[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kangastama : kangastada : kangastan 'õhus peegeldama, miraaži tekitama; kujutlusse tooma'
? ← soome kangastaa 'õhus peegelduda, miraažina paista; kumada, hämaralt paista; kujutlusse kerkida'
Sõna on peetud soome laenuks, sest ta on murretes levinud ainult kirderannikul ja Hiiumaal. Võimalik, et levik on olnud siiski laiem: on oletatud, et Saaremaal samas tähenduses esinev kanastama on kangastama rahvaetümoloogiline moonutis. Sel juhul on sõna soome keelega ühine tuletis samast tüvest mis sõnas kangur.

kogrits : kogritsa : kogritsat 'käärulise ja hõlmalise pruuni kübaraga liudseen (Gyromitra)'
Tundmatu päritoluga tüvi. Saaremaal Jaani kihelkonnas tähenduses 'kuivanud tükk' tuntud murdesõna on keeleuuenduse ajal kirjakeeles uues tähenduses kasutusele võetud.

küü : küü : küüd mrd 'vaskuss'
● liivi -gõz sõnas šäugõz 'vaskuss'
soome kyy 'rästik'
karjala küü 'rästik'
vepsa van kü 'madu'
ersa guj 'madu'
mokša kuj 'madu'
? mari kiške 'madu'
? udmurdi ki̮j 'madu'
? komi mrd ki̮j 'silm (kalalaadne selgroogne)'
? ungari kígyó 'madu'
? metsaneenetsi śijet 'veeputukas (Hydrous diceus)'
? sölkupi śǖ 'madu'
Läänemeresoome-mordva või koguni uurali tüvi. Tüvi on murretes säilinud vaid Saaremaal. Vt ka küüt1 ja küüvits.

mall2 : malli : malli 'eeskuju, mudel'
← soome malli 'mudel; eeskuju, näidis; šabloon, vorm'
Laenatud kirjakeelde 1970. aastatel. Sõna on tuntud ka kirderannikumurretes tähenduses '(paadi)mudel, šabloon' ja Saaremaal tähenduses 'hääldamise viis, lauluviis'. Kirderannikumurrete sõna on samuti peetud soome laenuks. Soome allikas on laenatud rootsi keelest, sama rootsi tüvi võib olla sõna mall1 laenuallikas.

nääps2 : nääpsu : nääpsu 'põiekese- v kotikesekujuline moodustis organismis, folliikul'; mrd 'tasku'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Saaremaal tähenduses 'tasku' levinud murdesõna on kirjakeeles kasutusele võetud anatoomiaterminina uues tähenduses 'folliikul'.

pank : panga : panka 'järsk paekallas; suur tihke tükk mingit ainet, rahn, kamakas, kamp'
← rootsi bank 'leetseljak; seljak, nõlvak; pilverüngas'
Mõjutanud on ka eestirootsi murded, vrd eestirootsi baŋk 'vall maapinnal või rannal, kõvaks muutunud muld'. On ka arvatud, et võib olla alamsaksa laen, ← alamsaksa bank 'leetseljak, liivaseljak'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Pank 'järsk pankrannik Saaremaal ja Muhus'.

repetama : repetada : repetan mrd 'pehastama, pehkima'
Sõna on levinud Saaremaal, tõenäoliselt tuletis tüvest räpp, milles saarte murdele iseloomulikult ä > e.

tare : tare : taret '(talu)hoone, peamiselt elumaja'; mrd '(rehe)tuba'
● vadja tarõ '(rehe)tuba; saun'
isuri rhvl tare 'tuba'
On oletatud, et tüve vasted on ka soome mrd taro 'asustatud ala, haritav maa, küla', isuri rhvl taro 'mingi maa(-ala)' ja karjala rhvl taro 'mingi maa(-ala)', sel juhul vanavene laen, ← vanavene *dorŭ, mille vaste on vene mrd dor 'põlluks või niiduks raadatud maa, uudismaa; uusasustus raatmaal'. Teisalt on arvatud, et tüvi on alamsaksa või saksa laen, ← alamsaksa dare, darne 'viljakuivati' või ← saksa Darre 'kuivati', sel juhul on vadja ja isuri vaste eesti keelest laenatud. Vt ka taru, teistre.

viir-2 liitsõnas viirpuu 'valgete õitega astlaline lehtpõõsas v -puu (Crataegus)'
● ? liivi vī’ri 'kollane'
? vadja viherä 'roheline'
? soome vihreä 'roheline'
? isuri vihheerä 'haljas; roheline'
? vepsa viher 'haljas; toores; värske'
Murretes esineb tüvevariant viher-, Saaremaal tähendab viherpuu 'türnpuu (Rhamnus cathartica)'. viirpuu on toodud kirjakeelde vanemast murdekeelest. Läänemeresoome vastetele pakub tuge tõik, et türnpuud kasutati riide värvimisel rohekate toonide saamiseks.