[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

kari2 : kari : kari 'range kord; nuhtlus'
karistama
vanavene karati 'karistama'
vene kára 'karistus, nuhtlus', karát 'karistama'
vanavene koriti 'laitma, halvustama, hukka mõistma'
vadja karissaa, karassa 'karistada'

kava : kava : kava 'mõte, plaan; millegi ellu- v läbiviimise üksikasjalik plaan; programm'; van '(bioloogiline) süsteem'
kaavik
alggermaani *skawwa-
keskülemsaksa schou 'vaatepilt, vaade'
saksa schauen 'vaatama; vaatlema; nägema'
inglise show 'näitama; paistma'
soome kaava 'šabloon, vorm; eeskuju, juhis; näidis; plaan'; mrd 'vari, kuju; laip'
Aunuse karjala kuavu 'eeskuju, mall; laad, sort; märk, viit'
kaavik on kirjakeeles loodud tuletis, mis lähtub vanemast murdekeelest registreeritud pika esisilbivokaaliga tüvevarianti sisaldavast sõnast kaave 'tont, kummitus'. Eeskujuks on olnud ilmselt soome kaave 'kunstlikult valmistatud peibutuslind, linnukuju; kummitus, viirastus'. Vt ka kaval ja kavatsema.

kääbas : kääpa : kääbast 'hauaküngas'; mrd 'kummitus, viirastus, kodukäija; kivihunnik'
vadja tšääppä 'kääbas, kalm, hauaküngas'
soome mrd kääppä 'kivikuhil põllul'
vepsa käp 'kääbas'
? mansi kamp, kap 'küngas; hunnik, kuhi'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Läänemeresoome tüve on peetud ka balti laenuks tüvest, mille vasted on läti kaps 'haud' ja leedu kapas 'haud'. Vt ka kääbus.

moon1 : moona : moona 'toit, toiduained, toidukraam; (lahingu)varustus'
vanarootsi manadha- liitsõnas manadha-koster 'kuu söögivaru'
alamsaksa mān, manet, mānt(e), mond 'kuu'
Arvatavasti kasutati sõna algul kuuks ajaks kaasavõetava toiduvaru, hiljem aga igasuguse kaasavõetava toiduvaru kohta.

piin : piina : piina 'füüsiline v hingeline valu v vaev'
vanarootsi pina 'nuhtlus; piin, vaev; piinariistad'
On ka arvatud, et võib olla laenatud alamsaksa keelest, ← alamsaksa pīn(e) 'piin, valu, vaev; karistus'. Eesti keelest on laenatud vadja piina 'piin'.

rangid : rangide : range ~ rangisid (mitm) 'veolooma kaela pandavad puust, alt polsterdatud rakmed, mis ühendatakse roomade ja looga abil aistega; loomale ümber kaela kinnitatav seadis, mis takistab teda läbi aia v aia alt pugemast; põiksuunalised sarrusvardad'
rang-, rangis
?balti
leedu rangyti 'väänama, painutama, kõverdama', ap-ranga 'rakmed, varustus; riietus; vorm'
?algskandinaavia
vanaislandi rǫng 'laeva v paadi kaar'
vanarootsi vrang 'laeva v paadi kaar'
liivi rāngaz 'valjad, päitsed, ohi', rangõd (mitm) 'valjad, päitsed'
vadja rangad (mitm) 'rangid', rantši liitsõnas rantši-puu 'rangipuu'
soome mrd ranget (mitm) 'rangid'
Soome vaste võib olla eesti keelest laenatud. Mõnikord on arvatud, et teiste läänemeresoome keelte samatähenduslik l-alguline eesvokaalne tüvi, mille vasted on soome länget, isuri länged, Aunuse karjala ľänget, lüüdi länged ja vepsa ľänged, võib olla algselt sama tüve variant.

rist : risti : risti '(hrl täisnurgi) lõikuvatest sirgjoontest moodustatud kujund v märk; samakujuline ese; ristumiskoht'; piltl 'raskused, mured'
vanavene krĭstŭ 'rist'
liivi rišt 'rist; risti (kaardimast)'
vadja rissi 'rist; ristpiste(tikand); risti (kaardimast); ristimine; raskused, mured'
soome risti 'rist; ristumiskoht; risti (kaardimast); raskused, mured'
isuri risti 'rist; ristimine; teerist; risti (kaardimast)'
Aunuse karjala ristu 'rist; raskused, mured; ristamisi laotud hunnik, riit; märk, ristike, linnuke'
lüüdi rist(e͔) 'rist; ristamisi laotud hunnik'
vepsa ŕist 'rist; miski ristamisi pandu; (mitm) pesunõu alus; risti (kaardimast); punane riie, mida peiupoiss pulmas kannab risti üle õla'
Vanavene tüvi lähtub vahenduskeelte kaudu kreekakeelsest ristiusu lunastaja lisanimest Christós 'Kristus, võitu, salvitu'. Alguses on sõna tähendanud ainult Jeesus Kristust, hiljem aga hakanud märkima ristilöödud Kristuse kuju ja lõpuks risti kujundit üldiselt. Vt ka risti-, ristima, rästi.

sundima : sundida : sunnin 'kedagi käsutama, kellelgi sunniviisil teha laskma; mõjutama, vältimatuks põhjuseks olema'
sunnik
vanavene *sǫditi, suditi 'kohut mõistma'
liivi suņd 'karistada; kohut mõista'
vadja süntiä '(ette ära) määrata'
soome suntia 'kirikuteenrina tegutseda; karistada; laita, noomida, häbistada'
Tuletise sunnik esialgne tähendus on olnud ilmselt '(jumala) karistus, nuhtlus'. Hiljem on laenatud tüve vene vaste, sudima1.

tarvis 'jaoks; vaja'
tarbima
alggermaani *þarƀaz, *þarƀō
vanaislandi þarfr 'kasulik', þǫrf 'vajadus, puudus'
gooti þarba 'vajadus, puudus'
rootsi tarv 'vajadus, tarvidus'
liivi tärb 'kehtivus, kasutuskõlblikkus'
vadja tarvis 'tarvis, vaja'
soome tarve 'vajadus, tarvidus; (mitm) tarvikud, tarbed, materjal', tarvis 'vajadus, tarvidus'
isuri tarvis 'tarvis, vaja'
Aunuse karjala tarviš, tarvis 'vajadus, tarvidus; tarbe(eseme)d, toidukraam, varustus'
vepsa tarb́iž 'tarvis, vaja'

tont : tondi : tonti 'ebamäärane üleloomulik olend, kuri vaim, koll, viirastus; (kirumissõnana) kurivaim, sunnik, mait'
tunt
eestirootsi tont 'majavaim, -haldjas'
Eesti keelest on laenatud liivi toņt 'majavaim; kuri vaim', vadja tontti 'kurat, vanapagan, tont, paha vaim (ka sõimusõnana)' ja isuri tontti 'kurivaim, sunnik, mait; kurat'.

trahv : trahvi : trahvi 'karistusena määratav rahanõue; mingi muu karistus'
rahv
alamsaksa straffe 'noomitus, laitus; karistus, ihunuhtlus'
saksa Strafe 'karistus; (raha)trahv'
Ka samatüveline tegusõna trahvima on tõenäoliselt alamsaksa või saksa keelest laenatud, ← alamsaksa straffen 'laitma, noomima; karistama (ka kehaliselt)' või ← saksa strafen 'karistama; trahvima'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur