[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit

alss : alsi : alssi 'niisketes ja vesistes kohtades kasvav lehitute roheliste vartega rohttaim (Eleocharis)'
Kirjakeelde toodud murdesõna, vanas murdekeeles alsi 'kõrkjas, kaisel'. Võib olla laenatud saksa keelest, ← saksa Alse 'koirohi', Alsenach 'soo-piimputk', mrd Alsch, Älsch 'koirohi'.

juss1 : jussi : jussi 'miski väike ja lühike'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedased tüved on nt jõss ja jäss. Võib ka olla sama tüvi mis juss-2.

juss-2 liitsõnas jusshein 'karedate harjasjate lehtedega kõrreline heintaim (Nardus stricta)'
vadja jussi 'jusshein'
soome mrd jussikko, jussiheinä 'jusshein'
isuri jussikko, jussiheinä 'jusshein'
Aunuse karjala jussi 'jusshein'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et variant tüvest juus. Sugulaskeelte vasted on sel juhul eesti keelest laenatud. Vt ka juss1.

kauss : kausi : kaussi 'savist, klaasist vm materjalist ümmargune v ovaalne sügav(am) nõu harilikult toitude säilitamiseks v serveerimiseks'
läti kauss 'tass, peeker, karikas; kauss; kulp'
On ka arvatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa kouwese, kouwesche, kauseke '(suur) kauss'. Varem on laenatud tüve balti vaste, kahv. Eesti keelest on laenatud soome mrd kaussi 'kulp, kopsik'.

kuss 'vait, tasa, rääkimata v häält tegemata'
saksa kusch! 'kuss!'
Samatüveline tegusõna kussutama võib olla laenatud baltisaksa murdest, ← baltisaksa kuschen 'kussutama'.

lass : lassi : lassi 'väike ankur, lähker'
saksa Flasche 'pudel'
Laenatud on ka tüve alamsaksa või rootsi vaste, plasku.

loss : lossi : lossi 'valitseja v kõrgaadliku suur pidulik elu- ja esindushoone'
saksa Schloss 'loss'

lust : lusti : lusti 'nauding, lõbu; heameel, rõõm; himu'
alamsaksa lust 'lõbu, nauding; himu, tahtmine'
Samatüveline tegusõna lustima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa lusten 'himustama, ihaldama'. Eesti keelest on laenatud isuri lusti 'ilus; tore, meeldiv' ja vadja lusti 'ilus; ilu; lust, rõõm'.

luts : lutsu : lutsu 'pikliku rulja kehaga mageveekala (Lota lota)'
liivi luts 'luts'
lüüdi luťš́ 'võldas [?]; hink (Cobitis) [?]'; luďž́u 'väike, alla aasta vanune kala'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lots, lutts, lotts 'luts' ja võib-olla ka läti mrd luca, lucis 'luts'.

lõss : lõssi : lõssi 'kooritud piim'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi, mis võib olla ka nt murdesõnades lõsima, lõssetama 'kesti järele jättes sööma'.

plass : plassi : plassi kõnek 'kahvatu, jumetu, kaame; piinlik, kehv, vilets'
lass
saksa blass 'kahvatu, kahkjas'

pluus : pluusi : pluusi 'ülakeha kattev õhem hrl kinnisega pealisrõivas; päevasärk'
luuse
saksa Bluse 'pluus; tööpluus'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi plōs, plūs 'pluus'.

pruss : prussi : prussi 'neljatahuliseks saetud palk, kantpalk'
pruus, russ
vene brus 'pruss; plank; (üldse) pikk neljakandiline ese (luisk, seebikang jne); kang, latt'

puss1 : pussi : pussi 'lühema paksu teravaotsalise teraga ja jämeda liikumatu peaga nuga, mida kantakse enamasti tupes'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi poịss, poss, puss 'suurem sirge nuga, puss'.

puss2 : pussu : pussu kõnek 'soolegaasid, vaikne peer'
soome pussahtaa 'pahvatada, paiskuda; supsatada, vulksatada', mrd pussu 'suits, aur, soolegaas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

-puss3 : -pussi : -pussi liitsõnas vingerpuss 'vemp, vigur, ninanips'
alamsaksa pusse, posse 'nali, kelmustükk'
saksa Posse 'nali, veiderdus, tembutus'
Murretes esineb liitsõna järelosis puss samas tähenduses ka iseseisva sõnana.

suss : sussi : sussi 'kerge tubane jalats, tuhvel'
Võib olla sama häälikuliselt ajendatud tüvi mis sõnas susima.

tulus : tuluse : tulust 'madalas vees tulevalgel ahinguga kalapüüdmine'
balti
leedu dūlis 'suitsev tukk mesilaste peletamiseks'
läti dūlājs 'suitsev tukk v suitsevad kaltsud mesilaste peletamiseks; peerg', dūle, dūlis 'tõrvas või peerg, mille valgel kalastatakse v püütakse vähke; suitsev tukk v suitsevad kaltsud mesilaste peletamiseks'
soome tuulas 'ahing, västar'; mrd 'tulusepüük'
isuri tuulahal, tuulaal(la) 'tulusel'
Aunuse karjala tuulahal 'tulusel'
lüüdi tuuľahal 'tulusel'
vepsa tuľhale͔ 'tulusele', tuľľastada 'tulusepüügil olla'
Eesti sõna häälikulist kuju on mõjutanud tüvi tuli. Laenuallikale on häälikuliselt lähem murdevariant tuljussed.

tuss : tussi : tussi 'tagumik; naise suguelund'
liivi tus '(juukse)tutt, tups'
soome tussu kõnek 'naise suguelund'; mrd 'karvatuust, -tups'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Tähenduses 'tagumik' võib vähemalt osaliselt olla rootsi laen, ← rootsi stuss 'tagumik'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tosso 'neitsinahk'.

uljas : ulja : uljast 'julge, vahva; reibas'
soome uljas 'tore, uhke; vapper, uljas'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On arvatud, et soome sõnas on sama tüvi mis sõnas ulatama.

ultus : ultuse : ultust 'hargnematu kangaserv'; mrd 'muster, kiri'
soome hulpi(l)o 'ultus'
isuri hulpelo 'ultus'
Aunuse karjala hurbilo 'ultus'
lüüdi hurbilo 'ultus; jalanõu pealise alla käänatav osa'
vepsa huľbe, huľbol 'ultus'
? Lule saami sål 'rinnalapi siseküljel olev väike tasku'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keeles on konsonantühend reeglipäratult muutunud. Murdeti esineb ka sugulaskeeltele häälikuliselt lähedasemaid variante, nt hulbõ, ulpus, ulptus, ulbus.

ulu : ulu : ulu 'lai räästas, katusealune; peavari' ulatama

uluk : uluki : ulukit 'mets- v jahiloom' ulgu-

uluma : uluda : ulun 'valju ühetoonilist häält pikalt ja venivalt kuuldavale tooma'
ulguma
liivi ullõ 'ulguda'
vadja ulvoa 'ulguda; valjult nutta'
soome ulvoa 'ulguda; kiunuda, vinguda'
isuri ulvoa 'ulguda; valjult nutta'
Aunuse karjala ulvuo 'ulguda; valjult nutta'
lüüdi ulvada 'ulguda'
saami holvut 'ulguda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla vana läänemeresoome laen. Tüve vaste võib olla ka vepsa ulaita 'ulguda'.

uss1 : ussi : ussi 'roomates v loogeldes liikuv pikliku kehaga selgrootu'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on mulgi murdesõnas uisk, mille vaste on liivi ūška 'uss'. Teisalt on arvatud, et tegu on vanavene laenuga, ← vanavene užĭ 'madu'.

uss-2 liitsõnas ussaed mrd 'taraga piiratud õu' uks

uus : uue : uut 'hiljaaegu valminud, loodud v omandatud'
uudis
liivi ūž 'uus'
vadja uusi 'uus; toores, värske; uudismaa'
soome uusi 'uus; värske'
isuri uus 'uus'
Aunuse karjala uuzi 'uus'
lüüdi uuž 'uus'
vepsa 'uus; järgmine; toores'
saami ođas 'uus; terve (puu kohta); lopsakas'
ersa od 'uus; noor'
mokša od 'uus; noor'
mari u 'uus; värske'
udmurdi vi̮ľ 'uus'
komi vi̮ľ 'uus; värske'
ungari új 'uus'
Soome-ugri tüvi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur