekkinud. Häälikuliselt lähedasi ronga või varese nimetusi leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ladina corvus 'ronk', cornix 'vares', vanakreeka korónē 'vares'. Vt ka kaarel.

käärkamber : käärkambri : käärkambrit 'kiriku kooriruumi kõrval olev ruum v kõrvalehitis vaimuliku ametitoiminguteks ja kirikuriistade hoidmiseks'
← baltisaksa Gärkammer, Gährkammer 'käärkamber'
Laenuallikas on liitsõna, mille teine osis on varem alamsaksa keelest eraldi laenatud, kamber.

lahe : laheda : lahedat 'avar, ruumikas; oludest piiramata, vaba; üksipidi kiudude v niitidega, mitte sassis; kerge, karastav; kerge, ladus; mõnus, õdus'; kõnek 'tore, vaimustav'
◊ lahendama, lahke, lahtuma
● vadja lahkõa 'hea, lahke'
soome mrd lahea, lahkea 'pehme, sile; pehme (ilm); meeldiv (inimene)'
vepsa lahed 'värske (vesi); mahlane'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas lahke on ilmselt vana k-liide.

manala : manala : manalat 'surnute asupaik (eesti rahvausundis)'
? ← soome mana, manala 'manala, toonela, allilm'
Soome tüve tõenäoline vaste on lõunasaami muonesje 'hea või paha vaim; kummitus, kes ennustab ette haigust või surma; nõidusest saadud haigus'. Võib olla indoiraani või algiraani laen, ← tüvi, mille vaste on nt avesta manā 'mõtlemine', vanaindia manā́ 'hardus, harduslaul, jumalakartlik vaimustus; eelarvamus'; see eeldab tähendusmuutust 'surnu mälestus, surnutele mõtlemine' > 'mana seisukorrana, vaimuna'. Varem on arvatud, et võib olla saadud sõnaühendist *maan ala 'maa-alune' (selle seletusega ei sobi saami vaste) või olla tuletis manama tüvest.

papp1 : papi : pappi 'apostliku õigeusu vaimulik'; kõnek 'kirikuõpetaja'; van 'paganlike jumalate kultusega seotud isik'
← vanavene popŭ 'vaimulik'
● liivi päp 'kirikuõpetaja, pastor'
vadja pappi 'preester, apostliku õigeusu vaimulik; haldjas'
soome pappi 'pastor, kirikuõpetaja; preester'
isuri pappi 'preester, vaimulik'
Aunuse karjala pappi 'preester, vaimulik'
lüüdi papp 'preester, vaimulik'
vepsa paṕ 'preester, vaimulik'
Teise seletuse järgi on tüvi laenatud lääne poolt: eesti ja liivi keelde alamsaksast, ← alamsaksa pape 'vaimulik', ning soome ja karjala keelde skandinaavlastelt, tüvest, mille vasted on vanaislandi papi 'vaimulik', vanarootsi papi 'preester'. Hiljem on laenatud vanavene tüve vene vaste, popp.

porss : porsa : porssa 'madal väikesi urbi moodustavate õitega lõhnav soopõõsas (Myrica)'; mrd 'sookail (Ledum palustre)'
○ pors, ports
← eestirootsi pors 'sookail; porss'
← baltisaksa Pors, Porst, Porsch 'sookail'
← alamsaksa pors 'porss'
Häälikuliselt sobib sõna laenuallikaks nii rootsi kui ka saksa keel. Murretes on sõna levinud eeskätt Lääne-Eestis, selline levik on iseloomulik eestirootsi laenudele. Porsa kasutus õlle tegemisel humalate asemel, ravimtaimena ja kahjurite peletamisel viitab pigem rootsi talupoegadelt saadud teadmistele ja mitte saksa vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste toodud kultuurile.

preester : preestri : preestrit 'teistlikes religioonides jumala ja inimese vaimulik vahendaja, kultusetalituse sooritaja; ristiusus piiskopi pühitsetud, sakramentaalse võimuga vaimulik'
○ reester, (p)reestel
← alamsaksa prēster 'preester'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit kreeka keelest, ← vanakreeka presbýteros 'vanem, tähtsam'.

püha : püha : püha 'jumalale, temaga ühenduses olevale v vagale isikule, tema meelelaadile, eluviisile omane; eriti sügavat austust vääriv; tähtpäev, mil ei tehta tööd'
◊ pühendama
? ← alggermaani *wīχa-
vanaülemsaksa wīhen 'pühitsema, õnnistama'
saksa weihen 'laulatama, pühitsema, õnnistama'
● liivi pivā, püvā 'püha, jumalaga ühenduses olev; püha, puhkepäev'
vadja pühä 'paast; (rahvapärane v kiriklik) püha; pühapäev; püha, jumalaga ühenduses olev'
soome pyhä 'püha, jumalaga ühenduses olev; püha, pühapäev'
isuri pühä 'pühapäev, püha; paast; püha, jumalaga ühenduses olev'
Aunuse karjala pühä 'paast; püha, jumalaga ühenduses olev; armulaud'
lüüdi pühä 'paast; püha'
vepsa pühä 'paast; püha, jumalaga ühenduses olev'
saami bassi 'püha, pühapäev'
Germaani laen on häälikulistel põhjustel kaheldav. Teisalt on arvatud, et tegemist võib olla murdesõnas piha(aed) 'varbaed, kiviaed, surnuaed' oleva tüve variandiga, piht-4. Nt soome van srmt pyhä 'rahustamine, kaitsmine, hoidmine', pyhitys 'rahustamine; loomade eest kaitstud piiratud ala', pyhätä 'eraldada, kaitsta, taraga ümbritseda'. Tähenduse areng on sel juhul olnud 'teivas' > 'tara, aed' > 'õu' > 'eraldatud maa-ala' > 'püha'.

rüü : rüü : rüüd 'kehakate, rõivas; endisaegne linane või villane pikk ülerõivas; kiht, kest, sulestik v miski muu kattev v ümbritsev'
○ rüüd, rüvv
← rootsi van ry, ryda 'rüiuvaip, -tekk (kasutati muu hulgas rõivaesemena)'
Eesti keelest on laenatud soome mrd ryyti 'tikitud kaeluse ja lõhikutega linane ülekuub' ja tõenäoliselt ka vadja rüüdi 'endisaegne linane pikk-kuub, ülekuub; vaimuliku- v mungarüü' ja isuri rüüdi 'endisaegne pikk ülekuub' (← murdevariant rüüd).

tombak : tombaku : tombakut 'leevike'
○ toombak, tumbak, tumbah, tumpah
◊ paap
← alamsaksa dompappe 'toompreester; leevike'
Laenuallikas on liitsõna, dom 'toomkirik, peakirik; toomkapiitel' + pa(p)pe 'vaimulik'. Linnunimetus on metafoorne: leevikese punane rinnasulestik on meenutanud toompreestri rüüd. Laen on muganemisel rahvaetümoloogiliselt moonutatud. Vanemast murdekeelest on registreeritud ka laenuallikale lähemaid variante toompapp, toompaap. paap on laenu lühenenud variant, milles on säilinud ainult liitsõna järelkomponent. Laenuallikaks oleva liitsõna esikomponent on ka eraldi laenatud, toom2.

vinge : vinge : vinget 'teravalt külm, läbitungiv; terav, kibe; tige, pahur; kange, äge; vaimustav, vägev' ving2