[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

hang2 : hangu : hangu 'kolme v nelja haruga tõstmisriist'
liivi ang 'hang'
vadja anko 'hang, hark; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
soome hanko 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'; hanka 'aerutull'
isuri hango 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
Aunuse karjala hango 'hang'
lüüdi hang 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
vepsa hang 'hang'
Läänemeresoome tüvi, millele on lisatud vana *oi-liide. Murdesõna angad 'puualus aerutullide jaoks' on ilma liiteta. On ka arvatud, et selle tüve vaste on ungari ág 'oks'.

kants1 : kantsi : kantsi 'kaitseehitistega ümbritsetud tugevasti kindlustatud asula; kindel tugi, võimas tugipunkt'; mrd 'kaitsemüür; varemed; alusmüür; kõrgendik; vall, kuhjatis'
kirderanniku kantsi
alamsaksa schanze 'kuiv haokubu; kindlustus, (kaitse)vall, kaitserinnatis'

klibu : klibu : klibu 'lapikud kivikesed (hrl purdsete); miski väike, väärtusetu, tühine'; mrd 'võrguujuk (hrl puust)'
eestirootsi klıb̌ω 'võrgukäba'

kupp1 : kupu : kuppu 'muhk, kubel; nupp'; mrd 'võrgutähis'
soome kuppa 'süüfilis, luues'; mrd 'paise, muhk'; mrd kuppi, kuppu 'õngekork', kupukka 'vesiroos'
isuri kuppu 'puust võrgumärk'
karjala kuppa 'võrgumärk'
ersa kopa 'häbemekink; selg; paise; pahk'
mokša kopa 'selg; paise, koeranael'
? ungari hupolyag 'vill, paise'
Läänemeresoome-mordva või koguni soome-ugri tüvi. Vt ka kupar, kupp2, kuppama.

käba : käba : käba 'mänikoorest võrguujuk'; mrd 'kuivatatud männikoor'
vadja tšäpä 'puukoor'
On arvatud, et variant vanemast murdekeelest registreeritud sõnast kõba 'männikoor'. Sel juhul uurali tüvi, mille vasted kaugemates sugulaskeeltes on ersa kuvo 'koor, pind', mokša kuva 'leivakoorik; maapind, maakamar', mari kuβo 'aganad', udmurdi ku 'nahk', komi ku 'nahk', neenetsi χoba 'nahk', eenetsi kuba 'nahk', nganassaani kuχu 'nahk', sölkupi kopǝ 'nahk', kamassi kuba 'nahk', matori koha, koho 'nahk'.

laud : laua : lauda 'saematerjal; mööbliese'
?balti
leedu plautas '(sauna)lava; mesipuu lennulaud'
läti plauts 'seinariiul'
?alggermaani *flauþ-, *flaut-
vanaislandi fleyðr 'katusekonstruktsiooni ristpalk'
rootsi flöte 'ristpuu üle telje, millele toetub vankrikast; palgiparv; võrguujuk'
norra flauta 'saani, ree ristpuu'
liivi lōda 'saematerjal; mööbliese'
vadja lauta 'saematerjal; mööbliese'
soome lauta 'saematerjal'
isuri lauda 'saematerjal; mööbliese'
Aunuse karjala laudu 'saematerjal'
lüüdi laud 'saematerjal; (mitm) (sauna)lava; paadi istelaud'
vepsa laud 'saematerjal; mööbliese'
saami luovdi 'nooda v võrgu puust käba'
Isuri vaste võib olla eesti või vadja keelest laenatud. Vt ka laug1, rula.

mõrd : mõrra : mõrda 'puitvõrudele tugineva võrgust, vitstest vm materjalist kerega ja pujusega kalapüünis'
alggermaani *merđ(r)an-, *merđa-z
vanaislandi merðr 'rüsa'
vanarootsi m(i)ærþre, m(i)ærþe 'rüsa'
rootsi mjärde 'mõrd'
liivi mȭrda 'mõrd'
vadja mõrta 'mõrd'
soome merta 'mõrd'
isuri merda 'korv; kalapüünis silmude püüdmiseks'
Aunuse karjala merdu 'mõrd'
lüüdi merd 'mõrd'
vepsa merd 'mõrd'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi mörr '(tavaliselt vitstest) väike rüsa'.

parv2 : parve : parve 'kinnitatult v lahtiselt kõrvuti asuvate palkide kogum vees nende edasiujutamiseks; kõrvuti asetatud palkidest, ujukeist vm koostatud veesõiduk'
vadja parvi 'põrand; riiul'
soome parvi 'rõdu; lakk, laepealne'
isuri parvi 'riiul; rõdu'
? udmurdi pur '(palgi)parv'
? komi pur '(palgi)parv'
handi pŏr, pӑr '(palgi)parv; võrguhark'
mansi pōra '(palgi)parv'
neenetsi paŕa, paŕe 'jalgadel ait, hoiuplatvorm'
eenetsi pari 'jalgadel ait, hoiuplatvorm'
nganassaani χori̮ 'jalgadel ait, hoiuplatvorm'
sölkupi pōri̮ 'jalgadel ait, hoiuplatvorm'
kamassi parè 'jalgadel ait, hoiuplatvorm'
Uurali tüvi. Sama tüvi võib olla parv1, on oletatud tähenduse arengut 'hulk, kogum' > 'hulk kokku pandud palke' > 'parv, lava, kõrgend'.

põrk : põrga : põrka 'midagi kinnitav v ühendav varb v latt; metallist aas v lõks'; mrd 'jalg'
pork
algskandinaavia
vanarootsi forkr 'pootshaak'
rootsi mrd fork 'teibakujulised tööriistad: pootshaak, mütt jms'
liivi boŗg 'mütt'
soome porkka 'mütt; suusakepp'
isuri porkka 'mütt'
Aunuse karjala porku 'tugi(post)'
Eesti sõna võib olla segunenud häälikuliselt ajendatud tüvega, põrkama, porisema. Liivi vaste on tõenäoliselt eesti keelest laenatud. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd porga, purga 'põrk, nui, millega vähki kalda alt välja hirmutatakse', porgāt, purgāt, purguot 'purgema, põrguga kala võrgust välja ammutama'.

rakendama : rakendada : rakendan 'rakkesse panema; kasutusele võtma, mingil otstarbel kasutama, tegevusse panema; võrgulina seliste külge kinnitama; lõimelõngu kangaspuudele panema'
rake
?alggermaani *rakjan-
gooti uf-rakjan 'püstitama'
rootsi räcka 'ulatama, kätte andma; ulatuma; jätkuma, piisama; kestma, vältama'
vadja rakõttaa 'hobust rakendada; riietada; (maja) katuse alla viia; (maja) vooderdada'
soome rakentaa 'ehitada; valmistada, kokku panna; luua, rajada, arendada'; mrd 'parandada, korrastada; põldu üles harida; võrku nööritada; heinu kuivatusredelile panna; hobust v põhjapõtra rakendada; nahka parkida; lõimelõngu kangaspuudele panna; surnut riietada'
isuri ragendaa 'maja sisustada, korrastada'
Aunuse karjala rakendua 'akna- või uksepiitasid paigaldada, ehituse sisetöid teha; kalavõrku püügikorda seada; külge õmmelda'
Samatüvelisest germaani allikast võib olla laenatud raiuma. Teisalt on oletatud, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille vaste on ka ungari rak 'panema, asetama; laadima, lastima; ehitama'.

rüsa : rüsa : rüsa 'vitsrõngastest ja neile tõmmatud võrgust koosnev pikisuunas kokkusurutav kalapüünis, võrkmõrd'
alggermaani *rusjōn, *rūs(i)ōn
saksa Reuse 'rüsa, mõrd'
rootsi ryssja, van rysia 'rüsa, mõrd'
liivi rõzā 'rüsa'
vadja rüsä 'rüsa'
soome rysä 'rüsa'
isuri rüsä 'rüsa'
karjala rüsä 'rüsa'
Häälikuliselt võiks olla ka hilisem, rootsi laen. Kuna sõna on läänemeresoome keeltes laialt levinud, on tõenäolisemaks peetud siiski varasemat laenamist. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud.

sebima : sebida : sebin 'sibama, kiirustama; askeldama, saalima; (võrku, õngenööri, kangast) kokku lappama, kokku panema'
liivi siebbõ 'kokku panna, kokku lapata'
soome mrd sepiä 'kokku kerida; võrku lahti harutada v kokku panna; selgitada'
isuri seppiiä 'võrgust kalu harutada'
Aunuse karjala sebie 'kerida; võrke kokku koguda; villa vatkuda'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas seba 'ree osa, jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas', mille vasted on liivi sebā- liitsõnas sebā-vitsā 'pikk vits', vadja sepi- liitsõnas sepivittsa 'sebavits, reejalase pead ja esimest kodarat ühendav vitsseos', soome mrd sepä 'ree ülespoole kaarduv esiosa v selle osa', sepalus 'püksiauk; lõhik', isuri sebä- liitsõnas sebävitsa 'sebavits', seppaalus 'särgi rinnalõhik; püksiauk', karjala sepä 'ree esiosa', sepalus 'särgi, seeliku lõhik; püksiauk', lüüdi šebä 'ree esiosa; kirju pael naiste särgi rinnaosal', vepsa sebä '(särgi) kaelus; (seeliku vm) ääris, kant; ree esiosa', saami čeabet 'kael; kaelus', ersa śive '(särgi) kaelus', mokša śivä '(särgi) kaelus', mari šüj 'kael', udmurdi śiľ 'kukal, turi', komi śi- liitsõnades śi-ke̮č 'kaelakee; kaelus', śi-li̮ 'kael', mansi sip 'kaelus; kael', handi säpǝl 'kael'. Tähenduse tõttu on see siiski ebakindel.

selis : selise : selist 'võrgulina ääristav tugev nöör'
On arvatud, et tuletis tüvest selg. Teisalt võib olla laenatud, ← alamsaksa sēl, seil, sīl 'köis, nöör', saksa Seele 'köis, nöör, mis on nelja keermega köie südameks'. Eesti keelest võib olla laenatud vadja selis 'võrgulina üla- ja allserva kinnitatud nöör'.

siblima : siblida : siblin 'mullas, liivas vm jalaga kraapima (lindude kohta); töötades mullas sorima või tuhnima; sõrmede, käte või jalgadega kiireid liigutusi tegema; sebima, saalima'
vadja šibliä '(kalu võrgust välja) noppida, (kanal sulgi) kitkuda; siblida'
isuri sibliä 'noppida, sulgi kitkuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas sablima.

tamsa : tamsa : tamsat 'mitme keeruga jämedam puuvillane lõng rüsade, nootade jm tegemiseks ja kalavõrgu rakendamiseks'
tamps(as), tamss
eestirootsi tams 'köie ots; võrgu nurga-aas; õngelips'
Eesti keelest on laenatud soome mrd tamsa 'lõng, millega võrgunöörid kinnitatakse võrgulina külge', tampsa 'lõng, millega võrgunöörid kinnitatakse võrgulina külge; võrgulina ülemisse ja alumisse serva kootud äär' ja võib-olla ka liivi tamzõ liitsõnas tamzõlānga 'võrgu jäme äärenöör'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur