[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

kabu1 : kao : kabu 'kaunis neiu, naine'
kabe1
alggermaani *skapi-z, *skapa-
vanaülemsaksa skaf 'omadus, laad'
vanaislandi skap 'omadus, seisund, viis; meelsus, mõttelaad, olemus', skǫp (mitm) 'saatus; needmine; suguelundid'
vanarootsi skap 'mehe suguelund; (mitm) hobuse suguelundid; looming, loodu'
soome van kave 'loodud olend; inimene; tüdruk, neiu; lammas; metsloom; mütoloogiline olend'
karjala kaveh 'loodud olend (inimene või loom, eriti lammas); väike, inetu, kombetu naine; mütoloogiline olend'
Lule saami kuopas 'nõid, nõiamoor'
kabe1 on vanemas murdekeeles ja rahvalauludes registreeritud tüvevariant, millele 19. sajandil anti kirjakeeles teatud lauamängu tähendus. See tähendus on tõlkelaen, vrd saksa Dame 'daam; naine; kabemäng; kabestunud kabekivi, tamm', vene dáma 'daam', dámka 'kabestunud kabekivi, tamm'. Vt ka kabu2.

karm1 : karmi : karmi 'vali, range; külm, kõle; kare'; mrd 'kõva, jäik; (maitse, lõhna kohta:) kibe, mõru, terav'
karm2
vadja karmõa 'kare, konarlik; vali, range; kibe'
soome karmea 'õudne, jube; kirbe, kibe; räme'; mrd 'kõle, külm; tige, vihane'; mrd karmu 'külm (talve)tuul'
isuri karmea 'kare, konarlik, kõva'; karmu 'külm ja tuuline (ilma kohta)'
Aunuse karjala karmei 'reibas, ärgas; jõukas', karmakko 'kare, konarlik, kõva; jahe, kõle'
lüüdi karmakk 'veidi riknenud'
saami guormes 'jäme (jahu); kare (nahk)'
Läänemeresoome-saami tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. karm2 on liideteta tüvi, karm1 tüvevokaal -i lähtub vanast liitest.

kaun : kauna : kauna 'mööda õmblusi kaheks poolmeks avanev ühepesaline hulgaseemneline kuivvili'
kirderanniku kauna
soome kauna 'agan, kõlu; klii, sõkal; vimm, kadedus, meelehärm'; mrd 'väike kogus, raas'
karjala kauhna 'põllule jäänud viljapead või hein; nõrk jää, õhuke lumehang [?]'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *skauna-z, mille vaste on vanaislandi skaunn 'kilp', kuid nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult on see kaheldav.

maarjas : maarja : maarjat 'vees hästi lahustuv isomorfne kootava toimega aine, väävelhappe kaksiksoola kristallhüdraat'
maarja
saksa Marieneis 'seleniit'
Saksa allikas on liitsõna: Maria + Eis 'jää'. Muganemisel on sõna lühenenud. Kasutatakse ka tõlkelaenu maarjajää.

määr-3 liitsõnas määrkass 'pärdik; kasimatu laps'
alamsaksa merkatte 'pärdik, pikasabaline ahv'
saksa Meerkatze 'pärdik, merikass'
Alamsaksa ja saksa allikas on liitsõna: mer, Meer 'meri' + katte, Katze 'kass'. Laenamisel on liitsõna teine osis tõlgitud. Murretes on kasutatud ka tõlkimata varianti määrkatt 'määrkass' ja vanemas keeles tõlkelaenu merikass '(rohe)pärdik'. Laenatud võib olla ka alamsaksa ja saksa sõnade rootsi vaste, marakratt.

nukk4 : nuku : nukku 'inimesekujuline mänguasi, iluasi vm; teatud arengustaadiumis putukas'
soome nukke 'nukk (mänguasi)', nukki 'nõmmkann (Androsace)'
isuri nukke 'nukk (mänguasi)'
Tõenäoliselt laentüvi, sest teisedki nuku nimetused on laenatud, pupe, titt. On arvatud, et laenuallikas on vanarootsi nocka, nock 'karv, karvane pind; ebe, ude; tups, sats' või alamsaksa knucke, knocke 'kokkukeeratud linapunt'. Paljudes keeltes on nukunimetuste tüved seotud mõistega 'imetama'. Selle mõistega seotud saksa kõnekeelses sõnas Nuckel 'lutt' on tõenäoliselt alamsaksa nok(ke) 'ots, tipp (nt (purje)raal)' vaste. Seepärast on veel ühe võimalusena oletatud, et laenuallikaks on olnud mõni selletüveline alamsaksa sõna. (Sama alamsaksa tüvi võib olla nukk1 laenuallikas.) Samas ei ole andmeid, et sellel tüvel oleks alamsaksa keeles olnud tähendust 'nukk'. Laenu korral on soome ja isuri vasted tõenäoliselt rööplaenud või isuri vaste soome keelest laenatud. On ka oletatud, et sama tüvi mis sõnas nukerdama. Tähendus 'teatud arengustaadiumis putukas' on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Puppe 'nukk (mänguasi); putuka arengustaadium'.

näkileib : näkileiva : näkileiba 'pärmiga kergitatud rukki- v nisujahutaignast küpsetatud õhuke kuiv leib, kuivikleib'
soome näkkileipä 'näkileib, kuivikleib'
Sõna on kirjakeeles kasutusele võetud 20. sajandi teisel poolel. Soome sõna on osaline tõlkelaen rootsi keelest, ← rootsi knäckebröd 'kuivikleib' (esiosis laenatud, teine tõlgitud).

pati- liitsõnas patisaks 'suvitaja, supelsaks'
saksa Bad 'kümblus, suplus; kuurort', Badegast 'supelvõõras'
Saksa liitsõnast on laenatud esiosa ja lisatud saks. On kasutatud ka tõlgitud esiosaga liitsõna supelsaks ja tõlkelaenu supelvõõras ( saksa Gast 'külaline; puhkaja').

pilkuma : pilkuda : pilgun '(kiiresti) edasi-tagasi liikuma (silmalaugude kohta); vilkuma, välgatlema'
?alggermaani *blika-
vanaislandi blika, blíkja 'välkuma'
vanarootsi blika 'nähtavale tulema'
saksa blicken 'vaatama; välkuma, läikima, kumama'
liivi pilkõ 'pilgutada, välkuda, särada', pilktõ 'kissitada; silma pilgutada'
vadja pilkuttaa 'vilksata, vilksamisi vaadata', pilkka 'pilk'
soome pilkottaa 'natuke paista, vilksatada'
Aunuse karjala piľčoittua '(silmi) pilutada, natuke paista, vilksatada; vilkuda, särada, helkida', piľkettiä 'vilkuda, särada, helkida'
? lüüdi piltšotada 'paista (tuli)'
vepsa pilkta 'vilkuda, välgatada; sädeleda', piľkištada 'vilkuda; vidutada, kissitada; välja vaadata'
Tähenduses 'pilgutama' on tõenäoliselt olnud ka hilisemaid mõjutusi. Liitsõna silmapilk on ilmselt tõlkelaen, vrd saksa Augenblick 'silmapilk, hetk', Auge 'silm'. Sama germaani tüvi on pilkama laenuallikas. Vt ka pilgeni, pilkane.

poom1 : poomi : poomi 'laeva masti tagaküljel paiknev rõhtpuu purje alumise serva väljasirutamiseks; puust võimlemisriist tasakaaluharjutusteks'; van 'pakk v pikk puu töövahendina v seadeldise osana'
poom-2
alamsaksa bōm 'puu; tõkkepuu; tulepuu; hoob'
Liitsõna poomvill laenamisel on teine osis tõenäoliselt tõlgitud, ← alamsaksa bōmwulle 'puuvill' ( wulle 'vill')

punuma2 : punuda : punun kõnek 'liduma, plagama'
isuri punnooja 'kiiresti joosta'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teise arvamuse järgi sama tüvi mis sõnas punuma1, mille siinne tähendus on tõlkelaen vene keelest, vrd vene plestí 'punuma, palmima', plestís 'vantsima, sörkima'.

pärre : pärde : pärret 'barjäär, tõkkepuu, kaitsevõre'
On arvatud, et võib olla soome laen, laenuallikas ei ole teada. Võib olla hoopis rootsi või saksa laen, ← rootsi spärr 'tõke, piire, takistus, barjäär' või ← saksa Sperre 'barjäär, sulg, tõke; tõkkepuu'.

siga : sea : siga 'keskmise suurusega sõraline imetaja (Sus)'
lõunaeesti tsiga
sea-
liivi sigā 'siga'
vadja sika 'siga'
soome sika 'siga'
isuri siga 'siga'
Aunuse karjala siga 'siga'
lüüdi šiga 'siga'
vepsa siga 'siga'
ersa tuvo 'siga'
mokša tuva 'siga'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka oletatud, et germaani laen, ← tüvi, mille vasted on nt vanaülemsaksa ziga 'kits', rootsi tik 'emane koer', kuid tähendusi on raske ühendada. Põllumajandusega seotud tüved on siiski sageli laenatud. sea- liitsõnas seatina on rahvaetümoloogiline tõlkelaen, vrd vene svinéc 'plii, seatina', mida on seostatud sõnaga svinjá 'siga'.

sild : silla : silda 'üle veekogu ulatuv rajatis, mida mööda kulgeb tee; (teki)ehitis laeval'
sillutama
balti
leedu tiltas 'sild'
läti tilts 'sild'
liivi sīlda 'sild'
vadja silta 'sild; põrand; laevalagi, -tekk'
soome silta 'sild; (puu)põrand'
isuri silda 'sild; puupõrand'
Aunuse karjala sildu 'sild'
lüüdi šild 'sild'
vepsa süud 'sild; laudis, põrand'
Tegusõna sillutama on tõlkelaen alamsaksa keelest, vrd alamsaksa bruggen 'kividega (teed) sillutama, (varasemal ajal ka) plankudega katma'. See alamsaksa tüvi on laenatud sõnas prügi.

tuhar : tuhara : tuharat 'niudeluult algavatest ja reieluule kinnituvatest lihastest ning rasvpadjanditest moodustuv kere paariline taguosa'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas tuhisema.

upsu- liitsõnas upsujuur 'laiade varreümbriste lehtede ja suures pöörises asetsevate õitega mürgine taim (Veratrum)'
liivi üpša, vepš 'kult'
Iseseisva sõnana ups 'kult' on tüvi säilinud saarte murdes. Samast murdest kirjakeelde toodud liitsõna on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Eberwurz 'keelikurohi (Carlina)' ( Eber 'kult', Wurzel 'juur'). Nimetus on kirjakeeles antud teisele taimele, mis Eestis looduslikult ei kasva.

vurama : vurada : vuran 'sõitma, veerema; pidevat, suhteliselt ühtlast madalat vibreerivat heli kuuldavale laskma'
vurr1, vurr2
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kurisema, lurisema, nurama, purisema, surisema ja võrama. vurr 'vunts' on osaline tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Schnurrbart 'vurrud, vuntsid' ja Schnurre 'vurr, ragisti, käristi'. Eesti keelest on laenatud vadja vurri 'vurrkann'.

vähk : vähi : vähki 'vees elav lülijalgne selgrootu; pahaloomuline kasvaja'
balti
leedu vėžys 'vähk'
läti vēzis 'vähk'
liivi vejjõz 'vähk'
Tähendus 'pahaloomuline kasvaja' on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Krebs 'vähk (selgrootu); pahaloomuline kasvaja'.

värkima : värkida : värgin 'kapja rautamisel tasandama'
alamsaksa werken 'tegutsema; välja töötama, töötlema'
Laenatud on ka teine samatüveline sõna, värk. Teisalt võib olla tuletis tõlkelaenu värkraud esiosisest, vrd saksa Werkeisen 'värkraud, kapjade v sõrgade värkimise riist'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur