[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kehv : kehva : kehva 'nigel, vilets; napp, vähene; vaene, varatu'
○ kirderanniku kehva, kehvä
? ← alggermaani *skeuχwa-, *skeuχa-
vanainglise scēoh 'arg, kartlik'
inglise shy 'kartlik; häbelik'
● vadja köühä, hrv tšeühä, tšöühä 'vaene; vilets'
soome köyhä 'vaene; napp'
isuri köühä 'vaene; vilets'
Aunuse karjala keühü, köühü 'vaene; vilets, lahja (maa)'
lüüdi ḱöuh 'vaene'
vepsa ḱöuh 'vilets, halb; vaene; vaevaline'
Germaani laenu on peetud kaheldavaks tähenduserinevuse tõttu.

kiire : kiire : kiiret 'ruttu, hoogsalt toimuv v kulgev; kärmas, nobe; pakiline; rutt'
◊ kiirik-
● vadja tšiire 'rutt; kärmas, nobe'
soome kiire 'rutt; kärmas, nobe'
isuri kiire 'rutt; kärmas, nobe'
Aunuse karjala kiireh 'rutt; kärmas, nobe'
lüüdi kiireh 'rutt'
vepsa kiruh 'rutt; kärmas, nobe'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüvi võib olla sama mis murdesõnas kiiras 'tiirane, kiimaline; edev, elav, vallatu' ning seega germaani laen, ← alggermaani *gīra-z, mille vasted on vanaülemsaksa gīri 'ahne, himukas; ihne, kitsi' ja norra mrd gīr 'kirg, tugev iha', läänemeresoome vaste on soome mrd kiiras 'kange, äge, vaevarikas; äkiline, raevukas'.

komberdama : komberdada : komberdan 'vaevaliselt edasi liikuma'
◊ komistama, kompa
● vadja kompassua 'komistada'
soome kompuroida 'koperdada, komberdada', kompastua 'komistada; vääratada, eksida'
isuri komberdaa 'komberdada', kombastua 'komistada'
Aunuse karjala kompastuo 'komistada'
lüüdi kombištuda 'komistada'
vepsa kombištuda, kombuštuda 'põlvili laskuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama, mis sõnades kompama ja/või kõmpima. Lähedane tüvi on nt sõnades koperdama ja kooberdama. Sõnas komistama on kaashäälikuühend lihtsustunud.

kooberdama : kooberdada : kooberdan 'viletsalt, vaevaliselt käima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades koperdama, komberdama, kööpama ja looberdama.

koperdama : koperdada : koperdan 'vaevaliselt kobades käima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kaperdama, komberdama, kooberdama ja koterdama.

laapama : laabata : laapan 'peoga üle tõmbama, kaapama; liipama'
◊ laaberdama
● soome mrd laapata, laapustaa 'käia, vaevaliselt liikuda'
Võib olla sama häälikuliselt ajendatud tüvi mis sõnas laabakil, lähedane tüvi on nt sõnades lääpama, lööpama. On ka oletatud, et skandinaavia laen, ← algskandinaavia *slāpaR, mille vasted on vanaislandi slápr 'laiskvorst', norra slåp 'logeleja'. Veel on arvatud, et vene laen, ← vene lápa 'käpp, jalg'. Nimetatud vene allikast on laenatud murdesõna laapa 'ankruharu; aeru laba; ujulest'. Vt ka liipama.

lontima : lontida : londin 'laisalt (ning lodevalt) käima'
◊ lontu
● vadja lontata 'lonkida, luusida, kolada'
karjala lontittoa 'vaevaliselt liikuda, jalgu järel vedada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lontsima. Vt ka lont, lontrus.

looberdama : looberdada : looberdan 'kooberdama, vaevaliselt liikuma; lonkima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laaberdama, lööberdama, kooberdama. On peetud ka looderdama tüve variandiks, looder.

luukama : luugata : luukan 'lonkama'
● soome mrd luukata 'longata, vaevaliselt liikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kuukama.

lõke : lõkke : lõket 'leegitsedes põlev suhteliselt väike kogus puid, hagu vm põlevat materjali'
● vadja lekko 'leek'
soome mrd lekko 'leek, lõke; kuumus, päikesepaiste'
isuri lekkoi 'leek, lõke'
Aunuse karjala ľekkuo 'kõikuda, vankuda, liikuda; vaevaliselt minna, vantsida; jõlkuda, lonkida'
lüüdi lekahtada 'liiga(h)tada, paigast liikuda'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka rõkkama.

lääpama : lääbata : lääpan 'vaevaliselt, longates käima'
◊ lääbakil
● soome van srmt lääpätä 'kõikudes, vaarudes käia, kakerdada; raskelt sisse hingata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laabakil, lööpama. Vt ka laapama.

nihkuma : nihkuda : nihkun 'aeglaselt, vähehaaval (edasi) liikuma'
◊ nihelema
● soome nihkaista 'tõmmata, sikutada', mrd nihkata 'vedada midagi raskesti liigutatavat; ära vedada, varastada'
karjala nihkuttoa 'midagi vaevaliselt teha'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. nihelema on tuletis tüve nõrgast astmest. Vt ka nehkugi.

nookuma : nookuda : noogun 'korduvalt üles-alla, edasi-tagasi v kahele poole liikuma'
◊ noogutama, nook
● Salatsi liivi nuok 'kummarduda, painduda'
soome nuokkua 'ripneda, longu vajuda; tukkuda'
Aunuse karjala hrv ńuokahtoakseh 'vaevaliselt istuma tõusta'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas nokutama.

nüsima : nüsida : nüsin '(nüri vahendiga) vaevaliselt lõikama'
● ? liivi nu’žžõ 'kokku tõmmata', nužā 'midagi kokkutõmmatut'
soome nysä '(piibu)tobi, -nosu; jupp'; van srmt 'kühm, muhk', mrd nysiä 'nüsida'
Aunuse karjala ńüččü 'jupp, tükk, ots; könt', ńüdžä 'lühike, kulunud nuga'
lüüdi ńüťš́ 'tüvi, juur, könt'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades näsima ja nosima.

puperdama : puperdada : puperdan 'kiiresti, rahutult tuksuma, pekslema; ukerdama, rabelema, siplema, vaevaliselt liikuma'
● ? soome pupeltaa, pupertaa, pupentaa 'mõmiseda, pobiseda; pugida'
? Aunuse karjala pupeldua 'raputada, nahutada, säru teha'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedasi tüvesid on sugulaskeeltes, nt ersa puporďems 'kokku põrkama; loobuma, maha jätma; (kõnes) takerduma, kogelema', mokša pupǝrdams 'komistama', ja ka teiste keelkondade keeltes, nt saksa puppern 'puperdama, värisema'.

pusima : pusida : pusin 'vaevaliselt, saamatult tegema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas posima.

ränk : ränga : ränka 'suurt pingutust nõudev, kurnav; palju kannatusi, vaeva v raskusi põhjustav; kaalult äärmiselt raske; hulgalt, määralt, koguselt väga suur; ülitugev, ülikange, kõva; karm, vali; palju vaeva, oskusi nõudev, väga keeruline'
● ? liivi rǟnka 'viljelemata, metsik; asustamata maanurk, kolgas'
vadja rankka 'raske, ränk'
soome rankka 'äge, kõva, raske, metsik'; mrd 'kõle, vihmane, tormine; tugev'
isuri rankka 'raske, palju kaaluv; vaevaline, vaeva v jõudu nõudev; äge, tugev (vihma kohta), halb (ilma kohta)'
Aunuse karjala rankku 'äge, tugev (vihma kohta)'
lüüdi ramkkali 'tugevasti (vihmasaju kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Esimese silbi ä on reeglipäratu. Aunuse karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud soome mrd ränkkä 'ränk, vaevaline; raske (ka ilma kohta); udune, pilvine'. Vt ka rank.

rüsima : rüsida : rüsin 'trügima, tõuklema, tunglema; tõukama, lükkama; räsima, sasima'
● soome rysy 'käsikähmlus, kaklus'; mrd rysytä 'riielda, kisada; raksuda, paukuda, koliseda'
Aunuse karjala rüzü 'käsikähmlus, kaklus', rüzistä 'krigiseda, ragiseda, pragiseda; aeglaselt, vaevaliselt liikuda'
? saami rassat 'askeldada; tegutseda, talitada, toimida'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Esitatud saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud, selle asemel võib saami vaste olla saami rahčat 'rügada, rassida'. Vt ka rüsi.

tihkuma : tihkuda : tihun 'nuttu kiskuma, vähehaaval, nuuksudes nutma; nuuksuma; udutama, tibutama'
● soome tihkua 'imbuda, immitseda; nõrguda'
isuri ťihkua 'tasakesi sadada, tibutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt pihu, samuti Aunuse karjala čihkua 'ähkida, ohkida; itsitada; turtsuda; virelda, vaevaliselt toimetada; hingitsedes põleda' ja vepsa čihkta 'ähkida, ohkida, oiata; kõhistada (tedrekuke kohta)'. Vt ka pihkama.

tokerdama : tokerdada : tokerdan 'sakris, (pulstunult) sassis olema v selliseks minema; koperdama; takerduma'
● soome tokertaa 'vusserdada, pusida, kohmitseda; nüsida, vaevaliselt nikerdada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas togu. Lähedane tüvi on nt sõnas tukerdama.

tukerdama : tukerdada : tukerdan 'vaevaliselt, pingutusega liikuma; koperdades töötama v toimetama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas tokerdama.

täbar : täbara : täbarat 'vaeva, muret, kannatusi valmistav, raske, kehv, halb'
? ← algskandinaavia
vanaislandi tæpr 'ettevaatlik; napp, kitsas, kasin, vähene'
● soome täpärä 'raske, vaevaline; pinev, pingeline; liiga ääre peal, kukkumas olev; hädavaevu õnnestunud, napp'
karjala täperä 'liiga ääre peal, kukkumas olev; napp, vähene'

tüli : tüli : tüli 'riid; vaev, raskus'
○ lõunaeesti tülü, kirderanniku tülü
● ? soome tyly 'pahur, tõre; kale, kalk; kõrk; karm, järsk'; mrd 'raske, vaevaline, tõsine; vastumeelne, tüütav; nüri; jäik, kange; suur, tugev'
Vt ka tülgas.

ukerdama : ukerdada : ukerdan 'vaevaliselt, aeglaselt käima v liikuma; ennast kohmakalt, saamatult liigutama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt kuker-1 ja sõnas uppis.

valmis : valmi : valmit 'küps'; (muutumatu määrsõnana) 'vajalikus lõplikus seisus, täielikus soovitud olukorras'
● liivi vaļmõz 'lõpetatud', vaļmi 'küps'
vadja valmis 'valmis'
soome valmis 'lõpetatud'
isuri valmis 'valmis'
Aunuse karjala valmiš 'lõpetatud'
lüüdi valmiž 'lõpetatud'
vepsa vaumiž 'lõpetatud'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka valm.

vinduma : vinduda : vindun 'visalt ja vaevaliselt põlema; vintskeks jääma; aeglaselt kuivama; viletsas seisundis olema'
● liivi vindõn 'haiglane; märg, pehkinud'
soome mrd vinteä 'kuiv ja sitke'
isuri vintüä 'vinduda'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka vintske.

visa : visa : visa 'järjekindel; vastupidav; aeglane, vaevaline'
● liivi vizā 'kõva; tugev, kange; visa, kangekaelne'
soome visa 'näsupuit, salmiline puit; näsuline'
Aunuse karjala viza liitsõnas vizakoivu 'maarjakask; Karjala kask'
lüüdi viža liitsõnas vižakoiv 'maarjakask; Karjala kask'
Läänemeresoome tüvi.

vähkrema : väherda : vähkren 'pikali olles visklema, käänlema, püherdama'
● liivi vǟ’grõ 'väherda'
soome mrd vähkyröidä 'aeglaselt ja vaevaliselt teha'
Aunuse karjala vähkürdiä 'vaevaliselt liikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.