[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

all 'millestki madalamal; millegagi kaetuna' ala

hull : hullu : hullu 'mõistuse kaotanud, nõdrameelne; pöörane, meeletu'
◊ ullike
● liivi ul 'hull; meeletu'
vadja van ullu 'hull, hullumeelne; marutõbine; rumal, loll'
soome hullu 'hull; napakas; rumal; meeletu, pöörane; veider'
isuri hullu 'hull; meeletu'
karjala hullu 'hull; meeletu'
Läänemeresoome tüvi.

ill : ille : ille mrd, lastek 'talleke'
◊ illi
On arvatud, et variant tüvest ilu.

kull : kulli : kulli 'röövlind; jooksumäng'; mrd '(kala)kajakas'
◊ kula2
● liivi kuļļ 'kull'
vadja kulli 'kull; isasloom; kult'
soome kulli 'suguti, peenis'; mrd 'koovitaja'
Aunuse karjala kuľľi 'koovitaja'
Läänemeresoome tüvi. Soome keeles on toimunud tähendusmuutus ’lind’ > ’suguti’. Vt ka kult.

mull : mulli : mulli 'vedelikus, vedelas aines jms moodustunud väike õhu vm gaasi kogum; sellise kogumi imendumisel jäänud tühik tahkes aines' mulisema
●

null : nulli : nulli '(põhiarv v number) 0'
← saksa Null 'null'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina nullus 'ei miski, ei mingi, ei ükski; mitte olemas olev'.

pull1 : pulli : pulli 'isane veis (paarituseast alates), sõnn; isane põder vm sõraline isasuluk, harvem ka muu isasloom'
← alamsaksa bulle 'sõnn, pull'
Eesti keelest võib olla laenatud vadja bulli 'pull'.

pull2 : pulli : pulli 'mull'
◊ pull3,pullakas
● liivi bu’ļ 'mull'
vadja pullo, pullu 'mull; käba; ujupõis'
soome mrd pullo 'mull; käba; ujupõis'
isuri pullo 'mull; käba; ujupõis', pullu 'mull; käba'
Aunuse karjala pullo 'käba'
lüüdi pull 'käba'
vepsa pull 'käba'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas pula. Lähedane tüvi on nt sõnades mulisema, pulbitsema, prullakas.

pull3 : pullu : pullu 'võrgukäba' pull2

rull : rulli : rulli 'silinderjas ese v moodustis'
◊ trull
← alamsaksa rulle 'rull'
Ka samatüveline tegusõna rullima võib olla alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa rullen 'rulli peale keerama, veerema; lahti v kokku rullima'. trull on eesti keeles moodustatud tüve rööpvariant, kus t- on lisatud tr-alguliste laensõnade eeskujul. Kirjakeeles on trull tähenduslikult eristunud, murretes esineb ka tähendus 'rull'. Vt ka prullakas, rula.

tull : tulli : tulli 'paadi parda küljes olev puupulk v raudhark, millele toetub sõudmisel aer'
← rootsi tull 'tull'
← alamsaksa dolle, dulle 'tull; teatud tugev puust nael; ümmargune raudvarb, millest tehakse nt naelu'
Arvestades sõna levikut peamiselt kirderannikumurretes, on tõenäolisem laenamine rootsi keelest. Võimalik on ka vähemalt osaline laenamine soome murretest, ← soome mrd tulli 'tull, tullipulk'. Alamsaksa keelest on laenatud murretes üldlevinud samatähenduslik toll.

ula 'vabalt, omapead'
◊ ulakas
● vadja ulanõ 'sõnakuulmatu'
On arvatud, et sõna on vene laen, ← vene vólja 'tahe, soov; võimus; voli', kuid häälikuliselt on see kaheldav.

ulm : ulma : ulma 'unenägu, unelm'
◊ ulme
Keeleuuenduse ajal loodud tehistüvi. Võimalik impulss-sõna on unelm. Kokkulangevus araabia sõnaga ‛ulm 'uni' on ilmselt juhuslik.

ulu : ulu : ulu 'lai räästas, katusealune; peavari' ulatama

vull : vulli : vulli 'mull' vulisema

üll : ülli : ülli 'talvemüts'
← alamsaksa hulle 'peakate; pearätik; müts'