[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lasn : lasna : lasna 'puulabidas'; mrd 'keelikas, puuvankri teljepakke ühendav vahepuu'
← balti *lāpstā
läti lāpsta 'labidas; kühvel'
● liivi lastā 'adra hõlm'
vadja las(s)a '(peerust) kangatihv'
soome lasta 'lapits, väike labidas, kaabits'
isuri lasteed (mitm) '(katuse)laast'
Aunuse karjala laśťe '(korvi) peerg, laast'
lüüdi lašte͔ 'laast, peerg'
vepsa last 'lõhutud halg peergude tegemiseks; peerg, laast'
saami luosti 'põhjapõdra hele küljejutt'
lasn on reeglipäratu tüvevariant, murretes on ka reeglipärane last 'ühenduspuu v -pulk'. Vt ka laast.

matma : matta : matan 'surnut hrl vastava kombetalitusega viimsesse puhkepaika toimetama; millegi alla varjule panema, peitma; peale paiskudes katma; takistavalt mõjuma, lämmatama'
● liivi mattõ 'maasse kaevata, matta'
vadja mattaa 'kinni katta; (kõvasti) sulgeda', mättäjäised, mättämised (mitm) 'matus'
soome matto '(vahe)lagi'
isuri mätökset (mitm) 'matus'
karjala matto '(vahe)lagi'
Võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas manner. Tegusõna esialgne tähendus oli 'mullaga katma', rituaalse tähenduse omandas sõna hiljem. Teise seisukoha järgi on läänemeresoome sõnade vasteks ka saami muohttit 'lund sadada' ning tüvi on varaalgslaavi või baltoslaavi laen, ← *mat-, mille algne tähendus on olnud 'viskama, loopima; keerutama, keerlema; tormama, tuiskama' ja mille vaste tütarkeeltes on nt vene motát' 'kerima, haspeldama; vangutama, vehkima; raputama, loopima'. Eesti keelest on laenatud soome mrd matokset, mattajaiset 'matused' (← matused).

niis : niie : niit 'kangaspuude v kudumismasina seade lõimelõngade vaheliku moodustamiseks; varbadele v raamile kinnitatud niidist v traadist aas lõimelõngade üles-alla liigutamiseks'
← balti
leedu nytis 'niis; suga, pird'
läti nīts 'niis'
● liivi nīdõz 'niis'
vadja niisi 'niis'
soome niisi 'niis'
isuri niisi 'niis'
Aunuse karjala niiži 'niis'
lüüdi ńiiž 'niis'
vepsa niž 'niis'
Laenatud on ka balti tüve (vana)vene vaste, niit1.

tela : tela : tela 'ümmargune puu, mida mööda paati vette v veest välja tõmmatakse'
◊ telik
← alggermaani *þela-
vanaislandi þel 'alus, põhi'
● soome tela 'tela, rull; vahepuu, aluspuu; elling; võll'; mrd 'tukk (aletegemisel)'
isuri tela 'tela, rull'
Aunuse karjala tela 'tela, rull; (paadi, ree aluse) ristpuu; purre'
lüüdi ťela 'tela, rull; purre'
vepsa ťela 'tela, rull'
Sõna on tuntud vaid kirderannikumurretes, nii et tegemist võib olla ka hilisema soome laenuga.

tiisel : tiisli : tiislit 'trengidega paarisrakendi vahepuu (veoki juhtimiseks ja pidurdamiseks); traktoriadra, haagise vms raami pikitala'
○ tiissel
← alamsaksa disel, dissel, disle, disse, distel 'tiisel'

vahelik1 : vaheliku : vahelikku 'teatud kandseen (Paxillus)'; mrd 'kaseriisikas (Lactarius torminosus)'
● ? soome vahvero 'kukeseen'; mrd vahveroinen 'kaseriisikas'
? karjala vahveroine 'kaseriisikas'
lüüdi vahalauk, vahattšu 'kaseriisikas'
vepsa bahalouk 'kaseriisikas'
On arvatud, et tuletis tüvest vaha. Lõunaeesti murretes levinud sõna on kirjakeeles muudetud tähenduses botaanikaterminina kasutusele võetud.

vahelik2 : vaheliku : vahelikku 'aganaleib; vaheruum, katusealune hrl aitade v lautade vahel; lõimelõngade vahe, kust süstik läbi käib' vahe2