[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ainus : ainsa ~ ainu : ainsat ~ ainust 'vaid üks'
← alggermaani *ainaǥa-z, *ainaχa-z
vanaislandi einga 'ainus'
vanarootsi enge 'ainus'
gooti ainaha 'ainus'
● liivi āinagi 'ainus'
vadja ainago 'ainus'
soome ainoa 'ainus'
isuri ainava 'ainus'
Aunuse karjala aino 'ainus'
lüüdi ainag 'ainus'

ihes : ihese : ihest 'peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)'
On peetud vanavene või vene laenuks, ← vene jaz’ 'säinas'. On arvatud, et sõna on laenatud korduvalt eri murrakutest, sest murdevariante on rohkelt: iias, iigas, ikes, ehess, ehass. Teisalt on ka oletatud, et vene sõna on, vastupidi, laenatud mõnest hääbunud läänemeresoome murdest, kuigi sõna on registreeritud vaid eesti keelest, kala elukoha, Peipsi ja Pihkva järve lähedastest murrakutest.

järg1 : järje : järge '(järje)kord; koht, piir, milleni tegevusega on jõutud; olukord, seisund'
◊ järel, järk
● vadja järkeä, järkeäzä 'kohe, otsekohe'
soome järki 'mõistus, aru'
isuri järestää, järkestä 'kohe, otsekohe'
Aunuse karjala järgieh 'kohe, otsekohe'; järilleh 'tagasi; uuesti, taas'
vepsa järg 'ainult, vaid'
Võib olla tüve jälg variant. järel on nõrgaastmeline alalütleva vorm, milles *k vaste on välja langenud. Vt ka järsk.

kaber : kabra : kapra 'metskits (Capreolus)'
◊ kabris
← alggermaani *χafra-z, *χaƀra-z
vanaislandi hafr 'sokk'
vanainglise hæfer 'sokk'
● liivi ka’bbõr 'tikutaja, taevasikk (Gallinago gallinago)'
Salatsi liivi kabr 'sokk'
vadja kabris 'metskits [?]'
soome kauris 'kaljukits; metskits'; mrd kapris 'sokk, kaljukits'
isuri kabris 'metskits [?]'
Aunuse karjala kabris, kabriz 'kits, sokk; kaljukits'
vepsa rhvl kabrō 'sokk'
Tüvi oli säilinud vaid kohanimedes, nt Kaberneeme, taaselustati kirjakeeles 20. sajandi lõpukümnenditel. kabris on tüve rööpvariant.

kammits : kammitsa : kammitsat 'liikumist takistav seade hobuse vm looma jalgade küljes'; mrd 'kinnitusvahend (kalapüünisel, harkadral)'
◊ kammeljas
← balti
leedu kampas 'nurk'
läti kampis 'kaelaraud; kõver puu'
● vadja kammittsa 'kammits'
soome kammitsa 'kammits'; mrd 'valesti seotud lõimelõng; kokku seotud paar saunavihtu'; kampi 'vänt'; mrd 'käepide (nt sirbil, vikatil); sirp'
isuri kammitsa 'kammits; veel mitte kõndiva lapse liikumist takistav seade'
Aunuse karjala kampičču, kammičču 'kokku seotud paar vihtu v vihke; raudkonks (kahest puust uuristatud paadi poolte ühendamiseks)'
? vepsa kambič 'tugipuu'
Laentüvele on lisatud läänemeresoome liide -ts(a). Tuletusliiteta tüvi esineb iseseisva sõnana vaid soome keeles (kampi). kammeljas on samuti läänemeresoome tuletis sellest tüvest. On ka oletatud, et tüvi on slaavi laen, ← tüvi, mille vaste on serbia kàmba 'ikke osa, mis pannakse härjale ümber kaela', või germaani laen, ← alggermaani *kamp-, mille vaste on saksa mrd kamp 'puu, mis pannakse sigadele kaela (tarast läbi ronimise takistamiseks)'.

karbas : karpa : karbast 'kormoran (Phalacrocorax carbo)'
← soome mrd karppa liitsõnas kala-karppa 'pütt (Podiceps)'
Sõna on registreeritud vaid kirderannikumurretes, kust ta on toodud kirjakeelde rööpterminina võõrsõnalise linnunimetuse kormoran kõrvale.

kenus 'uhkelt kõveras, kaardus'
← alggermaani *kenw-, *kenu-
vanaislandi kinn 'põsk, pale; paadi vöör'
saksa Kinn 'lõug; (laeva, paadi) kiilupuu esiosa'
● soome kenossa 'tahapoole kaldus v painutatud'; mrd keno 'paadi pära- või esiosa; ree kaarduv esiosa'
Kirjakeeles esineb tüvi vaid seesütlevavormilises määrsõnas. Kirderannikumurretes on registreeritud ka omadussõna kenu 'püstine, kaarjas', samuti on murretes tuntud liitsõna kenukael 'kõverkael'.

-kond : -konna : -konda (liide, mis moodustab teatud rühma või gruppi tähistavaid sõnu)
● liivi -gõnd liitsõnas kōzgõnd 'pulmad'
vadja kunta 'ala, piirkond'
soome kunta 'vald; -kond'
Aunuse karjala -kundu sõnas heimokundu 'suguvõsa'
lüüdi -kund sõnas heimokund 'suguvõsa'
vepsa -kund '-kond'
saami -goddi sõnas bearragoddi 'perekond, leibkond'
mokša kuńďa 'sõber'
? handi χăntĭ 'hant; inimene'
mansi χōnt 'sõjavägi; sõda, lahing'
ungari had 'sõjavägi'
Soome-ugri tüvi, mis on eesti keeles säilinud vaid liitena, nt kihelkond, perekond, trobikond. Vt ka kunnatu.

kõver : kõvera : kõverat 'mitte sirge, vaid kaari, lookeid, jõnkse vms omav'
◊ kõurik, kõõrdi
● liivi kõ’urõ 'kõver'
vadja kovera 'kõver'
soome kovera 'õõnes, õõnestatud; nõgus'
isuri kovveera 'kõver'
Aunuse karjala kover 'kõver'
lüüdi koverduda 'sügavalt kummarduda'; koverdazetta 'küüru tõmbuda, kummarduda'
vepsa kover 'kõver'
? mokša kovardams 'kokku keerama, rullima, rulli keerama'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Tuletises kõõrdi on v vokaalide vahelt kadunud, < kõverdi. kõurik on murdevariandist kõur 'suur puujändrik' kirjakeeles 1960. aastatel moodustatud tuletis, millele on antud uus tähendus 'raskesti kasvatatav laps'.

küü : küü : küüd mrd 'vaskuss'
● liivi -gõz sõnas šäugõz 'vaskuss'
soome kyy 'rästik'
karjala küü 'rästik'
vepsa van kü 'madu'
ersa guj 'madu'
mokša kuj 'madu'
? mari kiške 'madu'
? udmurdi ki̮j 'madu'
? komi mrd ki̮j 'silm (kalalaadne selgroogne)'
? ungari kígyó 'madu'
? metsaneenetsi śijet 'veeputukas (Hydrous diceus)'
? sölkupi śǖ 'madu'
Läänemeresoome-mordva või koguni uurali tüvi. Tüvi on murretes säilinud vaid Saaremaal. Vt ka küüt1 ja küüvits.

mäletsema : mäletseda : mäletsen '(liitmaoga sõraliste kohta:) söömisel vaid osaliselt peenestatud ja vatsast suhu tagasi liikuvat toitu teistkordselt, põhjalikult mäludes peenestama'
◊ mäluma
● liivi me’rdõ 'mäletseda'
vadja märestiä, märehtää 'mäletseda'
soome märehtiä 'mäletseda'
isuri märehtiä 'mäletseda'
Aunuse karjala märehťie 'närida, mäluda, mäletseda; süüa, õgida'
lüüdi märehťidä 'mäletseda'
vepsa märe͔hťida 'mäletseda'
lõunasaami meerehtidh 'mäletseda'
? udmurdi ǯomeśti̮ni̮ 'mäletsema'
? komi re̮miʒ́ti̮ni̮ 'mäletsema'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud. Udmurdi ja komi vasted eeldavad, et nendes keeltes on häälikud kohad vahetanud, *mᴈr- > *rᴈm- või on läänemeresoome ja saami keeltes häälikud kohad vahetanud.

nagli : nagli : naglit 'naelik, naelking'
← saksa Nagelschuh 'naelking'
Laenatud on vaid saksa liitsõna (Nagel 'nael' + Schuh 'king') esikomponent. Varem on laenatud selle saksa tüve germaani vaste, nael. Arvatavasti on sõna alguses esinenud vaid mitmuses (naglid), hiljem on selle kõrvale moodustatud ainsuse vorm.

nõjatama : nõjatada : nõjatan 'millegi v kellegi vastu asetama v toetama; end millegi v kellegi vastu toetama'
◊ naaldama, najal
● liivi no’jjõ 'end millegi vastu toetada', no’jjõ 'najale'
vadja nõjautta 'millegi vastu asetada v toetada', nõjalla 'najal, toel; abil, varal; kõrval, ääres, lähedal, ümber'
soome nojata 'millegi vastu asetada v toetada', nojalla 'põhjal, najal, varal', noja 'tugi'
isuri nojahtaa '(järsku) millegi vastu asetada v toetada', nojal(laa) 'najal'
Aunuse karjala nojata 'millegi vastu asetada v toetada', nojalleh 'najal; kaldu; lamandunud (vilja kohta)'
lüüdi nojaduda 'millegi vastu asetada v toetada'
vepsa nojazuda 'millegi vastu asetada v toetada'
Läänemeresoome tüvi. Esineb enamasti ainult kaas-, määr- ja tegusõnades, iseseisva nimisõnana on tuntud vaid soome keeles (noja). Sõnas najal on tüvevariant, kus esisilbi vokaal on muutunud a-ks (arvatavasti teise silbi a mõjul). Tuletises naaldama on tüves j vokaalide vahelt kadunud.

päts2 : pätsu : pätsu 'karu'; mrd 'täkk'
Kuigi tüvi esineb läänemeresoome keeltest vaid eesti keeles, on arvatud, et tegemist võib olla uurali tüvega, mille vasted on saami boazu 'põhjapõder', mari püč́ö 'põhjapõder', udmurdi pužej 'põhjapõder', mansi pāsiγ 'põhjapõdra vasikas', handi pešĭ 'kuni aastane põhjapõder', kamassi poʔdu 'kits'. Mõjutada on võinud ka saksa Petz 'mesikäpp'.

pöial : pöidla : pöialt 'käe esimene kõige lühem ja jämedam sõrm, millel on vaid kaks lüli kolme asemel'
● liivi pēgal 'pöial'
vadja peiko, peukko, peukolo 'pöial'
soome peukalo 'pöial'
isuri peikalo, peukolo 'pöial'
Aunuse karjala peigalo 'pöial'
lüüdi peigal 'pöial'
vepsa peigol, peiguu̯ 'pöial'
Võib olla ebareeglipärane tuletis soome-ugri tüvest, mille vasted on saami bealgi 'pöial; suur varvas', ersa peľka 'pöial; suur varvas', mokša päľχkä 'pöial', udmurdi pe̮li̮ 'pöial', komi pev 'pöial'. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *beugVlō-, *beugVla-, mis on tuletatud tegusõnast *beug- 'painduma', laenuallikaks sobivat nimisõna ei ole teada.

rabisema : rabiseda : rabisen 'kõlatut katkelist heli andma v tekitama'
◊ krabisema, raba-3, rabe1
● liivi rabā 'kohev, kobe; murenenud'; kräbīkšõ 'krabiseda; krabistada'
vadja rap(p)a, rapõa 'habras'; krapisa 'krabiseda, krudiseda; krabistada'
soome rapista 'krabiseda, krõbiseda; variseda'; rapea 'habras; krõbe'; mrd rapa 'habras'
isuri rappiia 'habras; üleküpsenud', krabissa 'krabistada'
Aunuse karjala rabišta 'krabiseda; krabistada; variseda'; raba 'kivipuru', rapakko 'habras'; krabišta 'krabistada; kriipida'
vepsa rabed 'habras'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rapsima, robisema, nabisema, sabisema. raba-3 on tuletusliideteta tüvi, mis kirjakeeles esineb vaid liitsõnas rabakivi, kuid murretes ja teistes läänemeresoome keeltes on tuntud ka iseseisva sõnana, rabe1 on tuletis sellest. Vt ka krabama, rabama, rabe2, rappuma.

raig1 : raia : raiga 'kärn'
◊ reig
← balti *reikā 'lõikamine'
leedu riekti 'lõikama', raikyti '(leiba) lahti lõikama'
● vadja reikä 'auk'
soome reikä 'auk'
isuri reigä 'auk'
karjala reikä 'auk'
vepsa ŕii̯g 'auk'
saami ráigi 'auk'
Kirjakeeles on kasutusele võetud tüve lõunaeestiline variant. Saarte murdes esinev reig on tüve reeglipärane põhjaeestiline variant. Vadja vaste on registreeritud vaid 18. sajandil.

risla : risla : rislat 'peamiselt mererannikuil elutsev hallpruuni üla- ja heledama alapoolega rästasuurune lind, rüdi (Calidris)'
← soome mrd risla 'krüüsel (Cepphus grylle)'
On ka arvatud, et tegemist on rootsi laenuga, ← rootsi grissla 'tirk (Uria)'. Kuna sõna esineb meil vaid kirderannikumurretes ning soome keeles Soome lahe ranniku murrakutes, siis on tõenäolisem, et see on laenatud soome murrete vahendusel. Rootsi keelest on laenatud krüüsel. Eesti keeles on nimetus kandunud üle teisele rannikulindude perekonnale.

riugas : riuka : riugast 'kaval võte, vigur; salasepitsus'
○ kriuhk, kriuk, kriuge, ruigas
◊ kriugas
← vene krjuk 'konks, haak'
Murretes esinevad selle sõna variandid ka otseselt venepärases tähenduses 'konks, kartulikonks, sõnnikukonks'. Sõna kirjakeelsele tähendusele vastav ülekantud tähendus on vene keeles vaid tuletisel krjučók 'konks, haak; kisk, kida; riugas, vigur, nõks; nõksumees, seaduseväänaja', mille mitmuse vorm on samuti laenatud, krutski.

rool : rooli : rooli 'sõidukile, liikurmasinale v laevale soovitud liikumissuuna andmise seade'
← eestirootsi ról, rω̄l 'rool (laeval)'
← soomerootsi rω̄l, rou^l 'rool (laeval)'
Tõenäoliselt on sõna mõnda murrakusse laenatud eestirootsi, mõnda soomerootsi murretest. Alguses vaid merenduses kasutatud sõna tähendus on tehnika arenedes laienenud, hakates märkima liikumissuuna andmise seadet ka sõidukitel ja liikurmasinatel.

räbik : räbiku : räbikut 'setu naise valge poolvillane pikk-kuub'; mrd 'vanaaegne takune kuub; jämedast takusest riidest kalurikuub; räbalane, katkine rõivas'
○ rääbik, räpik, rapik
? ← vene mrd rjabík '(teatud) kalurikuub'
On ka arvatud, et tuletis samast tüvest, mis sõnas räbal, ning vene sõna on eesti keelest laenatud. Laenusuunda on raske kindlaks teha, sest sõna on levinud nii eesti kui ka vene keelealal väga kitsalt, vaid Pihkva järve läänerannikul. Samuti leidub mõlemas keeles sobiv tuletusalus, vene sõna võib nt olla tuletatud sõna rjabój 'tähniline, täpiline, kirju; armiline' tüvest.

rätsep : rätsepa : rätsepat 'meeste ja naiste pealis- ja ülerõivaid valmistav oskustööline'
← rootsi skräddare 'rätsep'
Laenu muganemisel on laenuallika lõpuosa asendunud teiste oskustööliste nimetustes esineva tüvega sepp. Laenuallika esisilbi lühike hääldus ei ole sobinud eesti liitsõnade struktuuriga, mille ühesilbiline esiosis on alati pikk (vrd nt pottsepp). Sellepärast on eesti keeles moodustatud tervikut hakatud tajuma mitte liitsõnana, vaid tavalise omastavas käändes kolmesilbilise sõnana (vrd nt õpik), käänamine on kujunenud vastavalt sellele.

tela : tela : tela 'ümmargune puu, mida mööda paati vette v veest välja tõmmatakse'
◊ telik
← alggermaani *þela-
vanaislandi þel 'alus, põhi'
● soome tela 'tela, rull; vahepuu, aluspuu; elling; võll'; mrd 'tukk (aletegemisel)'
isuri tela 'tela, rull'
Aunuse karjala tela 'tela, rull; (paadi, ree aluse) ristpuu; purre'
lüüdi ťela 'tela, rull; purre'
vepsa ťela 'tela, rull'
Sõna on tuntud vaid kirderannikumurretes, nii et tegemist võib olla ka hilisema soome laenuga.

tihti 'sageli'
← alamsaksa dicht(e) 'tihe, paks; tugev, tubli; väga, ägedalt, kõvasti'
← saksa dicht 'tihe, paks; tihke, kompaktne; läbilaskmatu; tihedalt, paksult; otse, lähedalt'
Sõna on osastava või sisseütleva vorm omadussõnast tiht 'tihe, tihke', mis esineb peamiselt murretes, ühiskeeles on tuntud vaid liitsõnades, nt tihtkamm 'tihe kamm', tihttuul 'poolpõiki vastu puhuv tuul, piidevint'. Ka samatüveline tegusõna tihtima on tõenäoliselt alamsaksa või saksa keelest laenatud, ← alamsaksa dichten 'tihedaks tegema, täitma, pragusid tihendama, laeva tihtima' või saksa dichten 'tihendama, tihtima'. Eesti keelest on laenatud soome mrd tihti 'tihe, tihke', isuri tihti 'tihe (paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev)'; tihtii 'tihedalt; sageli' ja võib-olla ka vadja tihti 'tihedalt; sageli; tihe (paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev)'.

tüüne : tüüne : tüünet 'vaikne, rahus olev, rahulik, tasane'
● vadja tüüni 'tüüne'
soome tyyni 'tüüne; varjuline, kaitstud; tasakaalukas, ühtlane, kindel', tyven 'tüüne; tuulevaikus'
isuri tüüni 'vaikne, tuuletu'
Aunuse karjala tüüni 'tüüne; tuulevaikus'
lüüdi ťüuń 'vaikne, tuuletu'
vepsa ťüń 'tüüne'
handi tewen 'tüüne'
mansi tawant 'tüüne'
Soome-ugri tüvi. Tüvi on kirjakeeles kasutusele võetud osaliselt soome keele eeskujul, murretes on see tuntud vaid kirderannikumurretes ja saarte murdes. Vt ka süva.

udras : utra : udrast mrd 'saarmas'
← balti
leedu ūdra 'saarmas'
läti ūdrs 'saarmas'
preisi udro 'saarmas'
● soome rhvl utra 'vanamees; saarmas [?]'
karjala rhvl utra 'vilets, nõrk'
Kuna sõna tuntakse vaid Lõuna-Eestis, peamiselt Võru murde alal, on ka arvatud, et tüvi on varane läti laen. Sel juhul on soome ja karjala vasted teist päritolu.

uisa- liitsõnas uisapäisa 'mõtlematult, läbematult'
● soome mrd huiskua 'kõikuda, õõtsuda'; huiskuttaa 'viibutada, lehvitada'
isuri huiskia 'pikakasvuline'
Aunuse karjala huškata 'vehkida; heita, visata'
lüüdi huškaita 'üles visata'
vepsa huśkta 'nüpeldada, piitsutada'; huššuda 'kiikuda'; huššutada 'hüpitada, õhku visata'
Läänemeresoome tüvi. Kirjakeeles esineb tüvi (vana viisiütleva käände vormis) vaid selles liitsõnas, murretes leidub teisigi selletüvelisi sõnu, nt huisku 'umbropsu, huupi' ja huiskama 'vehkima, viipama'.

vaid (vastandav sidesõna, esineb ainult eitava lauseosa v lause järel); 'mitte rohkem kui, ainult'
● vadja vaitõs 'ainult, vaid, üksnes'
soome vain 'ainult, vaid, üksnes'
lüüdi vai 'vaid, ainult, alles, aga'
vepsa vaiše 'vaid, ainult, alles, aga'
Tõenäoliselt viisiütleva käände vorm tüvest vaja.

vaja 'tarvis'
◊ vaeg-
● liivi vajāg 'vaja'
vadja vajaga 'vaja; puudu'
soome vajaa 'napp, puudulik'
isuri vajjaa 'vaja; puudu'
Aunuse karjala vajai 'puudulik, mittetäielik; vaja'
lüüdi vajag 'puudulik; puudu'
vepsa vajag 'poolik, mittetäielik'
Võib olla sama tüvi mis sõnas vajuma. vaeg- lähtub tuletisest *vajaga. Vt ka vaibuma, vaid ja või1.

või1 (eraldav sidesõna)
○ lõunaeesti vai, kirderanniku vai
● liivi voi, vo, või, võ 'kas'
vadja vai 'või, ehk; kas, ah siis; ainult, vaid'
soome vai 'või (küsi- ja hüüdlausetes)'
isuri vai 'või; kas, ah siis'
Aunuse karjala vai 'või; kui'
lüüdi vai 'või; kas'
vepsa vai 'või'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla lühenenud variant mõnest teisest tüvest, nt vahe2 või vaja. Eesti või liivi keelest on laenatud läti vai 'kas; või'.

üks : ühe : üht ~ ühte 'põhiarv 1; keegi'
○ lõunaeesti üts
◊ üha
● liivi ikš, ükš 'üks'
vadja ühsi 'üks; ainult, vaid; sama'
soome yksi 'üks'
isuri üks 'üks; sama'
Aunuse karjala üksi 'üks; ühine; sama; keegi'
lüüdi ükš 'üks; mingi; sama'
vepsa ükś 'üks; sama'
saami okta 'üks; keegi'
ersa vejke 'üks; sama'
mokša f́ḱä 'üks'
mari ik 'üks; ühe-, sama-'; ikte 'üks; ainuke'
udmurdi odig 'üks'
komi e̮ti, e̮ťik 'üks'
handi ĭt, ĭ 'üks'
mansi akw, ak 'üks'
ungari egy 'üks; keegi, mingi (määramata artikkel)'
Soome-ugri tüvi. Vt ka üheksa ja üsna.