[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

keigar : keigari : keigarit '(eriti rõivastusega) peenutsev mees, moenarr'
← soome keikari 'keigar, kergats, snoob'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on kas vanem rootsi laen, ← vanarootsi *geigare 'teatud tüüpi viiuli mängija' või ← rootsi van gigare 'teatud tüüpi viiuli mängija', või tuletis kõikuma tüvest.

kutsar : kutsari : kutsarit 'elukutseline hobusõiduki juht'
← saksa Kutscher 'kutsar'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud tüvi pärineb algselt ungari keelest, kus Kocsi küla ja valla järgi hakati nimetama teatud tüüpi vankreid.

pliit : pliidi : pliiti 'rõhtsa plaadi v plaatidega kuumutusseade toidu valmistamiseks v millegi soojendamiseks'
← vene plitá '(metall-, kivi)plaat; kiltkivi; naast; (köögi)pliit', mrd plíta 'pliit'
Vene keelest on laenatud ka baltisaksa Pliete 'pliit', mis on võinud mõjutada uut tüüpi keedukolde eestikeelset nimetust. a-tüvelised murdevariandid pliita, pliida on kindlasti laenatud otse vene keelest. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pḷīt, plīt, plitt 'raudplaadiga pliit; pliidi raudplaat'.

potsik : potsiku : potsikut 'topsik, purgike vm (väike) anum'
○ pootsik, po(o)tska
◊ potsku
← vene bóčka 'tünder, tünn, vaat'
Laentüvi on läinud ik-liiteliste sõnade tüüpi. potsku lähtub tõenäoliselt vene käändevormist bóčku või on mõjutanud teised anumaid tähistavad laensõnad, nt pleku, puntsu. Vt ka totsik.

puur2 : puuri : puuri 'pööreldes edasi liikuv lõikeriist avade tegemiseks; lõikeriist koos liikumapaneva mehhanismiga'
← vene bur 'puur'
On peetud ka alamsaksa laenuks, ← alamsaksa bōr, būr 'puur'. Uut tüüpi puurimisvahend üldnimetusega puur muutus rahvapäraseks alles 19. sajandil, nii on alamsaksast laenamise võimalus küsitav.

rait : raidu ~ raida : raitu ~ raita 'hiiglasuur asi; suur pikk hoone'; mrd 'rida'
? ← algskandinaavia *wraita
vanaislandi reitr 'uure, soon; väike põld'
rootsi vret 'tarandik; põllulapike'; mrd 'majadevaheline teerada'
norra mrd reit, vreit 'väike põld; uure, soon; rida'
● vadja raitti '(vilja)lade, pahmas; võrgurida'
soome raitti 'külavahetee; rida, rivi'; mrd 'õu; sõnnikuhunnik'
isuri raitti 'võrgurida; (vilja)lade, pahmas; rida, rivi'
karjala raitti '(ühe ringkäiguga kontrollitavate) püüniste kogum; karjatee'
lüüdi raitti liitsõnas raittilähteged 'kõrvaljääaugud, mille kaudu noota veetakse'
vepsa raiť 'võrgurida'
Võib olla ka vanem, alggermaani laen. Sõna kirjakeelne tähendus 'hiiglasuur asi' ei ole rahvakeelepärane. Tõenäoliselt on see saadud rahvakeelest registreeritud sõnaühendi suur rait hoone väärtõlgendusel: on arvatud, et rait ja suur on sünonüümid, tegelikult on rait siin ilmselt märkinud hoopis teatud tüüpi ehitist, elumaja ühes kõrvalhoonetega ühe katuse all vms.

redel : redeli : redelit 'kahest tugevast külgpuust ning neid ühendavatest pulkadest koosnev (teisaldatav) ronimisvahend; samalaadne muuks otstarbeks kasutatav riist (vankriredel, rõuguredel, teatud tüüpi söödasõim)'
← baltisaksa Reddel, Rettel 'söödasõim; redel; vankriredel'
Eesti keelest võivad vähemalt osaliselt olla laenatud vadja reteli '(rõugu)redel, kärbis; (hobuse)sõim; võre; reekresla; vankriraam, -redel; redel' ja isuri retteeli '(hobuste, lammaste) söödasõim; rõuguredel'.

tapp1 : tapi : tappi 'liidetava detaili eend; teatud tüüpi liide (puiduseotisena)'
← alamsaksa tappe 'punn, prunt, naga, kraan'
Ka samatüveline tegusõna tappima võib olla alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa tappen 'vaadist õlut laskma, kõrtsis jooke müüma; prunti sisse taguma'. Eesti keelest on laenatud vadja tappi 'tapp' ja võib-olla ka isuri tappi 'tapp'.

tähk : täha : tähka 'viljapea; kobarõisik, milles raotud õied kinnituvad tihedalt peateljele, pea'
● vadja tähtši 'viljapea'
soome tähkä 'viljapea; teatud kobarõisik'
isuri tähkä 'tühi viljapea'
Aunuse karjala tähkü 'viljapea; piitsapiu punutud ots'
lüüdi ťähk 'viljapea; piitsapiu punutud ots'
vepsa ťähk 'viljapea; hekslid'
On oletatud, et võib olla tüve tahk variant. Kuna tüvi on murretes levinud Kirde-Eesti kihelkondades, siis on mõnikord peetud soome keelest laenatuks. Teatud tüüpi kobarõisiku tähendus on sõnale antud kirjakeeles.