[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lõu- liitsõnas lõukoer 'lõvi' lõvi2

tõu : tõu : tõud 'köis, tross' tou

tõug1 : tõu : tõugu 'suvivili'
? ← algiraani *towko-, *tauka- 'idu, seeme [?]'
● vadja tõuko 'suvivili'
soome touko 'kevadised põllutööd, kevadkülv; suvivili'
isuri tougo 'suvivili'
Aunuse karjala tougo 'suvivili'
lüüdi toug 'suvivili, külvatud kaer ja oder'
ersa tundo 'kevad'
mokša tunda 'kevad'
? udmurdi tud liitsõnas tudvu 'suurvesi, üleujutus', tuli̮s 'kevad'
? komi tuni̮ 'lisanduma, juurde tulema; tõusma (vee kohta)', tuli̮s 'kevad'
handi tɔw, tɔwĭ, tăwi 'kevad'
mansi tūja 'kevad'
ungari tavasz 'kevad'
Vt ka tõug2, tõugjas.

tõug2 : tõu : tõugu 'mingi kodulooma isendite kogum, mida iseloomustavad ühtne põlvnemine ning kodustamise ja pidamise kestel kujunenud ühesugused pärilikud omadused; pärilike omaduste v etniliste tunnuste poolest kokku kuuluvad inimesed, sugu; liik, sort, laad'
○ kirderanniku toug
? ← balti
leedu daug 'palju'
läti daudz 'palju'
On ka arvatud, et sama tüvi mis tõug1.

tõuk : tõugu : tõuku 'putuka ussitaoline vastne'
○ kirderanniku touk
● vadja tõukka, tõukõs 'tõuk, uss; puukoi'
soome toukka 'vastne, tõuk'
isuri toukka 'vastne, tõuk; veisenahakiini vastne'
Aunuse karjala toukku 'vastne, tõuk; parmuauk (nahal)'
lüüdi touk 'vastne, tõuk; mardikas, veisenahakiini vastne'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi töuk 'veisenahakiini vastne'.