[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

pära : pära : pära 'tagumine osa v ots; jäänus(ed), riismed; alus, tõepõhi'
○ lõunaeesti perä, kirderanniku pera, perä
◊ peru1,peru2,pärandama, pärast, päri, pärima, päris
● liivi pierā 'alus, põhi; ots, lõpp'
vadja perä 'tagaosa; pära, jääk; (hrl mitm) päramised, emakook'
soome perä 'ahter; tagaosa; istmik; lõpp; põhi'
isuri perä 'tagaosa; noodapära'
Aunuse karjala perä 'tagaosa; lõpp'
lüüdi perä 'tagaosa; (nõela)silm'
vepsa pera 'tagaosa; seljatugi'
ersa pŕa 'ots, tipp, latv'
mokša pŕä 'ots, tipp, latv'
udmurdi ber 'tagaosa; hilja'
komi be̮r 'tagaosa; tagasi, taas'
handi pärta, părta 'tagasi; vasak, pahem'
lõunamansi pärəw 'tagasi'
Soome-ugri tüvi. Sõnades peru1 ja peru2 on e-line tüvevariant. pärast on seestütlevavorm. päri on vana viisiütlevavorm. Vt ka pere, perse.

rohke : rohke : rohket 'rikkalik, arvukas, ohter'; van 'rikkalikult andev, helde'; mrd 'julge'
? ← alggermaani *wraskwa-
vanaislandi rǫsk-r 'julge, energiline, korralik, tubli'
islandi röskur 'kiire, energiline'
● vadja rohkõa 'julge, vapper', rohkõapi 'rohkem; enamasti', rõhgaa 'väga; väga palju; kõvasti, valjusti; tõhusalt'
soome rohkea 'julge, kartmatu, vapper; rohke'
isuri rohkia 'julge'; rohkiaamb 'rohkem'
Aunuse karjala rohkei 'julge; osav, tragi, hakkaja; rohke'
Oletatud laenu on raske täpsemalt dateerida, tegemist võib olla ka noorema, skandinaavia laenuga.

sarg : sara : sarga 'maatükk, põllutükk'
◊ saras
● vadja sarka 'ühele perele kuuluv põllusiil, -riba külakogukonna maast; villane kangas'
soome sarka 'põllusiil; väli, põld; kalev'
isuri sarga 'põllusiil; kangas'
Aunuse karjala sargu 'riba, siil maastikul; tohuriba'
lüüdi sarg 'riba, siil, pael; kangas'
vepsa sarg 'riba; põllusiil'
saami suorgi 'haru, harunemiskoht; ala, valdkond'
neenetsi tarka '(puu, tee) haru'
eenetsi ago liitsõnas uden-ago 'käsi'
sölkupi tolka 'haru'
Võib olla uurali tüvi, kaheldav teiste soome-ugri vastete puudumise tõttu. On arvatud, et eesti kirjakeelde on sõna võetud kirderannikumurretest, kus võib olla soome keelest laenatud. Vt ka sara-2.

sorakas : soraka : sorakat 'lohakalt, harakil ripnemas; lahja ja vibalik'
◊ sorgus, sorus
● ? soome mrd sorko 'riba, liist, põllusiil', sorkale 'riba, pikk kitsas siil, liist'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

suu : suu : suud 'seedekulgla osa huultest neeluni'
◊ suitsed, suubuma, suudlema
● liivi sū 'suu; suue, ava'
vadja suu 'suu; eesmine v ülemine osa, suue'
soome suu 'suu; suue'
isuri suu 'suu'
Aunuse karjala suu 'suu; looma koon; sissepääs'
lüüdi suu 'suu; suue, ava'
vepsa su 'suu; suue, ava'
lõunasaami tjovve 'söögitoru; kurk'
mari šu '(nõela)silm'
? udmurdi śu- liitsõnas śu-kaś 'kali'
? komi śu- liitsõnas śu-ke̮ś 'kali, jook'
mansi sunt '(jõe, tünni) suu; suuauk, sissepääs; künnis, lävi', sūp 'suu'
ungari száj 'suu'
? neenetsi śo 'kurk; söögitoru; (pudeli) kael; (jõe)suu; hääl'
? eenetsi so 'kurk; hääl'
? sölkupi sōľ 'kurk, kael; hääl; jõesuu'
? kamassi soj 'kael, kurk'
Soome-ugri või uurali tüvi. suudlema võib olla moodustatud soome keele eeskujul või juba 19. sajandil laenatud, soome suudella 'suudelda'. Vt ka suisa, suutma.

taga 'tagapool, tagaosas; tagumisel poolel, osal küljes; arengult, saavutustelt, tasemelt järel; tulemuseks, järgnemas; tõhusalt olemas (vara, jõud); järel; kaugel; järjest, üha'
◊ taamal, taandama, taas, taatsi, taha, takka
● liivi tagān 'taga; järel, järele'
vadja takana 'taga'
soome takana 'taga'
isuri takkaan 'taga'
Aunuse karjala tagan 'taga; varuks, tallel, käes; tagant'
lüüdi taga 'taga; taha; tagant; varuks, tallel, käes'
vepsa taga 'taga; taha'
saami duohki 'taga olev koht, tagune', duohkin, duohken 'taga; tagant; käes, valduses; (millegi) varal, (midagi)pidi'
neenetsi ťaχǝnə 'taga; eemal; varem'
eenetsi tehone 'taga'
nganassaani taka 'taga olev; tagakülg', takana 'taga'
sölkupi tāk 'taga'
kamassi takkə̑n 'taga; taha'
Tõenäoliselt *ka- liiteline tuletis uurali tüvest, mille vaste on murdesõna taa, ta. Võimalik, et läänemeresoome-saami ja samojeedi vasted on samadest osistest rööpselt tuletatud. taha ja takka on selle sõna vanad käändevormid; taamal, taandama, taas, taatsi on tuletised nõrga astme vormist, kus sulghääliku vaste on vokaalide vahelt kadunud. Vt ka tagama ja taust.