[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

ehk 'võib-olla, vahest'
vadja ehtši 'ehk, võib-olla; või'
soome ehkä 'ehk; vist, võib-olla; kogemata'
isuri ehki 'ehk; vist, võib-olla; kogemata; või'
Aunuse karjala ehki 'ehkki, kuigi, vähemalt'
lüüdi ehki 'vähemalt; ometi; isegi'
Võib olla tuletis vanast asesõnatüvest e-, et, või eitustegusõnast ei. Kolmanda seletuse järgi võib olla balti laen, ← eelbalti *jeh1, balti *jēgā, mille vasted on leedu jėga 'jõud, tugevus', läti jēga 'võime; aru, mõistus '.

haab : haava : haaba 'siledakooreline lehtpuu (Populus tremula); haavapuit'
haabjas
liivi ōbõz 'haab'
vadja aapa 'haab'
soome haapa 'haab'; mrd haapio 'haavatüvest tehtud paat'
isuri haaba 'haab'; haapio 'haavatüvest tehtud paat'
Aunuse karjala huabu 'haab'
lüüdi huab(e͔) 'haab'
vepsa hab 'haab'
saami suhpi 'haab'
mari šopke 'haab'
Läänemeresoome-mari tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome tüvi on germaani laen, ← alggermaani *ašpa, mille vaste on nt vanaislandi ǫsp 'haab', kuid see eeldaks reeglipäratut häälikute koha vahetust laenamisel (> *šapa > läänemeresoome *haapa).

harjusk : harjuski : harjuskit 'endisaegne rändkaubitseja, kes müüs kaupa ja vahetas seda ka seaharjaste vastu' hari

kord : korra : korda 'taasesinemine v -toimumine; järg; juht, puhk; korrasolek, süsteem; rütm, korrapärasus; kiht; kunagi, ükskord'
lõunaeesti kõrd, kirderanniku kerd
balti
leedu kartas 'kord'; karta 'põlvkond; kiht, kord'
läti kārta 'kiht, lade; seisus; järjekord'
preisi kērdan (sihitav) 'aeg'
liivi kȭrda 'kord'
vadja kõrta 'kord'
soome kerta 'kord'
isuri kerda 'kord'
Aunuse karjala kerdu 'kord'
lüüdi kier 'kord'
vepsa kerd 'kord'
? ersa kirda 'kord'
? mari -kerte sõnas šukerte 'varem, ammu'
Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *χerđā, mille vaste on nt vanaülemsaksa herta 'vahetus', kuid sõna levik viitab pigem balti laenule. Mordva ja mari vasted on arvatavasti rööplaenud. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Korde 'vahetus, valvekord' ja korden 'keerama, pöörama; uuesti kündma' (← kordama).

leema : leeda : leen 'tulevikus olema; vahest, vist küll olema'
liivi līdõ 'olla (tulevikus); vist olla'
vadja leevvä 'olla (tulevikus), tulla; pidada, sunnitud olla'
soome lienee, lie (oleviku ains 3P) 'vist, küllap on'
isuri liijjä 'olla (tulevikus); vist olla'
Aunuse karjala liennou, liennöu (oleviku ains 3P) 'on (tulevikus võimalik)'
lüüdi ľiettä 'piisata, küllalt olla; tulla, saabuda; juhtuda, toimuda'
vepsa ľińďä 'olla (tulevikus), tulla, sattuda; piisata'
saami leat, leahkit 'olla'
? ersa ľevks 'poisike, laps'
? mokša ľäfks 'poisike, laps'
mari lijaš 'olema; võimalik olema; saama (kellekski); juhtuma; poegima'
udmurdi lui̮ni̮ 'olema, tulema (kellekski); võimalik olema'
komi loni̮ 'olema, tulema, sündima; pidama'
ungari lesz 'hakkama, saama, tulema'
Soome-ugri tüvi. 1970. aastatel soovitati vanemas kirjakeeles ja murretes tuntud tüve elustada vadja keele eeskujul tuleviku väljendamise tähenduses.

lõvi1 : lõve : lõve 'gaaside vahetust võimaldav (piklik) ava puukoores'
kirderanniku lovi
?algskandinaavia *kloƀā
vanaislandi klofi 'pragu, lõhe', fjallaklofi 'org, sisselõige mäestikus'
vanarootsi klovi 'lõhutud oks, teivas, puu; lõhe'
?alggermaani *lawwō
vanaislandi logg 'vaadi põhi, täke (sisselõige põhjas tünnilaudade paigutamiseks)'
vanarootsi lagg 'vaadi põhi, täke (sisselõige põhjas tünnilaudade paigutamiseks)'
soome lovi 'lõhe, pragu, täke'
isuri lovi 'lõhe, mõra'
Kõige tõenäolisemaks on peetud skandinaavia laenu võimalust. Vt ka lõge.

mulje : mulje : muljet 'kellestki v millestki selle vahetul mõjul tekkinud üldine ettekujutus teadvuses; sellest johtuv vaistlik eritlematu arusaam, arvamus jms' muljuma

ootama : oodata : ootan 'kuskil viibima, arvestades kellegi saabumist v millegi toimumist; millelegi lootma, igatsema, soovima'
liivi dlõ 'oodata'
vadja oottaa 'oodata'
soome odottaa 'oodata'
isuri oodella 'oodata'
Aunuse karjala vuottua 'oodata'
vepsa vottatada 'oodata'
Pite saami ådsotet 'oodata'
ersa učoms 'ootama'
mokša učǝms 'ootama'
mari βuč́aš 'ootama'
? sölkupi āččǝ- 'valvama, jälgima'
On arvatud, et võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas oda. Tähendus on sel juhul muutunud: 'kaitsma, vahti pidama' > 'jälgima, valvama' > 'ootama'.

pootsman : pootsmani : pootsmanit 'tekimeeskonna vahetu ülem, kes juhib tekiseadmete ja laeva korrashoidu'
alamsaksa bō(t)sman 'madrus'
saksa Bootsmann 'pootsman'
rootsi båtsman 'pootsman'
Laenuallikas on liitsõna, nt alamsaksa bōt 'paat' + man 'inimene; mees'. Laenatud on ka esiosise vanarootsi vaste, paat. Eri keeltest on laenatud teisigi liitsõnu, milles on samade tüvede vasteid, pootshaak, kotermann, lensman, oldermann, opman.

vahe2 : vahe : vahet 'erinevus objektide, nähtuste v olukordade vahel; vahemaa teatud objektide vahel'
vahelik2
liivi vait 'vahe'
vadja vahi, vahõ 'vahe, vahemaa; vaheaeg'
soome vaihe 'ajavahemik, periood, järk; etapp; staadium'
Aunuse karjala vajeh 'võrkude liitekoht'
lüüdi vajeh 'võrkude liitekoht, vahe'
vepsa vajeh 'sõna'
Võib olla vana tuletis vahetama tüvest. On arvatud, et vasted on ka mokša uža 'nurk', udmurdi vošjani̮ 'vahetama' ja komi vežni̮ 'vahetama'. Vt ka või1.

vahetama : vahetada : vahetan 'midagi (v kedagi) omanduses, valduses olevat teisele andma ja samalaadset v midagi muud asemele saama; midagi v kedagi olemasoleva asemele panema; muutma'
liivi vai 'vahetada'
soome vaihtaa 'vahetada'
isuri vaihtaa 'vahetada'
Aunuse karjala vaihtua 'vahetada'
lüüdi vajehtada 'vahetada'
vepsa vajehtada 'vahetada'
mari βaštaltaš 'vahetama'
udmurdi vošti̮ni̮ 'vahetama'
komi vešti̮ni̮ 'paigast liigutama, nihutama, eemaldama; lunastama'
Läänemeresoome-permi tüvi, millele on lisatud tuletusliide *t3. Kaugemate sugulaskeelte vasted võivad olla sõltumatult tuletatud. Samast tüvest võib olla tuletatud ka vahe2.

vaht1 : vahi : vahti 'valvur'
alamsaksa wacht(e) 'valve, valvamine; valvur'
Samatüveline tegusõna vahtima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa wachten 'valvama, jälgima, vahtima'.

valts1 : valtsi : valtsi 'pöörlev rull survetöötluseks'
saksa Walze 'rull; silinder; valts'

valts2 : valtsi : valtsi 'plekiservade liitekoht; õnar, soon'
saksa Falz 'valts'

voor3 : vooru : vooru 'järjekord; võistluse järk'
voorus
?balti
leedu vora 'rida, rodu'
vadja vooro 'järjekord, kord; (söögi)kord'
soome vuoro 'järjekord, kord; vahetus'
isuri vooro 'järjekord, kord'
Aunuse karjala vuoro 'järjekord, kord'
lüüdi vuor 'järjekord, kord'
voorus on 1850. aastatel loodud tuletis.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur