[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaust : kausta : kausta '(papist) kaaned koos nende vahel olevate paberitega; formaat; jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas; suur nahatükk'
○ kirderanniku kausta
← balti *skaustas
läti skausts '(looma) turi'; mrd 'ristluu'
● liivi kōsta 'ree põikpuu'
vadja kaussa 'reekaust'
soome kausta 'reekaust'; mrd 'rannik'
isuri kausta 'reekaust'
Aunuse karjala kaustu 'reekaust'
lüüdi kaust(e͔) 'reekaust'
vepsa koustaz 'reekaust'
Balti keeltes looma või inimese kehaosa märkinud tüvi on läänemeresoome keeltes hakanud tähistama eelkõige ree osa; nende nimetamine kehaosade järgi on tavaline, vrd nt jalas. Eesti keeles on tähendusest 'turi' kujunenud 'suur nahatükk' (mis loogiliselt hõlmas turja), selle edasiarendused on tänapäeva kirjakeele põhitähendused 'kindla suurusega paberileht, formaat' ning '(kindla suurusega) paberite kogum'.

lääts : läätse : läätse 'hernest väiksema seemnega liblikõieline toidukaunvili (Lens culinaris); läbipaistvast ainest keha, mida piiravad kaks valgust murdvat pinda'
← läti lēca 'lääts; vikk, kurehernes; lääts, silma osa; leetrid'
Ilmselt saksa keele eeskujul on eesti lääts hakanud tähistama silma- ja optilist läätse, vrd saksa Linse 'lääts (taim, vili); läätsekujuline klaas; silmalääts'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lǟts 'lääts'.

põll : põlle : põlle 'kaitseks määrdumise eest v kaunistuseks rõivaste ees kantav hrl naiste riietusese'
○ kirderanniku poll
Tüvi on tõenäoliselt sama mis läänemeresoome keeltes tuntud linataime nimetuses: vadja pellavas, pellovas 'lina', soome pellava 'lina', isuri pellovas 'lina', Aunuse karjala pelvas 'lina', lüüdi pelvaz 'lina', vepsa püuvaz 'lina'. See tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *fella-, mille vaste tütarkeeltes on nt saksa Fell 'nahk, toornahk, karusnahk'. Algselt katet, katvat nahka tähendada võinud tüvi hakkas tähistama hilisemat kehakatete materjali linast kangast ja taime, millest seda saadi. Koos linakasvatusega levis nimetus lina ja katet tähistav pella -tüvi säilis konkreetse riietuseseme nimetusena. Teisalt on arvatud, et võib olla kujunenud tuletisest *põlveline või oletatavast liitsõnast *põlvelina, põlv, lina. Eesti keelest on laenatud vadja polle 'põll', soome mrd polle 'põll', isuri polle 'põll' ja eestirootsi päll 'põll'.

taarn : taarna : taarna 'kitsas püstloodis seintega kuristik'
Tõenäoliselt tüve tarn variant, algne taimenimetus on hakanud tähistama taime kasvukohta. Sõna on olnud tuntud vanemas murdekeeles ning on võetud kirjakeeles kasutusele geograafiaterminina.

tatar : tatra : tatart 'Aasiast pärinev suviviljana kasvatatav rohttaim, mille vili on kolmetahuline pähklike (Fagopyrum)'
○ tat(t)er, tader, tatrik, tadrik
← vene mrd tatárka 'tatar'
Vene sõnas on sama tüvi, mis on sõna tatari laenuallikas. Rahvust märkinud tüvi on hakanud tähistama ka selle rahvusega seostatavat teravilja. On oletatud, et vanemas kirjakeeles ja murretes esinev tatter on laenatud mõnest tundmatust alamsaksa murdekujust, vrd saksa mrd Taterkorn 'tatar'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tattar 'tatar' ja võib-olla Salatsi liivi tatar 'tatar'. Iisakus kõneldavast vene murrakust on registreeritud bumeranglaen tátra (← tatra (omastav)).

tiisikus : tiisikuse : tiisikust 'tuberkuloos'
○ tiiskus, tiisik, kiiskus
? ← ladina phthisicus 'tiisikushaige'
Kuna meditsiinikeel on olnud ladina keel, siis on mõeldav mõne üldlevinud termini laenumine otse sellest keelest. Tuberkuloos on olnud väga levinud haigus ning surma põhjus. Ladina keelest laenamisel on eesti keeles haigust hakanud tähistama algselt selle põdejat märkiv sõna (haiguse ladinakeelne nimetus phthisis laenuallikaks häälikuliselt ei sobi). Tõenäolisemalt on sõna laenatud siiski mõne vahenduskeele kaudu, kuid otsest laenuallikat ei ole õnnestunud leida. Oletus, et laenuallikaks on prantsuse phtisique 'tiisikushaige', ei ole kuigi usutav. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tīskoṣ 'tiisikus'.

vapp : vapi : vappi 'värviline, hrl kilbikujulise põhivormiga heraldiline märgis, mida valdaja kasutab oma tunnusena'
← alamsaksa wapen 'relv; vapp'
Vappidel kujutati sageli kiivrit ja kilpi, mistõttu relva märkiv sõna hakkas alamsaksa keeles ka vappi tähistama.

varas : varga : varast 'võõrast vara omaniku loata ja teadmata ära võttev isik'
← alggermaani *warǥaz
gooti -wargs 'ühiskonnast väljaheidetud kurjategija' liitsõnas launawargs 'tänamatu inimene'
rootsi varg 'hunt'
islandi vargur 'hunt'
● vadja vargas 'varas'
soome varas 'varas'
isuri varas 'varas'
Aunuse karjala varras 'varas'
lüüdi vargaz 'varas'
vepsa vargaz 'varas'
Germaani sõna on laenatud läänemeresoome keeltesse enne, kui see skandinaavia keeltes on hakanud sõnatabu tõttu tähistama hunti. Eesti keelest on laenatud Salatsi liivi var 'varas'.

vonn : vonni : vonni van 'mõisnik, saks'
← saksa von (alalt- või seestütlevale käändele vastav eessõna; aadlitiitel)
Eessõna hakkas Saksamaal aadlisoost isikute nimes 1630. aastatel tähistama aadlipäritolu.