[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

johtuma : johtuda : johtun 'tulenema'
← soome johtua 'tuleneda, johtuda; pärineda'
Soome allikas on juhtuma vaste. johtuma esineb ka kirderannikumurretes ja Võru murdes, kuid tähenduses 'toimuma, juhtuma', samasugune tüvevariant võib olla sõnas joht.

kaduma : kaduda : kaon 'kaotsi minema; lahkuma; (aja kohta:) mööduma; olemast lakkama'
● liivi ka’ddõ 'kaduda'
vadja katoa 'kaduda'
soome kadota, mrd katoa 'kaduda; hääbuda'
isuri kaottaa 'kudumisel silmi kahandada'
Aunuse karjala kavota 'kaduda; langeda, hukka minna'
lüüdi kadoda 'kaduda'
vepsa kadoda 'kaduda; kahaneda (kuu kohta); surra (looma kohta)'
saami guođđit 'jätta; ära jätta; maha jätta, lahkuda'
ersa kadoms '(maha, alles, pooleli, meelde) jätma; lahkuma, eemalduma; alles v järele jääma'
mokša kadəms 'jätma; lubama, laskma'
mari koδaš (oleviku ains 1P koδem) 'jätma; loobuma, hülgama; ära v vahele v tegemata jätma', koδaš (oleviku ains 1P koδam) 'jääma, püsima; järele v üle jääma'
udmurdi ki̮ľi̮ni̮ 'maha jääma (millestki); jääma, püsima'
komi koľni̮ 'jätma (kusagile); hülgama; jääma; maha jääma (millestki); väikeseks jääma (riiete v jalanõude kohta); mööduma, läbi saama'
handi χăj- 'jätma'
mansi χūľ- 'jätma', χuľt- '(järele) jääma'
ungari hagy 'jätma; laskma, lubama; järele v alles jätma; pärandama; (kellegi) hoolde jätma'
neenetsi χajo- 'jääma', χaje- 'jätma'
eenetsi kai- 'jääma'
nganassaani kou- 'jääma'
sölkupi k͔uə̑ćǝ- 'jätma'
kamassi kojo- 'jääma'
Uurali tüvi. On ka oletatud, et läänemeresoome keelte tüvi on germaani laen, ← alggermaani *skat-, mille vaste on norra mrd skata- 'teravikuga lõppema, järsult teravnema, järsku lõppema; vähenema, kahanema', kuid seda ei peeta kuigi usutavaks. Vt ka kõdu.

kahanema : kahaneda : kahanen 'vähenema; nõrgenema'; mrd 'lühemaks jääma'
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas kahisema.

kehtama : kehata : kehtan 'julgema, söandama; raatsima, täidima'
◊ kehtima
← balti *geh₁d-
leedu gėdytis 'häbenema, häbi tundma', gėda 'häbi'
● soome kehdata 'julgeda, söandada; tihata; võida, sobida; viitsida'
isuri kehada 'viitsida'
Aunuse karjala kehtata 'viitsida, tahta'
lüüdi kiehtädä 'viitsida, tahta'
vepsa kehtta 'viitsida, tahta'
Võib olla varasem, eelbalti laen. kehtima on kirjakeeles moodustatud tuletis. Vt ka kõhetu.

kogemata 'mittekavatsetult, mittetahtlikult; juhuslikult'
● liivi ko’ktõ 'proovida; kavatseda'
soome kokea 'kogeda, läbi elada; kannatada; püüniseid järele vaadata'
Inari saami kuohađ 'kalapüügiriistu kontrollida'
? neenetsi χo- 'leidma'
? eenetsi ko- 'leidma'
? sölkupi k͔o- 'leidma; nägema'
? kamassi ku- 'nägema; valima; proovima'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Sõna on leksikaliseerunud mata-vorm vanast tegusõnast, mis on säilinud saarte murdes, kus kogema tähendab 'kartma; häbenema, võõrastama'. On arvatud, et läänemeresoome-saami tüvi on indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h₃ok^w-, mille vaste on nt vanakreeka ópsomai (tuleviku ains 1P) 'näen (tulevikus)'. Samojeedi keelte sõnad on sel juhul teise päritoluga. Vt ka kogema.

kuiv : kuiva : kuiva 'veeta vm vedelikuta, väga vähese veega vm vedelikuga; niiskuseta'
● liivi kūja 'kuiv'
vadja kuiva 'kuiv'
soome kuiva 'kuiv'
isuri kuiva 'kuiv'
Aunuse karjala kuivu 'kuiv'
lüüdi kuiv 'kuiv'
vepsa kuiv 'kuiv'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüve vaste võib olla handi χǒjәm- 'vähenema, laskuma (veetaseme kohta)', kuid see on häälikuliselt kaheldav.

liikuma : liikuda : liigun 'oma asendit muutma; oma asukohta muutma, kulgema; käima, kõndima, minema; oma seisundit v olekut muutma, teisenema, arenema'
◊ liige, liiklema
● liivi likkõ 'liigutada; liikuda'
vadja liikkua 'liikuda; liigatada'
soome liikkua 'liikuda'
isuri liikkua 'liikuda'
Aunuse karjala liikkuo 'käia, liikuda; maha tulla; nikastada; kerkida (taina kohta)'
lüüdi ľīkkuda 'liikuda; nikastada; hulluks minna'
vepsa ľikta, ľikkuda 'õõtsuda; kerkida (taina kohta)'
? idahandi ᴧö̆k- 'hüppama, sööstma'
? mansi lakwi 'liikuma, käima'
? neenetsi lǝχa- 'kõikuma; õõtsuma'
? sölkupi lak͔ǝ- 'liikuma'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Vt ka liikva.

paisuma : paisuda : paisun 'mahult, ruumalalt suurenema; aine lisandumise tõttu suurenema, laienema; intensiivsuselt kasvama, tugevnema'
◊ paistetama
● liivi paizõ 'paisuda, tursuda; tõusta'
vadja paissua 'paistetada, tursuda; (nutma) puhkeda'
soome paisua 'paisuda, tursuda; laieneda, levida'
isuri paisua 'tõusta (vesi); paisuda, tursuda'
Aunuse karjala paiže 'paise, mädanik, koeranael'
lüüdi paiže͔ 'paise'
vepsa paiže͔ 'turse, (mäda)paise'
On arvatud, et võib olla tuletatud samast tüvest mis sõnas paistma.

päädima : päädida : päädin 'lõppema; tipnema, tipuks, haripunktiks olema' pea1

tume : tumeda : tumedat '(värvuste, toonide kohta:) mustjas, mittehele; vähese valgusega v valgusetu, pime; (helide, häälte kohta:) pehme ja madal, sügav; selgusetu, segane, ebamäärane; halb, ebameeldiv, negatiivne; (tunde, meeleolu kohta:) ängistav, rusuv, sünge, nukker'
? ← balti *tum-, *dum-
leedu temti 'hämarduma, pimenema', tamsus 'pime; tume'
läti tumšs 'tume; pime', timt 'tumenema, pimenema'
● vadja tuma 'sompus, udune, pilvine'
soome mrd tumea 'tume, hämar'
Aunuse karjala tumakko 'hämar, pilvine; tume, tuhm; kume', tumei 'hämar, pilvine; tume, tuhm'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka tõmmu.

turd : turra : turda 'poolkuiv; natuke niiske ja seetõttu vettpidav; turske, priske'
● liivi turdõ 'mädaneda, roiskuda'
vadja turta 'tuim, kangestunud, tundetu; halvatud'
soome turta 'tuim, kangestunud, tundetu; loid, ükskõikne, hingetu'; van kirjak 'viljatu v pehkinud (puu)'; mrd 'vettinud, sinetunud, sitkeks muutunud (puu kohta); maitsetu, toores, poolküps (toidu kohta)'
isuri turra 'tuim, kangestunud, tundetu; pehkinud või kuivanud (puu kohta)'
karjala turto 'jalal kuivav (puu kohta)'
? mari turtaš 'kortsu minema; vähenema, kahanema; kössi v kõverasse tõmbuma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Teisalt on oletatud, et tüvi on germaani laen, ← alggermaani *sturđa-, mille vaste on vanaislandi storð 'rohi; noor puu'.

vaibuma : vaibuda : vaibun 'vaikse(ma)ks jääma, vähem kuuldavaks muutuma; nõrgenema, vähenema; soikuma'
● soome vaipua 'vajuda, langeda; vaibuda; kokku kukkuda'
isuri vaipua 'vaikida, rahuneda'
Aunuse karjala vaibuo 'väsida; vaibuda; kokku kukkuda'
lüüdi baibuda 'väsida, vaikseks muutuda'
vepsa vaibuda 'vajuda, langeda; vaibuda'
Tõenäoliselt tuletis vaja ja/või vajuma tüvest.