[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aas2 : aasa : aasa 'rohumaa, niit'
● ? udmurdi aź- liitsõnas aźdor 'metsatu ala'
? komi mrd aʒ́ 'luht, lamm'
? ungari aszó 'org, madal ala, jõgi, oja'
Võib olla soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis aas1: sõna on algselt tähendanud jõelooget, pärast aga on sama nimetuse saanud rohumaa jõekäärus.

aasima : aasida : aasin 'nöökama, nöökima'
← baltisaksa asen 'nöökama, tögama'
Tüvi võib olla laenatud üliõpilasslängist.

aba-2 liitsõnas abakala 'latikaga sarnanev kala (Abramis ballerus)'
Võib olla sama tüvi mis abajas.

ablas : apla : ablast 'ahne sööma v jooma; himukas'
● soome mrd hapla 'kirglik soov; kiire, rutt'
Läänemeresoome tüvi.

aduma : aduda : adun 'aru saama, mõistma, taipama'
● ? soome mrd aattua 'harjuda; innustuda'
? isuri aattua 'harjuda; rahuneda, vaibuda'
? karjala oattua 'harjuda; rahuneda, vaibuda'
Võib olla läänemeresoome tüvi.

aevastama : aevastada : aevastan 'nina limaskesta ärrituse tõttu õhku ninast (ja suust) välja purskama'
○ lõunaeesti aivastama, kirderanniku aivastama
● Salatsi liivi aiwde (osastav) 'aevastus'
vadja aivassaa 'aevastada'
soome aivastaa 'aevastada'
isuri aivastaa 'aevastada'
karjala aivastautuo 'aevastada'
Läänemeresoome tüvi.

agar : agara : agarat 'innukalt midagi tegev, hakkaja; virk, usin'
● liivi agār 'elav, nobe, reibas'
soome häkärä 'hirmus tahtmine, ind, rutt; kiim'
karjala häkärä 'kiim'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et sama tüve vasted võivad olla ka soome häkärä 'suitsulõhn, ving (saunas); uduvine, härm', Aunuse karjala hägär 'härmatis' ja lüüdi hagar 'härmatis' ning et võib olla sama tüvi mis sõnas hägu. Teise võimalusena on arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas hakkama. Kolmandaks on arvatud, et tüve vasted võivad olla hoopis soome ahkera 'usin, virk, agar' ( ahker) ja vepsa oger 'kuri, halb (inimene); reibas, terve (inimene, loom)'.

agrane : agrase : agrast 'hämmeldunud, segaduses olev'
Tundmatu päritoluga tüvi.

agu : ao : agu 'koidueelne hämarus; koit'
Vana kirjakeele järgi võib arvata, et algselt on sõna algul olnud h. On oletatud, et sama tüvi mis sõnas hagu või sõnas hakkama või sõnas hägu.

ahas : ahta : ahast 'kitsas'
◊ ahastama
← balti
leedu ankštas 'kitsas'
● liivi ō’dõz 'kitsas'
vadja ahas 'kitsas'
soome ahdas 'kitsas'
isuri ahas 'kitsas'
Aunuse karjala ahtas 'kitsas'
lüüdi ahtaz 'kitsas'
vepsa ahtaz 'kitsas'
On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas ahtma. Kirjakeelde on murdesõna toodud soome keele eeskujul. Vt ka ahistama.

aher1 : ahtra : ahtrat 'sigimatu; viljatu; napp, kasin'
● liivi ō’dõr(z), ā’dõr 'viljatu, aher'
vadja ahõr 'aher'
soome mrd ahtera 'aher'
ersa ekšťer, jakšťeŕ 'viljatu, aher'
mokša äšťəŕ 'viljatu, aher'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

ahhetama : ahhetada : ahhetan 'imestusest, üllatusest vms korduvalt „ah” ütlema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas ohkama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saksa ächzen 'ägama, valjusti oigama'.

ahin : ahina : ahinat 'õhin, rutt, tõtt'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüve vasted võivad olla ka murdesõnad ahke 'tragi, hakkaja', ahkats 'tragi, hakkaja', soome ahku 'ind, agarus, kihk; innukas, agar, ablas' ja võib-olla ka lõunasaami aatskaadidh 'energiliselt, tarmukalt teha'. Selle tüve tuletis võib olla ahker. Vt ka õhin.

ahm : ahma ~ ahmi : ahma ~ ahmi 'kaljukass (Gulo gulo)'; mrd 'ahne'
◊ ahmima
● vadja ahmia 'ahmida (süüa)'
soome ahma 'kaljukass'; mrd 'õgard'
isuri ahmo 'ahne'
Aunuse karjala ahmoi 'kaljukass'
lüüdi ahmo 'kaljukass'
? saami vuosmmis 'raseda naise toidujäänus; raseda naise eriisu'
? komi aǯni̮ 'õgima'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on arvatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *aś-, mille vaste on vanaindia aśma 'sööja'. Tähendus 'kaljukass' on laenatud soome keelest. Vt ka ahvatlema.

ahtma : ahta : ahan 'vilja parsile kuivama tõstma; tihedalt üksteise kõrvale asetama, (täis) toppima'
○ lõunaeesti atma
● vadja ahtaa 'ahta, vilja jm kuivama panna'
soome ahtaa 'toppida, kiiluda, laduda; vilja parsile kuivama panna'
isuri ahtaa 'vilja, võrke parsile kuivama panna'
Aunuse karjala ahtua 'vilja, võrke kuivama panna'
lüüdi ahtada 'vilja, võrke kuivama panna'
vepsa ahtta 'vilja jm kuivama panna'
lõunasaami voektenje 'maa sisse löödud vai võrkude kuivatamiseks'
ersa aftuma 'võrk'
mokša aftə̑ms 'võrku, mõrda sisse panema; püünist üles seadma'
? mari optaš 'panema, asetama; laduma, kuhjama; kokku panema, ehitama; peale laadima; kummutama'
komi okti̮ni̮ 'püünist, raudu üles seadma'
handi eγət- 'üles riputama, kuivama panema; pooma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka ahas.

ahvatlema : ahvatleda : ahvatlen 'meelitama, peibutama; kiusatusse viima'
● soome mrd ahvakas 'ablas; innukas; usin, virk', ahvaltaa 'ahmata'
karjala ahvakko 'pealetükkiv; ablas; innukas'
vepsa ahvak 'ablas; innukas'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et võib olla ahmima või avama tüve variant.

ahven : ahvena : ahvenat 'punakate uimedega kala (Perca fluviatilis)'
● liivi o’unõz 'ahven'
vadja ahvõn 'ahven'
soome ahven 'ahven'
isuri ahven 'ahven'
Aunuse karjala ahven 'ahven'
lüüdi ahveń 'ahven'
vepsa ahven 'ahven'
saami vuoskku, vūskkon 'ahven'
Läänemeresoome-saami tüvi.

aiduraidutama : aiduraidutada : aiduraidutan '(sõnadeta) laulujoru ajama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

aim : aimu : aimu 'millegi hämara etteteadmise v vaistliku tajumise tunne; ebamäärane kujutlus v käsitus millestki'
◊ aimeline
● soome aimottaa 'kumada; koita; soojust õhkuda; pakitseda'
Läänemeresoome tüvi.

aistima : aistida : aistin 'meelte kaudu vastu võtma; tajuma, tunnetama'
← soome aistia 'aistida'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *aistē(ja)n-, mille vaste on gooti aistan 'kartma, austama'.

aiva 'kogu aeg, üha; lausa, päris'
← alggermaani *aiwa-, *aiwi-
vanaislandi æ, ei, ey- 'ikka, alati'
vanarootsi ē, æ̅ 'ikka, alati'
gooti ni … aiw 'mitte kunagi'
● vadja aivaa 'aina, üha'
soome aivan 'täiesti; päris, lausa; just, täpselt'
isuri aivan 'täiesti; päris, lausa; just, täpselt'
Aunuse karjala aiven 'alati, kogu aeg; täiesti'
lüüdi aivan 'täiesti; päris, lausa; just, täpselt'
On arvatud, et võib olla vanem, indoiraani laen, ← tüvi, mille vaste on nt vanaindia ēva '(täpselt) nii; ainult'. Isuri vaste võib olla laenatud soome keelest.

aju : aju : aju 'inimese ja selgroogsete loomade kesknärvisüsteem'
● vadja aju 'aju; mõistus; üdi'
soome aivo 'aju', mrd aju 'aju; mõte, mõistus'
isuri ajut, aivod (mitm) 'aju'
Aunuse karjala aivot (mitm) 'aju'
vepsa aivod (mitm) 'aju'
saami vuoiŋŋamaččat (mitm) 'aju', vuoiŋŋamaš-, vuoiŋŋaš- 'aju-'
? mokša uj 'aju; üdi'
? ungari agy 'aju; (ratta) rumm; pealuu'
? neenetsi ŋæwejᵊ 'aju'
? eenetsi ebē 'aju'
? nganassaani ďia 'aju; mõistus'
? sölkupi k͔ǖŋ 'aju'
? kamassi kuju 'aju'
Läänemeresoome-saami või isegi uurali tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud vadja aju ning eesti või soome keelest isuri ajut.

ala : ala : ala 'mingi osa maast, piirkond; ainevaldkond, mõiste- v käsitluspiirkond, tegevus- v harrastussfäär'
◊ alasi, alasti, alati, all, alla, alles, alt
● liivi alā 'all, alla'
vadja ala, alla 'all; juures; enne'
soome ala 'pindala, territoorium; valdkond', ala- 'ala-, all'
isuri ala- 'ala-, all-'
Aunuse karjala ala 'ala'
lüüdi al 'all, alt'
vepsa alaz 'alla'
saami vuole, vuoli 'altkaudu', -vuolle, -vuolli '-alune'
ersa al 'all v madalal olev'
mokša al 'alumine osa, alus, millegi all olev koht'
mari ül- 'allpool olev'
udmurdi ul 'alaosa; alumine'
komi uv 'alune, all olev'
handi il 'allpool olev'
mansi jol- 'all'
ungari al 'alaosa; ase-, varu-'
neenetsi ŋil- 'all olev'
eenetsi iro 'all olev'
nganassaani ŋilea 'all olev'
sölkupi i̮l 'all olev'
kamassi il 'all olev'
Uurali tüvi. Samasuguseid või lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt uiguuri al 'esiosa, alaosa', mongoli aliusun 'alustaimestik', korea -al liitsõnas čib-al 'majaalune pind, koht' (čib 'maja'). Lähedane tüvi on ka jukagiiri keeles: aal 'all'. alla, all ja alt on vanad käändevormid. alati on vana tuletis, mille tähendusareng on olnud ilmselt 'kogu alal' > 'läbi ja lõhki, läbinisti' > 'pidevalt, lakkamatult'. Määrsõna alles on vana alaleütlevavorm, millele on lisatud omastusliide. Tartu ja Võru murdes on senini kasutusel vormid alale, alali tähenduses 'alles'. ala abstraktne tähendus võeti kasutusele keeleuuendusele ajal soome keele eeskujul. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja alati 'alati' ja läti mrd allaž, allažīn 'alati'. Vt ka alev, alistama, kaenal.

aldis : alti : aldist 'millelegi vastuvõtlik; kergesti mõjutatav'
← soome altis 'millekski valmis; heatahtlik; soostuv; vastuvõtlik; kaitsetu'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *alþijaz, *alđaz.

algama : alata : algan '(peale) hakkama; saabuma'
● vadja alkaa 'hakata; alata; tekkida'
soome alkaa 'alata; hakata'
isuri alkaa 'alata; hakata'
Aunuse karjala algua 'alata; hakata'
lüüdi algottada 'alustada, alata'
vepsa augotada 'alustada, alata'
saami álgit 'alata; hakata, alustada'
handi aləŋ 'algus, lõpp, ots'
mansi ɔ̅wl 'algus, lõpp, ots'
? eenetsi oðo 'varem'
? sölkupi ol 'ülemine osa, pea; (puu) latv'
? kamassi ulu 'pea'
Soome-ugri või uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud soome mrd alustaa 'alustada' (← alustada).

alp : albi : alpi 'edev, edvistav; rumal(uhke); narr'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Sellele viitab vokaalivaheldus a ~ u, murretes nt ulp 'edev', ulp-alp 'kergats'. Mõjutada on võinud ka saksa kõnek albern 'alp, lapsik, narr'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi halep 'inimene, kes tahab ühel päeval üht ja teisel teist', halpat 'kõhklev, otsustusvõimetu; lohakas, hooletu'.

amb : ammu : ambu 'vibupüss'
● vadja ampua 'tulistada, (maha) lasta; (välku) lüüa; nõelata'
soome ampua 'lasta, tulistada; söösta, viskuda'
isuri ampua 'lasta, tulistada; välku lüüa; nõelata'
Aunuse karjala ambuo 'lasta, tulistada; nõelata'
lüüdi ambuda 'lasta, tulistada; välku lüüa'
vepsa ampta 'lasta, tulistada; välku lüüa'
saami ábbut 'üle keeda, kõvasti keeda'
udmurdi i̮bi̮ni̮ 'laskma, tulistama'
Läänemeresoome-permi tüvi.

amelema : amelda ~ ameleda : amelen 'armatsema, kergemeelselt armusuhteid looma; kurameerima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Võib ka olla reeglipäratu variant sõnast jamelema 'jagelema, jändama', jama1. Sõna esialgne tähendus on olnud üsna laialivalguv: 'rabelema; tõrkuma (hobuste kohta); edvistama'. On arvatud, et sõna praegust tähendust on võinud mõjutada ka amüseerima, van amiseerima 'flirtima, kurameerima', ← saksa amüsieren 'amüseerima, lõbustama', mõjutada on võinud ka nt armastusjumala nimi Amor.

ammu 'suhteliselt palju v pikka aega tagasi; liiatigi; alles'
● liivi amū 'ammu'
vadja ammu- liitsõnas ammuaikaa 'väga ammu'
soome ammoin 'vanasti, ammu'
isuri aamuin 'ammune; ammu'
Aunuse karjala ammui 'ammu'
lüüdi amu 'ammu'
vepsa amu 'ammu'
Läänemeresoome tüvi.

ammuli '(pärani) lahti'
● liivi amtlõ 'haigutada'
vadja ammullaa 'ammuli'
soome ammo 'pärani lahti olev', ammolla(an) 'ammuli'
isuri ammillaa 'ammuli'
koltasaami ämmsõddâd 'haigutada'
mari omeštaš 'unes rääkima, unes võpatama, ebaselgelt rääkima'
Läänemeresoome-mari tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes, nt sölkupi āmmu- 'haigutama' ja kamassi a’moi- 'haigutama'.

ammuma : ammuda : ammun (veise, ka muude veislaste häälitsemise kohta)
● vadja ammua 'ammuda'
soome ammua 'ammuda; röökida, möirata'
karjala ammuo 'ammuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes, nt handi ŏmĭj- 'ammuma; helisema (kirikukell)'.