[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ehk 'võib-olla, vahest'
● vadja ehtši 'ehk, võib-olla; või'
soome ehkä 'ehk; vist, võib-olla; kogemata'
isuri ehki 'ehk; vist, võib-olla; kogemata; või'
Aunuse karjala ehki 'ehkki, kuigi, vähemalt'
lüüdi ehki 'vähemalt; ometi; isegi'
Võib olla tuletis vanast asesõnatüvest e-, et, või eitustegusõnast ei. Kolmanda seletuse järgi võib olla balti laen, ← eelbalti *jeh₁gā, balti *jēgā, mille vasted on leedu jėga 'jõud, tugevus', läti jēga 'võime; aru, mõistus '.

karask : karaski : karaskit 'hapupiimaga tehtud odra- v nisujahutaignast kakk'
? ← läti karaša 'sepik, karask'; mrd karaška, karša 'sai; lame jämedast, tumedast jahust kook, (lühemat aega hapendatud) jämedast nisujahust v odrajahust leib'
On ka arvatud, et laenusuund on vastupidine: läti sõna on eesti keelest laenatud. Veel on oletatud, et sõna on tuletis samast tüvest mis sõnas karge.

kliister : kliistri : kliistrit 'keeva vette segatud tärklisest v jahust kleepaine'; mrd 'nätske, taignane'
○ liister
← alamsaksa klīster 'kleepaine'
Samatüveline tegusõna kliisterdama on tõenäoliselt samuti alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa klisteren 'kliisterdama, tärklisega kõvaks tegema'.

leema : leeda : leen 'tulevikus olema; vahest, vist küll olema'
● liivi līdõ 'olla (tulevikus); vist olla'
vadja leevvä 'olla (tulevikus), tulla; pidada, sunnitud olla'
soome lienee, lie (oleviku ains 3P) 'vist, küllap on'
isuri liijjä 'olla (tulevikus); vist olla'
Aunuse karjala liennou, liennöu (oleviku ains 3P) 'on (tulevikus võimalik)'
lüüdi ľiettä 'piisata, küllalt olla; tulla, saabuda; juhtuda, toimuda'
vepsa ľińďä 'olla (tulevikus), tulla, sattuda; piisata'
saami leat, leahkit 'olla'
? ersa ľevks 'poisike, laps'
? mokša ľäfks 'poisike, laps'
mari lijaš 'olema; võimalik olema; saama (kellekski); juhtuma; poegima'
udmurdi lui̮ni̮ 'olema, tulema (kellekski); võimalik olema'
komi loni̮ 'olema, tulema, sündima; pidama'
ungari lesz 'hakkama, saama, tulema'
Soome-ugri tüvi. 1970. aastatel soovitati vanemas kirjakeeles ja murretes tuntud tüve elustada vadja keele eeskujul tuleviku väljendamise tähenduses.

mämm : mämmi : mämmi 'soome (ja eesti) rahvustoit rukkilinnaste jahust; nätske, halvasti küpsenud leib'
● vadja mämmi 'puder imaldatud rukkijahust ja marjadest; nätske'
soome mämmi 'rukkijahust ja linnastest valmistatud lihavõtteroog'
isuri mämmi 'ahjus küpsetatud rukkijahutoit'
Aunuse karjala mämmi 'linnaseleib kalja tegemiseks'
saami meađmma, meađbma 'toores (leib, puder)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane sõna on taani mrd mæm 'linnaste, rukkikliide, tatrajahu või humalate ja keeva vee segu, millest valmistatakse õlut või viina'.

pügal : pügala : pügalat 'hrl ristipidi asetsev sisselõige, täke, sälk, kriips pikergusel asjal; kraad (temperatuuri mõõtmiseks)'; kõnek 'punkt, paragrahv'
◊ pugal
● vadja pütšälä '(vanust näitav) sarvepügal (lehmal)'
soome pykälä 'pügal, sälk, täke; hammas, sakk; paragrahv'
isuri pükkäälä 'sälk; termomeetri pügal'
karjala pükälä 'sälk, täke, soon'
lüüdi pügäläińe 'pügal, sälk'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud läti pugala (lehmanimi) (← pugal 'kirju lehm').

sepik : sepiku : sepikut 'pärmiga valmistatav jämedast jahust nisuleib' sepp

taar : taari : taari 'jahust v leivast valmistatud hapendatud jook; kali'
● liivi tōŗ(iņ) 'taar, kali; taari-, kaljanõu'
vadja taari 'taar, kali'
soome taari 'taar, kali; (vilets) õlu'
isuri taari 'taar, kali; (vilets) õlu'
karjala rhvl toari 'õlu'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. On oletatud, et tüvi on skandinaavia laen, ← tüvi, mille vasted on vanaislandi tár 'pisar', vanarootsi tār 'pisar; tilk, piisk', rootsi tår 'pisar; tilk, piisk', kuid seda ei peeta usutavaks. Eesti keelest on laenatud eestirootsi toar 'kali'.

vakus : vakuse : vakust 'hulgast küladest koosnenud haldus- ja maksustusüksus 13.–17. saj; koormiste tasumise päev' vakk1