[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

rahe2 : rahke : rahet 'nöör ikke kinnitamiseks tiisli külge; jämedam nöör unna küljes'; mrd 'room'
? ← alggermaani *draǥiz, *draǥez
vanaislandi drag 'vedu'
● liivi rō’gõz 'treng, veorihm'
soome rahje 'ühendusrihm (nt koodi varre ja nuia vahel); (mitm) roomad'
isuri rahe 'room'
Aunuse karjala rahkiš 'room; koodi varre ja nuia ühendusrihm'
lüüdi rahkiž 'room (ka vitsast)'
vepsa rahkiž 'room'
On ka oletatud, et balti laen, ← balti *razgis, mille vasted on leedu rezgis 'kott, kuhu pannakse loomasööt, kandevõrk' ja läti režģis 'punutis, võre'.

tald : talla : talda 'jala v käpa alumine pind; labajala alumist pinda kattev jalatsi osa; millegi kandev pind v osa'; mrd 'tallalaud'
● liivi tōla 'pöid'
vadja talla 'tallalaud (vokil); (jala)tald; (jala)jälg'
soome talla 'reetald, adratald'; mrd 'jalas; suusa jalaase; jalatsi sisetald; paik kingatallal; tugi, kõrgend (nt lauajala all); seib; suusakepi rõngas; lumekamakas (kabja all); kirvesilm'
isuri talla 'jalatsi sisetald'
karjala talla 'jalase alla kinnitatud kõvendi'
Tõenäoliselt tuletis tallama tüvest. -d- on eesti keeles tekkinud lisahäälik. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. On arvatud, et sõna on osaliselt segunenud skandinaavia laenuga tüvest, mille vasted on vanaislandi stallr 'alus; altar; auguga puu, kuhu toetub masti alumine ots; tall; sõim', rootsi stall 'tall; sõidukite hoiukoht'; mrd 'nugade vms alus seinal; viiuliroop'. Segunemine on tõenäolisem nendes läänemeresoome keeltes, kus kehaosa tähendust ei tunta. Vt ka tall1 ja tallel.

uhtma : uhta : uhan 'rohke veega loputama, üle valama; hoogsalt tegema, vihtuma'
◊ uhtuma2
● liivi ū’dõ 'loputada; uhta'
vadja uhtoa 'pesu pesta (kurikaga); peksta, taguda'
soome huuhtoa 'loputada; pesta'
isuri huuhtoa 'loputada'
Aunuse karjala huuhtuo 'loputada, kergelt pesta'
lüüdi huuhtoda 'loputada'
vepsa huhtoida 'loputada'
mokša štams 'pesema'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti sõna vormistik on osaliselt kokku langenud uhama vormistikuga, uhkama.

und : unna : unda 'õngpüünis'
← vanavene *ǫda
vene udá 'õng, konks'
● liivi ūnda 'und'

ungas : unka : ungast 'kolmnurkne auk kelpkatuse otsas katuseharja all'
● soome onkalo 'õõnsus; koobas, urg'
Aunuse karjala ongurdua 'urgitseda, uuristada'
lüüdi ongurtta 'urgitseda, uuristada'
? saami van vuoggo 'õõnsus, koobas'
Inari saami oaggi 'kitsa suudmega väike laht'
handi uŋ, oŋ 'avaus; suue; koobas'
mansi wōŋχa 'auk maas, koobas'
neenetsi waŋkᵊ 'auk'
eenetsi bag 'urg; jäärak; auk'
nganassaani bǝŋkǝ 'muldonn'; bǝŋgüʔtüo 'koobas; urg'
? sölkupi k͔ok͔k͔a 'väike auk'
Uurali tüvi. Vt ka uuk.

utma : utta : utan 'tahkekütust õhu juurdepääsuta kuumutama'; mrd 'vaevama, kurnama; välja imema; peksma'
● ? soome uuttaa 'välja leotada, leostada; söövitada, uuristada'
? Aunuse karjala uuttoa 'söövitada, uuristada; läbi leotada; sõelast läbi ajada'
? vepsa utta '(sõelast) läbi pressida'
Võib olla läänemeresoome tüvi. Esisilbi vokaal on sel juhul eesti keeles reeglipäratult lühenenud. Lõunaeesti murdesõna on kirjakeelde toodud uues tähenduses.