[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

arvama : arvata : arvan 'tõenäoseks v usutavaks pidama, mõtlema, oletama, teatud seisukohal olema; kellekski, millekski v mingisuguseks pidama; määrama v suunama; olulise teguri v asjaoluna silmas pidama; mõistatama' aru1
● liivi arrõ 'arvata, mõtelda, oletada'
vadja arvata 'ära arvata, mõistatada; aru saada; mõtelda, arvata; teada saada'
soome arvata 'ära arvata, mõistatada; oletada; hinnata, arvestada; söandada'
isuri arvada 'ära arvata; hinnata; aru saada; seletada; arvestada, arvutada'
Aunuse karjala arvata 'ära arvata, mõistatada; ette aimata v arvata'
lüüdi arvata '(ära) arvata'

kabajantsik : kabajantsiku : kabajantsikut 'võrukael; suli, kelm'
On oletatud, et moodustatud sõnast kaba ja pärisnimest Jants ( Jaani variant), lisatud on liide -ik. Oletus ei ole usutav.

kaduma : kaduda : kaon 'kaotsi minema; lahkuma; (aja kohta:) mööduma; olemast lakkama'
● liivi ka’ddõ 'kaduda'
vadja katoa 'kaduda'
soome kadota, mrd katoa 'kaduda; hääbuda'
isuri kaottaa 'kudumisel silmi kahandada'
Aunuse karjala kavota 'kaduda; langeda, hukka minna'
lüüdi kadoda 'kaduda'
vepsa kadoda 'kaduda; kahaneda (kuu kohta); surra (looma kohta)'
saami guođđit 'jätta; ära jätta; maha jätta, lahkuda'
ersa kadoms '(maha, alles, pooleli, meelde) jätma; lahkuma, eemalduma; alles v järele jääma'
mokša kadəms 'jätma; lubama, laskma'
mari koδaš (oleviku ains 1P koδem) 'jätma; loobuma, hülgama; ära v vahele v tegemata jätma', koδaš (oleviku ains 1P koδam) 'jääma, püsima; järele v üle jääma'
udmurdi ki̮ľi̮ni̮ 'maha jääma (millestki); jääma, püsima'
komi koľni̮ 'jätma (kusagile); hülgama; jääma; maha jääma (millestki); väikeseks jääma (riiete v jalanõude kohta); mööduma, läbi saama'
handi χăj- 'jätma'
mansi χūľ- 'jätma', χuľt- '(järele) jääma'
ungari hagy 'jätma; laskma, lubama; järele v alles jätma; pärandama; (kellegi) hoolde jätma'
neenetsi χajo- 'jääma', χaje- 'jätma'
eenetsi kai- 'jääma'
nganassaani kou- 'jääma'
sölkupi k͔uə̑ćǝ- 'jätma'
kamassi kojo- 'jääma'
Uurali tüvi. On ka oletatud, et läänemeresoome keelte tüvi on germaani laen, ← alggermaani *skat-, mille vaste on norra mrd skata- 'teravikuga lõppema, järsult teravnema, järsku lõppema; vähenema, kahanema', kuid seda ei peeta kuigi usutavaks. Vt ka kõdu.

kalavinski : kalavinski : kalavinskit 'omaaegne säärsaabas'
○ kalaven(t)ski, kalavintsi, kalavin(t)ska, kalavin(t)sik
← vene gólovy, golóvki (mitm) '(jalatsi) pöiad'
Laentüvele on lisatud venepärane liitelaadne element -vinski. On ka arvatud, et laenuallikaks on isikunimest Golovin tuletatud omadussõna vene golovinskie 'Golovini'. Kuna puuduvad tõendid, et Vasknarvas elanuks sellenimeline kingsepp, nagu on väidetud, siis ei ole see usutav. Sõna ulatuslikule levikule murretes võib olla kaasa aidanud rahvaetümoloogiline tõlgendus: kalavinskid on eelkõige kalamehesaapad.

kiivas2 : kiiva : kiivast 'armukade; innukas, äge, hoolikas'
? ← balti
leedu gyvas 'elav; päris, tõeline'
● soome kiivas 'äge, kirglik; kange, tugev; kiire; hoogne'
karjala kiivas 'äge, kirglik; kiire; kiimaline'
On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *gīwa-z 'ahne; ablas', mille vaste on vanainglise gīw, gēow, giow 'raisakotkas, raisakull', seda peetakse vähem usutavaks.

kimalane : kimalase : kimalast 'pesa pinnasesse v samblasse tegev karvane maamesilane (Bombus)'
● vadja tšimo, tšimolain 'mesilane; kimalane'
soome kimalainen 'kimalane'; mrd 'mesilane'
isuri kimalain 'mesilane; kimalane [?]'
Aunuse karjala kimaleh 'mesilane; kimalane'
Tõenäoliselt tuletis samast tüvest mis sõnas kime. On ka oletatud, et väga vana slaavi laen, ← tüvi, mille vaste on vene šmel’ 'kimalane', kuid seda ei peeta kuigi usutavaks.

klahv1 : klahvi : klahvi kõnek 'lonks, suutäis alkoholi'
Võimalik, et sama tüvi mis murdesõnas klahv 'löök, hoop'; sel juhul häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades klähmima, lähmama, ja lahmama, samuti murdesõnas klähvima 'lööma'. On ka oletatud, et vene laen, ← vene mrd gloht 'neelatus, lonks, sõõm; (vee)mulks', kuid seda ei ole usutavaks peetud.

napp2 : napa : nappa 'torupilli puhumisputk'; mrd 'lutt; rinnanibu'
← rootsi napp 'lutt; lutipudel, lutisarv'
Tähendus 'torupilli puhumisputk' on ilmselt teisene, kujunenud selle põhjal, et pilli huulik pannakse suhu nagu lutt. Varem on laenatud tüve alggermaani või vanarootsi vaste, napp1. On ka oletatud, et laenuallikaks on rootsi knapp 'nööp; nupp', või et tegemist on häälikuliselt ajendatud (oma)tüvega; need oletused on vähem usutavad.

nugis : nugise : nugist 'pruun heledama kaelalaiguga keskmise suurusega kärplane (Martes)'
● udmurdi niź 'soobel'
komi ńiź 'soobel'
handi ńŏχəs 'soobel'
mansi ńoχəs 'soobel'
ungari nyuszt 'metsnugis'
? neenetsi noχa 'polaarrebane'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. Tüve vasteks on peetud ka soome kohanimedes esinevat tüve Nois- või vanades sõnaraamatutes esinevat sõna nokko 'soobel', mis häälikulistel põhjustel ei ole usutav. Vt ka nugris.

pada2 : paja : pada 'kumerapõhjaline lahtisel tulel kasutatav malmist v rauast keedunõu; üldisemalt (tulel kasutatav) keedunõu, (suur) pott'
● liivi padā 'keedunõu'
vadja pata 'savipott; malmpott'
soome pata 'pada, pott'
isuri pada 'savianum, -pott; malmpott'
Aunuse karjala pada 'savipott; malmpott'
lüüdi pada 'savianum, -pott; malmpott'
vepsa pada 'savipott; malmpott'
mari pod 'pott, katel'
handi put 'malmpott, katel'
mansi pūt 'malmpott, katel'
ungari fazék 'pada'
On oletatud, et tüvi võib olla vana laen, ← indoeuroopa tüvi, mille vasted on nt vanainglise pott 'pott', alamsaksa pot 'pott', armeenia poytn 'pott' (selle tüve alamsaksa vaste on laenatud sõnas pott), või ← indoeuroopa *pēdo- 'anum', mille vaste on nt leedu puodas 'pott, pada'. Võib olla vana rändsõna. Teise, vähem usutava seletuse kohaselt on pada vana tuletis tüvest puu, sest esimesed pajad tehti puust. Vt ka pada3, padu1.

rasi : rasja : rasja mrd 'ovaalne painutatud külgedega või-, silgu- vm karp'
← soome rasia 'toos; karp'
Sõna esineb Hiiu murrakutes. Soome tüvi on tõenäoliselt germaani laen, ← alggermaani *randja-, *randia-, mille vaste on rootsi mrd rände 'karbi, vaka, sõela raam'. Vähem usutav on võimalus, et Hiiu murrakuteski on tegemist vana germaani laenuga.

risu : risu : risu 'metsaalused pudemed (lehed, okkad, oksad), praht, prügi, rämps; tarbetu koli, miski katkine v tarvitamiskõlbmatu; roju, reo'
◊ risuma
● soome risu 'raag, (kuivanud) oks'
Aunuse karjala rizu 'kuivanud oksaraag; vana, lagunenud ehitis; kõbi, tudi; niru, kribal'
lüüdi rižu 'kuivanud oksaraag; (mitm) metsaalused pudemed'
? vepsa ŕizu 'kalts, räbal, näru; mähe; (mitm) (heina-, õlgede jms) riismed'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi ris 'oksad; hagu; vits', kuid see ei ole häälikulistel põhjustel usutav. Eesti keelest on laenatud liivi rizū 'koli' ning eestirootsi riso 'praht, koli'.

rändama : rändan : rännata 'pikkade vahemaade taha, paigast paika liikuma; liikuma, kulgema, teed käima, uitama'; mrd 'askeldama, toimetama'
← balti
leedu bristi (oleviku ains 1P brendu) 'kahlama, sumama, sumpama'
läti brist (oleviku ains 1P brienu), mrd briedu 'kahlama, sumama'
● soome van srmt rentiä 'kahlata, sumbata'
Vähem usutav on oletus, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi ränna 'jooksma; sagima, sebima; ruttama; hulkuma'. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd randa 'kalade kudemine'.

taar : taari : taari 'jahust v leivast valmistatud hapendatud jook; kali'
● liivi tōŗ(iņ) 'taar, kali; taari-, kaljanõu'
vadja taari 'taar, kali'
soome taari 'taar, kali; (vilets) õlu'
isuri taari 'taar, kali; (vilets) õlu'
karjala rhvl toari 'õlu'
Läänemeresoome tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. On oletatud, et tüvi on skandinaavia laen, ← tüvi, mille vasted on vanaislandi tár 'pisar', vanarootsi tār 'pisar; tilk, piisk', rootsi tår 'pisar; tilk, piisk', kuid seda ei peeta usutavaks. Eesti keelest on laenatud eestirootsi toar 'kali'.

temp1 : tembi : tempi 'uhmris tambitud kanepiseemnetest ning rasvainest valmistatud toit'
Tõenäoliselt tampima tüve reeglipäratu variant. On ka arvatud, et sõna on laenatud läti keelest, ← läti mrd tempis 'kanepitemp', tempe 'tambitud kartulitest toit; kanepitemp', kuid on usutavam, et just läti sõna on eesti keelest laenatud.

tibla : tibla : tiblat '(halvustavalt) venelane'
← vene vitebljánin 'Vitsebski kubermangu elanik'
On ka arvatud, et laenuallikaks on vene ty bljad’ 'sa hoor (rõve sõim)'. Seos kohanimega Vitsebsk (venepäraselt Vitebsk) on usutavam, sest 19. sajandil tuli sealtkandist (valge)venelasi Eestisse.

tiisikus : tiisikuse : tiisikust 'tuberkuloos'
○ tiiskus, tiisik, kiiskus
? ← ladina phthisicus 'tiisikushaige'
Kuna meditsiinikeel on olnud ladina keel, siis on mõeldav mõne üldlevinud termini laenumine otse sellest keelest. Tuberkuloos on olnud väga levinud haigus ning surma põhjus. Ladina keelest laenamisel on eesti keeles haigust hakanud tähistama algselt selle põdejat märkiv sõna (haiguse ladinakeelne nimetus phthisis laenuallikaks häälikuliselt ei sobi). Tõenäolisemalt on sõna laenatud siiski mõne vahenduskeele kaudu, kuid otsest laenuallikat ei ole õnnestunud leida. Oletus, et laenuallikaks on prantsuse phtisique 'tiisikushaige', ei ole kuigi usutav. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tīskoṣ 'tiisikus'.

toll1 : tolli : tolli 'pikkusühik, 2,54 cm; kübe, raas, natuke'
← alamsaksa tol 'oksa ots; oks'
Pikkusühiku tähendust alamsaksa sõnal registreeritud ei ole, kuid on usutav, et sõna siiski kasutati ka selles tähenduses, sest niisugune tähendusnihe on toimunud tüve saksa vaste puhul, vrd saksa Zoll 'toll'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tåll 'toll (pikkusühik)'.

tramburai : tramburai : tramburaid 'mürgel, möll; madin'
Tõenäoliselt moodustatud trampima tüvest saksapärase liitelaadse elemendiga -rai. Mõjutanud võib olla ka vene trambovát’ '(kinni) tampima, rammima'. Ei ole usutav, et sõna oleks otseselt saksa keelest laenatud, sest saksa kõnek Tramperei 'matk, rännak' ei sobi tähenduslikult.

tuhknai 'suure kiiruga'
? ← vene dogonjáj! 'jõua järele, võta kinni, püüa!'
On ka oletatud, et laenatud venekeelsest sõnaühendist vene duh gonjáj 'hing, kihuta'. See ei ole usutav, sest ei ole teada, et vene keeles niisugust väljendit kasutataks.

tuhkur2 : tuhkru : tuhkrut 'kastan- kuni mustjaspruun, pika saleda keha ning kirju näoga kärplane, tõhk (Mustela putorius)'
← vanavene dŭhorǐ 'tuhkur'
● soome tuhkuri 'naarits (Mustela)'
On ka oletatud, et tuletis tüvest tuhk ning seega sama sõna mis tuhkur1. See ei ole kuigi usutav, sest tuhkur ei ole halli värvi. Vt ka tõhk.

turske : turske : tursket 'priske, tugev, jässakas'; mrd 'paistes, tursunud; vintske, nätske'
Võib olla tuletis tursuma tüvest. On ka arvatud, et soome laen, ← soome turski 'karm, vali, järsk; pahur, morn; julge, hakkaja', tähenduserinevuse tõttu ei ole see usutav.

tänama : tänada : tänan 'teenest, abist vms sugenevat heameelt väljendama v avaldama'
○ lõunaeesti tehnämä
● liivi tie’nnõ 'tänada'
vadja tenata 'tänada'
soome tenho 'veetlus, võlu; lummus, mõju; nõidus, nõiavägi'
karjala rhvl tehno 'lummus, mõju; nõidus, nõiavägi'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *þenχwō-, mille vaste on gooti þeihvō 'pikne', kuid seda ei ole usutavaks peetud.