[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

isu : isu : isu 'soov, tahtmine süüa; himu, soov, tahtmine, lust, huvi'
vadja iso 'isu; himu, soov'
soome van isota 'näljas olla'
isuri iso 'isu; tahtmine, soov'
vepsa izo 'armas'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et indoiraani laen tüvest, mille vaste on vanaindia iccháti 'tahtma, soovima', kuid vastete puudumine kaugemates sugulaskeeltes seab selle kahtluse alla.

musu : musu : musu 'suudlus'
musi
liivi mužīņ 'musi, suudlus'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on sõnas muisutama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi moịso, muso, mosi 'suudlus', baltisaksa Muscho 'suudlus' ja vene mrd múzja, músja 'suuke; musi'.

pusu- liitsõnas pusurohi 'liigirikas ühe- v mitmeaastane põisja õietupega rohttaim (Melandrium)' puskama

rusu : rusu : rusu 'midagi purunenut v purustatut, millegi tükk v jäänus; vare'
?alggermaani *rus-
norra rus 'õhuke kest'
taani mrd ros 'jäätmed; rämps; praak'
?alggermaani *trus-
vanaislandi trys 'jäätmed, pühkmed', tros 'poolkõdunenud peenike oks'
rootsi mrd tross 'jäätmed, rämps, koli'
liivi ruzzõ 'lömastada'
soome mrd rusu 'põhk, aganad, viljapeksujäätmed; praht, jäätmed, raasud; (mitm) prügikala(d)'
isuri russuun, rusukse 'katki, puruks'
Aunuse karjala ruzu 'agan, jäte, rämps', rudžu 'raas, risu, niru (halvustavalt inimese, looma, eseme kohta)'
? lüüdi ruťš́ 'paha, kõhn, räpane, väike'
vepsa ruzu 'kalts, räbal, näru; mähe; (mitm) (heina, õlgede jms) riismed'

udu : udu : udu 'veepiisakeste, jääkristallide v nende segu kogum Maa pinna kohal'
ude
liivi ud 'udu'
vadja utu 'udu'
soome utu 'udu'
isuri udu 'udu'
Aunuse karjala udu 'udu'
Läänemeresoome tüvi. ude on vana tuletis liitega *-ein. Sama tähendusega liitsõna on udusulg.

ulu : ulu : ulu 'lai räästas, katusealune; peavari' ulatama

upsu- liitsõnas upsujuur 'laiade varreümbriste lehtede ja suures pöörises asetsevate õitega mürgine taim (Veratrum)'
liivi üpša, vepš 'kult'
Iseseisva sõnana ups 'kult' on tüvi säilinud saarte murdes. Samast murdest kirjakeelde toodud liitsõna on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Eberwurz 'keelikurohi (Carlina)' ( Eber 'kult', Wurzel 'juur'). Nimetus on kirjakeeles antud teisele taimele, mis Eestis looduslikult ei kasva.

uss1 : ussi : ussi 'roomates v loogeldes liikuv pikliku kehaga selgrootu'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on mulgi murdesõnas uisk, mille vaste on liivi ūška 'uss'. Teisalt on arvatud, et tegu on vanavene laenuga, ← vanavene užĭ 'madu'.

uss-2 liitsõnas ussaed mrd 'taraga piiratud õu' uks

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur