[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ehe : eheda : ehedat 'keemiliselt puhas, ühest ainest koosnev; rikkumatu'
← soome eheä 'terve, ehe; ühtlane; täiuslik'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.

muhe : muheda : muhedat 'kobe, kohev, taimekasvule soodus'
● soome muhea 'kohev; urbne; mure', mrd muha 'peeneks muutunud aine (muld vms)'
karjala muhakka 'kohev', muherrus 'püree'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *mūχa-z, mille vasted on vanaislandi mór 'nõmm, kõnnumaa', vanarootsi mōr '(liiva)nõmm', rootsi mo 'liiv', või ← alggermaani *musa-, *musan-, mille vasted on vanaislandi mosi 'sammal, raba, soo', vanarootsi mos 'sammal, raba', mosi 'raba'. On ka arvatud, et võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on nt leedu mušti 'lööma, peksma'.

ohe : ohte : ohet 'harjasetaoline moodustis kõrrelistel sõkaldel' ohakas

puhe : puhte : puhet 'koidik, koidupuna; õhtuvidevik, eha'
● soome puhde 'koidik; videvik, hämarik'
karjala puhe 'koidik; hämarik'
saami boktit 'äratada'
ersa puvtams 'äratama'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Sõna esialgne tähendus on olnud ’äratus, ärkamisaeg’.

ruhe : ruhe : ruhet 'puutüvest õõnestatud künataoline paat' ruhi

suhe : suhte : suhet 'võrdlusel põhinev arvuline vahekord; inimeste vahekord; seos'
← soome suhde 'suhe'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome keelest on laenatud ka suhteline, ← soome suhteellinen 'suhteline; võrdeline'. Soome keele eeskujul on moodustatud suhtuma, vrd soome suhtautua 'suhtuda'. Soome laenuallika tüvi võib olla balti laen, ← tüvi, mille vasted on leedu suktas 'väänatud, keeratud, painutatud; virge, erk, kaval' ja läti sūkt 'väänama, keerama'.

ude : udeme : udet 'lühike peen karv' udu

uhi- liitsõnas uhiuus 'täiesti uus, tuliuus'
Tüve uus reeglipäratu variant, mis on moodustatud tähenduse rõhutamiseks. Analoogiliselt on kujunenud vadja upi- liitsõnas upiuusi 'uhiuus', isuri uboi 'uhi-', soome upi-, upo-, uppo- 'uhi-', Aunuse karjala uboi- liitsõnas uboiuuzi 'uhiuus' ning murretes udu- liitsõnas udu-uus, samuti võhi- liitsõnas võhivõõras.

uhke : uhke : uhket 'väärikas; ennast täis olev; tore, suursugune'
● vadja uhkõa 'uhke, upsakas; ülbe; ilus, tore'
soome uhkea 'tore, uhke'
isuri uhkia 'julge, vapper; tore, uhke'
karjala uhkie 'tore, uhke; reibas, südi'
Läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades uhkama ja uhal. Eesti keelest on laenatud liivi ukāz 'uhke'.

uhm : uhma : uhma 'trots, väljakutsuv v julge hoiak'
← soome uhma 'uhm, trots'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sama tüvi on läänemurde sõnas uhmama 'pingutama, ponnistama'. Tegemist on läänemeresoome tüvega, mille vasted on ka isuri uhmada 'lüüa, virutada' ja Aunuse karjala uhmata 'lüüa, virutada'.

uje : ujeda : ujedat 'arglik, häbelik'
← soome ujo 'uje; arg, arglik'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On oletatud, et soome sõna on tüve uig vaste.

õhe : õheda : õhedat 'suhteliselt väikese ristlõikepinnaga' õhuke