[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ammendama : ammendada : ammendan 'täielikult ära kulutama, lõpuni ära kasutama, tühjaks ammutama; hankima, saama, endasse koguma'
← soome ammentaa 'ammutada, tõsta; ammendada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tuletis ammutama tüvest.

klanima : klanida : klanin 'nuruma, manguma; siluma; ilusaks tegema, üles lööma, mukkima'; mrd 'laimama, teotama; tühja juttu rääkima'
○ lanima, klaanima
← vene klánjat’sja 'kummardama, kummardust tegema; (kummardusega) teretama, tervitama; alandlikult paluma, end alandama'; van 'meelehead viima v tooma'
Tähendused 'siluma' ja 'ilusaks tegema, üles lööma, mukkima' on tõenäoliselt tekkinud segunemisel laanima tüvega.

laastama : laastada ~ laastata : laastan '(võsa, metsa) maha raiuma; midagi tühjaks, lagedaks, paljaks tegema; hävitama; (majanduslikult) laostama'
● vadja lagassaa 'tasandada; (põldu) rullida; siluda; kammida; silitada'
soome lakaista, mrd laasta 'pühkida, luuata'
isuri laada 'pühkida, luuata'
Tõenäoliselt tuletis sõnast lage. Vt ka laasima.

lahti 'avatud seisundis(se); vaba(ks), tühi v tühjaks; laiali, kohevil(e)'
● vadja lahti 'lahti, ammuli'
isuri lahti 'lahti, avatud'
Võib olla sama tüvi mis lahk. Vadja vaste võib olla eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud soome mrd lahti 'lahti, avatud'.

lakkuma : lakkuda : lakun 'keelega limpsides suhu ammutama'
◊ lake
● liivi lakkõ 'lakkuda, limpsida'
vadja lakkia, lakkoa, lakkua 'lakkuda, limpsida'
soome lakkia 'lakkuda, limpsida; trimbata'
isuri laguttaa 'palju juua'
karjala lakkie, lakittoa 'palju juua, trimbata'
lüüdi lakkida 'lakkuda, limpsida'
vepsa lakičťa 'lakkuda, limpsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt komi lakni̮ '(tühjaks) lakkuma', vene lakát’ 'lakkuma, limpsima; trimpama', läti lakt 'lakkudes sööma, larpima'.

lobama : lobada : loban 'tühja juttu ajama'
◊ lobi
● liivi lobāz 'lobiseja'
vadja lopisa 'lobiseda; lori(juttu) ajada; ropendada'
soome lopista, klopista 'lobiseda, rumalusi rääkida'
isuri lopista 'roppusi rääkida'
karjala lovissa 'kahiseda; laperdada'
vepsa lobāťa 'lobiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas loppuma. Lähedane tüvi on nt sõnades joba, pobisema, lodisema, lora. Vt ka klobima, lobe, lobri.

lorisema : loriseda : lorisen 'tühja juttu ajama; sorisema; lurisema' lora

lossima : lossida : lossin '(laeva) tühjaks laadima'
← alamsaksa lossen 'tühjaks laadima'

lörisema : löriseda : lörisen 'lurisema; lori ajama'
◊ lörris
● vadja lörisä 'lobiseda, lorada'
isuri lörissä 'tühja juttu ajada, lobiseda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larisema, lora, lurisema, lärisema, jörisema, mörisema, törisema.

rauge : rauge : rauget '(lõtvunult, väsinult) loid, roidunud, jõuetu, rammetu'
● vadja raugõta 'loiuks v lõdvaks v tühjaks jääda [?]'
soome raukea 'väsinud, roidunud, loid, jõuetu; unine, uimane; lõtv'; mrd 'väsitav, roiutav (ilma kohta); raske, raskesti liigutatav'
karjala raukie 'rammestunud, loid; unine, uimane olek'
On arvatud, et tuletis samast tüvest, mis sõnas rauk.

rüüstama : rüüstata : rüüstan 'hävitades, röövides laastama, tühjaks, paljaks riisuma; lõhkuma ja lagastama'
● ? liivi rīštõ, rǖštõ 'haarata, kahmata, midagi vägivaldselt teha; kühveldada'
vadja rööset 'röövida, riisuda; varastada'
soome ryöstää 'röövida, riisuda; ära v endale võtta; end lahti rebida, valla pääseda'
isuri rööstää 'röövida, riisuda; ära võtta'
Aunuse karjala rüöstiä 'röövida, riisuda; ära võtta; tormata, kihutada [?]'
lüüdi rüöstäüdüdä 'end lahti rebida'
vepsa röstta 'välja kiskuda, kitkuda, tõmmata'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Vadja vaste võib olla isuri või soome keelest laenatud.

tühi : tühja : tühja 'mitte millegagi täidetud, mitte midagi sisaldav, selline, kust miski puudub; asjatu, mõttetu, ilmaaegne, tähtsusetu, ebaoluline; vanapagan; vaesus, puudus'
○ kirderanniku tühjä
← balti
leedu tuščias 'mitte millegagi täidetud; asjatu, viljatu'
läti tukšs 'mitte millegagi täidetud; asjatu, kasutu, tühine'
● liivi tijā 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu'
vadja tühjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu'
soome tyhjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu'; mrd 'olend, kummitus'
isuri tühjä 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; vaene'
Aunuse karjala tühjü 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, vilets; vaene; nõrk'
lüüdi ťühď, tühď 'mitte millegagi täidetud; asjatu, mõttetu; tühine, tähtsusetu; vale'
vepsa ťühj 'mitte millegagi täidetud; halb, vilets; nõrk; vale, loba'